Juhtkiri

OLE ROHKEM meeskonnal on lõppemas seitsmemänguline hooaeg kaheklubilises liigasüsteemis, kus sai valatud nii higi ja pisaraid kui tunda võidurõõmu ja joovastuse maitset ei kellegi muu kui pikaajalise rivaali VÄHEM OLEMISE vastu. Kuigi meeskonna peatreener poole hooaja peal vahetus, oli mängustrateegia paigas ning meeskonna vorm arenes ühtlaselt viimaste mängudeni. Hooaja esimene mäng oli täis entusiasmi, mil pärast võitluslikku 90 minutit saadi tabelisse esimesed kolm punkti. Järgmises heitluses näitas meeskond kordades tehnilisemat mängu, pakkudes kindlamalt raamides püsimisega rohkem silmailu ka pealtvaatajatele. Alates kolmandast mängust näitas tiim enam sisu, hankides juurde neli lehte ning lihvides tehnilisi võtteid veelgi professionaalsemaks. Terve liigahooaja vältel tehti

Aprillikuu on vastuolulise perioodi algus. Linnud lõõritavad ning päikesekiired kutsuvad avasüli enda embusesse ninasid ja põski D-vitamiiniga rikastama. Teisalt kuhjub koolipinge kui olmeprügikast ning aina lähemale jõuavad keerulised ja mahukad eksamid, mis enne suvepuhkusele saamist vaja läbida. Siinkohal on paslik igipõlise Tammsaare Andrese rahvana tähistada pika ajalooga rahvusvaheliselt levinud naljapäeva ning hoida meel lustakas ka järgnevatel nädalatel. Teiste üle naljatlemisest veelgi tähtsam on aga osata naerda enese üle. Mäletan, et aastatagusel kevadel gümnaasiumi lõpetamisega kaasnevaid närvesöövaid riigieksameid oodates heitsime kaaslastega nalja, et kui eksamitulemused soovitust erinevad, pole tarvis heituda – lollid pidavatki elus õnnelikumad olema. Sarnaselt suhtus sobimatusse erialavalikusse ka

Tunnen hommikuti loengusse kiirustades, kevadist linnulaulu kuuldes ja värskust nuhutades, et olen kokku saanud kui vana sõbraga, keda pole pikka aega näinud. Tervitame teineteist suure imestusega, vahetame mõned laused ning kinnitame, et ühel heal päeval peame kokku saama ja pikalt juttu rääkima. Tüüpstsenaarium on aga selline, et mainitud head päeva ei saabu: pingerohkel ja kiirel kevadel on keeruline aega leida nii sõprade, saabunud aastaaja nautimise kui ka iseenda jaoks. Tihtipeale on olukord põhjustatud aga meie endi meelestatusest: loome iseendale mulje, et oleme hõivatumad kui tegelikult. Kohtasin suvel lõunahispaanlaste, eestlastele tihtipeale kontrastseks peetud rahvuse seas käitumismaneeri, mida võiksime erinevuste kiuste võtta

Märkamatult on käesoleva akadeemilise aasta selgroog juba murtud ning esimesed kevadised märgid annavad lootust, et teine poolaasta möödub esimesest veelgi kiiremalt ja kergemalt. Selleks, et kättejõudnud õpiperioodist mäletaks hiljem rohkem kui esimesi soojemaid Rüütli tänaval veedetud õhtuid ja peavalulist kevadstressi, kutsun kõiki üles elama iga päev enda jaoks tähtsaks! Mistahes tüüpiline kolmapäev on arginädala kõige erilisem keskpunkt ning miks mitte tähistada esmaspäeva, kuna see on käesoleva nädala viimane. Ära loe päevade möödumist nädalalõppu või suvevaheaega oodates, vaid kogu väärtusi, mida iga päev puhkuseni kaasa toob. Ameerika ajakasutuse uurimiskeskus on loonud video „The time you have in JellyBeans“, kus näitlikustatakse keskmise

Detsembrikuud võib tituleerida tarbimiskuuks: kihisevad joogid, tohutult palju sööki ja kõrgustesse ulatuvad kingikuhjad, mis paratamatult näivad kuuluvat õigete jõulude juurde. Psühholoog doktor Gad Saad on defineerinud mõiste homo consumericus, mis tähistab inimeste tarbimisharjumuste ja evolutsioonilise arengu kooskõla. Tarbijateks sünnitakse ning üks peamisi rahakoti tühjendajaid – lähedastele kingituste tegemine – on inimloomuse instinkt kaitsta ja edasi kanda geene. Kuigi doktor Saadi uurimus jätab mulje, et oleme evolutsiooniliste tagajärgede vastu võimetud, on mitmeid mooduseid, kuidas jõuluajal massitarbimisest hoiduda ning olla oma valikutega soodsam ja keskkonnasõbralikum. Üheks selliseks on isetehtud esemete kinkimine. Kirjanik Douglas Coupland on öelnud, et enda tehtud kingitused on hirmutavad, kuna paljastavad selle, et kingitegijal on liiga palju