Kristina Kutsar – projektidega tegelemine ja nende juhtimine peab olema lõbus, kuid samal ajal ka õpetlik

Pisike ja armas haldjanäoga Kristina Kutsar, kes on pärit Viljandi rohelusest, on nüüd Tartus tudengiorganisatsioonides uusi võrseid kasvatamas.

Väiksena jooksis Kristina Viljandi tänavatel ja parkides ning kuigi ta pole selles linnas juba üle kuue aasta püsivalt elanud, peab ta seda siiski kodukohaks ja naudib iga minutit sealses vanematekodus ja sugulaste juures. Ei ole välistatud, et kunagi tulevikus elab ta taas Viljandis. Väga hea põhihariduse sai Kristina Viljandi maagümnaasiumist (praegune Viljandi kesklinna kool) ja edasi siirdus keskharidust omandama Tartusse, Hugo Treffneri gümnaasiumisse. Tüdruku enda sõnul ei olnud ta gümnaasiumiajal üldse väga aktiivne. Põhiliselt tegeles koolitükkidega ning vaba aega sisustas muusikakoolis käimisega. Ettekujutus ja reaalsus ülikoolielust Kristina puhul väga ei erinenud. Ehk oli alateadvuses välismaa filmimaailmast mõningaid olukordi, mis on reaalsuses Eesti ülikoolides teisiti. Just sotsiaalses mõttes kujutles teisiti ette. Eestis oled ikkagi ümbritsetud tuttavatest ja ka keskkond on tuttav. Küll aga sarnaneb ülikooliõpingute alustamine ikkagi uue algusega – aeg proovida uusi kogemusi, asju ja saada uusi teadmisi.

Tee organisatsioonideniIMG_7970

Täiesti sihipäratult käis Kristina seltskonnaga erinevatel infoõhtutel, kust hakkaski asi arenema. „Olin ise uudishimulik ja kuna tunniplaan ei olnud ka väga tihe, leidsin aja panustamiseks. Vahel võib seega ootamatustest ka midagi asjalikku kooruda. Ma ei osanud mõeldagi varem, et minus võib leiduda juhialget.“ Nii leidiski ta tee eri aegadel TÜ tudengite turundusklubini, AEGEE-Tartuni, Tartu ülikooli üliõpilasesinduseni ja TÜÜSAni.

Organisatsioonides tegutsemine on inspireeriv ja nendega liitumine võib mõjuda lumepalliefektina – ühega liitudes tuleb kohe tunne, et tahaks veel ja veel. Nii läks ka Kristinaga, pall hakkas veerema ja lõpuks oli ta turundusklubis nii meeskonnaliige, tiimijuht kui ka kogu organisatsiooni juht. Kõik läks aina ülesmäge. AEGEE-Tartus oli ta tavaliige ja viibis ka poolteist aastat juhatuses HR ametikohal koos väga võimekate inimestega. TÜÜSAs sai temast rebasenädala projektitoimkonna liige ja aasta hiljem ka selle projekti juht. Tartu ülikooli üliõpilasesinduses on ta esindanud majandusteaduskonna tudengeid nii ülikooli kui ka teaduskonna tasemel, hetkel esindab sotsiaalteaduste valdkonda. Muidugi on oluline ka tagala ja inimesed, kellega koos töötad. Üksi on võimalik palju saavutada, kuid koos veel rohkem. „Suurima juhikogemuse on mulle andnud töö TÜ tudengite turundusklubis. Ma suudan olukordi objektiivselt vaadelda (ei võta midagi hinge, vaid lepin ja liigun edasi) ja saan aru huvigruppide soovidest. Lisaks olen õppinud, et ma ei keskenduks probleemi ajendile enne, kui probleem ise on lahendatud ja alles seejärel asun kogu olukorda korralikult analüüsima. Muidugi ka delegeerimisoskust: suudan määratleda, mis on olulise tähtsusega pikemas perspektiivis ja mis on vahel vaja lihtsalt ära teha ning ehk on kellelgi teisel seda kergem ja oskuslikum viis teha. Rebasenädalat juhtides sain aru, kui oluline on teoreetiline juhioskus. Tihti on mõningad võtted niivõrd iseenesestmõistetavad, aga protsessi käigus ununevad, ja seetõttu ei alahinda ma kunagi lihtlabaste õpetuste mõju. Uus proovikivi on minu jaoks sotsiaalteaduste valdkonna esindaja roll, kuna erinevaid dokumente, kooskõlastamisi ja bürokraatiat on veelgi rohkem, kui varem olen kokku puutunud. Tuleb põnev teekond. Hindan väga kaastudengitega koostööd ja olen neile tänulik. Muidugi võiks seda alati ka rohkem välja näidata – rohkem inimeste kõrvust tõstmist ja positiivsust.“

“Mind motiveerivad üheskoos nii ebaõnnestumine kui ka õnnestumine.”

Organisatsioonide kõige suurema plussina toob Kristina välja supertoredad ja huvitavad inimesed. Kuna tudengiorganisatsioonid koosnevad hakkajatest noortest, on kõigilt midagi õppida. Inimesed, kellega sõprus võib säilida terve elu. Veel saab kogemuste võrra rikkamaks avalikus esinemises, uute olukordadega kohanemises ja probleemilahendamise oskuses. Selline kogemus juba ülikooliajal on hindamatu ja protsess õpetab rohkem, kui tulem ise.

Juhiametiga kaasnevad kohustused nõuavad ka teatud süsteemi.

