Milleks maailmale geograafid

„Oota, sa õpid geograafiat? See tähendab, et sinust saab õpetaja?“ Sellist usutlust on oma elus kuulnud pea kõik geograafiatudengid.

Kuigi kõik me austame ja hindame õpetajaametit ning selle vajalikkust, tekitavad need küsimused igas geograafis frustratsiooni. Seda enam, et kuuleme neid keskmiselt korra kuus. Võib tunduda uskumatu, aga geograafia on palju rohkem kui kaardi või kivide tundmine. Seega võtsid paar aktiivset tudengit asja käsile ja taaselustasid aastaid varjusurmas olnud organisatsiooni EGEA-Tartu.

Mis on EGEA-Tartu

Pealtnäha kummalise nime selgitus on üsna lihtne – tegemist on European Geography Association’i initsiaalidega. Geograafilise asukoha täpsustus on vajalik, sest EGEA koondab endas kümneid eri üksusi üle kogu Euroopa. Nõnda on välja kujunenud tihe suhtlusvõrgustik, mis tähendab, et klubi liikmetel on võimalik tutvuda teiste geograafidega üle terve Euroopa, osaleda rahvusvahelistel üritustel, kongressidel, korraldada vahetusi, tutvustada välismaalastele Eestit, käia ise kõikvõimalikes kohtades, matkata Alpides või Karpaatides ja tutvuda oma eriala mõttekaaslastega. Kusjuures see teeb reisimise üsna taskukohaseks, sest hea tava kohaselt võtavad egealased teisi egealasi meeleldi oma diivanile magama.

dsc_9096

Kuulumine üleeuroopalisse organisatsiooni annab meile mitmeid võimalusi ja mõned kohustused, kuid EGEA-Tartu üleüldist toimimist ja struktuuri see ei kujunda. Organisatsiooni liikmed on noored geograafiahuvilised, kes kusjuures ei pea sugugi olema geograafiatudengid. Huvilised peavad tundma, et lihtsalt ülikooliharidusest jääb väheks. Nad tahavad end erialaselt arendada, saada kogemusi ja tutvusi, head seltskonda ja meelelahutust, olla olulised ja muuta maailma. Eriti hea on seda teha omade, sarnaselt mõtlevate aktiivsete noorte keskel. Seetõttu ongi EGEA-Tartusse kogunenud hulk eriilmelisi inimesi, kellest ühele meeldib kirjutada, teisele joosta ning kolmas võtab ratta selga ja sõidab pool Euroopat läbi. Kõiki neid ühendab huvi geograafia vastu ja soov teha rohkem. EGEA-Tartu eesmärk ongi pakkuda oma põnevatele ja tegusatele liikmetele turvalist kasvulava, kus saab kätt proovida paljudes eri tegevustes, mis toovad välja inimeste parimad omadused ja lasevad neid rakendada ja arendada.

“Geograafide spetsialiteediks on ruum – me tajume ja tõlgendame seda teisiti, näeme seoseid seal, kus need esmapilgul jäävad märkamatuks.”

EGEA-Tartu tegevus on organiseeritud kolme töögruppi, milleks on teaduse populariseerimine, ürituste korraldamine ja õppekava arendamine. Kõigis kolmes tehakse tihedat koostööd Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga. Teaduse populariseerimise töögrupi kuumim sõna on hetkel projekt „Lahe geograafiatund“, mis on välja töötatud tudengite enda initsiatiivil. Projekti raames külastatakse koole üle terve Eesti ja antakse GISi (geografic information system), planeerimise, nutitelefonide ja atmosfääriteemalisi tunde, mis toetavad õppekava, aitavad õpetajaid ja aitavad näidata geograafia võimalusi. Ürituste töögrupp korraldab peamiselt klubiliikmete ühtsust ja vaimu tõstvaid üritusi. Õppekava töörühm räägib aktiivselt kaasa selles, millist haridust geograafidele antakse. Sellel aastal osaleb EGEA-Tartu ka OLE ROHKEM Arenguprogrammis, et saada veelgi paremaks organisatsiooniks.

Kes on geograafid

EGEA-Tartust rääkides ei saa paratamatult üle ega ümber geograafiast ja sellest, mis loom see geograaf õieti on.  Tegemist on väga salakavalate tegelastega, kes on pealtnäha täiesti ootamatute elukutsete esindajad, näiteks keskkonnaspetsialistid, linnaplaneerijad, arendusnõunikud kohalikes omavalitsustes, ettevõtjad, poliitikud, kartograafid, teadlased, geoinformaatikud ja mida kõike veel. Muuseas, ka Andres Tarand, Jürgen Ligi, Karl Ristikivi, Theresa May ja prints William on hariduselt geograafid. Nagu näha ei kajastu ülikoolis õpitud eriala nende ametinimetuses naljalt, mis võib olla üheks põhjuseks, miks geograafiast ühiskonnas suhteliselt vähe teatakse. Kuid ega ülikool peagi andma elukutset, vaid ikka mõtlemisvõime.

Geograafide spetsialiteediks on ruum – me tajume ja tõlgendame seda teisiti, näeme seoseid seal, kus need esmapilgul jäävad märkamatuks. Meid on õpetatud ette nägema ja lahendama erinevaid sotsiaal-majanduslikke, looduslikke ning teisi probleeme ja katastroofe. Geograafid suudavad orienteeruda nii maastikul, andmetes kui ka ajas ja ruumis. Meieta oleks raske leida kvaliteetseid kaarte, navigatsioonisüsteeme, hästiplaneeritud ruumi ja regioone. Linnad jääksid rumalaks ja maailma vägevad paigad uurimata. Ühesõnaga oleks elu geograafideta väga kurb ja inimesed pidevalt eksinud.

dsc_9383

Kolm väärarusaama geograafiast:

Geograafia õppimine tähendab õpetajaks hakkamist. Vaid vähesed valivad selle karjääri. Paljudest saavad hoopiski ettevõtjad, planeerijad või kartograafid.

Geograafias õpitakse riike ja pealinnu. Selleks ei ole vaja ülikooli tulla.

Geograafid on kiviteadlased. Ei, neid me kutsume geoloogideks. Muidugi teame ka meie üht-teist kividest, kuid geograafia ei piirdu vaid loodusteemadega. Meil on ka GIS, regionaalplaneerimine, demograafia ja palju muud.

Kaisa Laur