IMG_7929„Asjad peavad olema organiseeritud ja ka kirja pandud, mis on minu suurim viga – ma jätan enda arust kõik meelde. Oluline oskus on osata peas kõike lahterdada ja süstematiseerida, kuid pikemalt ei ole see kuigi jätkusuutlik.“ Seega paneb Kristina rõhku sellele, et juhiroll nõuab vastutust ja kõikide asjadega joonel olemist. Märkmik on parim abiline. „Muidugi on oluline ka kuulamisoskus ja juhina pead endale aru andma, et vahel peadki end rohkem ohverdama, et asjad saaks tehtud. Olema konstantselt motiveeritud, sest kui tiimiliikmel on madalseis ja sealt edasi ka sul, siis on projekti õnnestumine kahtluse all. Tuleb olla avatud meelega ja mõtestada oma tegevus nii, et sul oleks ka endal lõbus ja selle kaudu õpetlik kogemus. Tihti mõtlen mõnes halvas olukorras, et mis on kõige hullem, mis saab juhtuda. Oleneb muidugi mastaabist, aga vastus on tihtipeale väiksema mõjuga, kui me oma peas ette kujutame. Kokkuvõttes võid mõelda endale välja ka kõige parema plaani, aga elu teeb tihti korrektiivid. Raskusi tuleb ette kõigil ja kõikides organisatsioonides. Tihti küsin endalt miks-küsimusi ja kui vastus ei meeldi, lõpetan ära. Paratamatult on selliseid asju, mida peab tegema, aga ma mõtestangi need ümber (keskendun tulemile, jätkule), et sooviksin antud raskusega silmitsi seista. Mind motiveerivad üheskoos nii ebaõnnestumine kui ka õnnestumine. Täiesti ummikseisus olles teen aktiivsemalt sporti või lülitan end ümber muusikasse või ilukirjandusse.“

Ideaalne tudengielu läbi Kristina silmade

Tema arvates võiks ideaalses tudengielus tudeng keskenduda oma õpingutele ja need endale esikohale seada. Õpingud oleksid kaalutletud ja erinevate erialade siduvus rohkem võimalik. Lõpetades peaks kindlasti olema mõni plaan edasiseks, kuid üldiselt selle üle õpinguaastate jooksul liialt põdeda ei tasuks. Tõenäoliselt niikuinii kõik laabub ja kui tegeled oma huvialaga, leidub mitmeid võimalikke teid. Võiks käia praktikal, tutvuda inimestega väljaspool oma eriala (nt osaleda mõnes organisatsioonis, huvi korral kindlasti turundusklubis!), veeta head aega sõpradega ja teha ka midagi esmapilgul hullumeelset. Need hullumeelsed asjad on just need kõige väärtuslikumad mälestused. Oluline on tajuda oma vabadust. Organisatsioonid on ideaalsed kohad, kus kogeda ettevõtlust – osaledes mõnes inkubatsiooni- või koolitusprogrammis. Võimalusel kindlasti õppida välismaal, see annab hindamatu kogemuse.

“Leia endale organisatsioon või kaks ja naudi seda, mida neil sulle pakkuda on.”

Õppimine ja eeskujud

Kui küsisin Kristinalt eeskujude kohta, vastas ta nii: „Mõtlesin pikalt ja otsustasin, et mul ei ole konkreetset eeskuju kui sellist. Enam vähemalt mitte. Eeskujuks on iseloomuomadused sõpradelt-tuttavatelt. Mulle meeldib distsiplineeritus ja kohusetundlikkus, hea keskendumisvõime, jutuosavus ja huumorisoon, ambitsioonikus jne. Oluline on ka kohanemisoskus, et ma oskaks mingeid omadusi kasutada teatud olukordades.“ Eeskuju oma sõpradest võtta on väga nutikas, sest just ülikooliaeg on see, mil oled ümbritsetud kõige erinevamate inimestega. Ja neid on nii palju.

Pärast bakalaureuse lõppu soovib Kristina kindlasti oma õpinguid jätkata. Eks näha ole, kas peale esmase diplomi saamist kohe või väikese pausi järel. Mõttes ei mõlgu tal erialamagister, vaid hoopis haridus mõnel muul erialal, millega saab oma õpinguid hiljem majandusteadusega mõne huvitava aspekti kaudu siduda. Enne täielikku kooli lõppu tahaks ta veel võtta paar semestrit mõnd võõrkeelekursust, võib-olla võimalusel laiendada õpinguid välismaale ja kinnistada turundusklubi organisatsioonina. Üldiselt leiab Kristina, et on ideaalset tudengielu juba kogenud küll.

Nendele, kes veel ühegi organisatsiooniga liitunud pole, ütleb Kristina nii: „Kui tunned ja tead eelnevatest kogemustest, et noorteorganisatsioon pole sinu rida, siis ei peagi liituma, aga kindlasti otsi mõni ennastarendav tegevus kõrvale (praktika, ettevõtlus). Kui aga tunned, et alles otsid end ja sul ei ole kindlaid plaane ning soovid arendada ka ülekantavaid oskuseid (mis tulevad pigem kogemusega ja on hindamatu väärtusega), siis tuleb kindlasti liituda organisatsiooniga.“

Võta endale aega

IMG_7993Kõige möllu kõrvalt on mõnus end vahel välja lülitada. Kristinal on Tartus mitmeid lemmikkohti: keskkooli esine ilusate mälestustega, Raadimõisa ja Tähtvere park, kus käib tihti jooksmas, öine tulekumas Lossi tänav, Annelinna üheksakordsete keskväljak ja Jänese matkarada. Ta hindab linnaruumi oma detailidega, kuid üle kõige naudib ikkagi rohelust. „Võta aeg maha. Mõtle, mida tahad veel ära teha ja milliste inimestega tuttavaks saada. Leia endale organisatsioon või kaks ja naudi seda, mida neil sulle pakkuda on,” soovitab Kristina.

Merilin Reede