I ALKOHOL, TUBAKAS JA NARKOOTIKUMID

Eesti täiskasvanud tarbisid 2015. aastal ühe elaniku kohta 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Seda on ligi kaks korda rohkem kui piir, millest alates tekivad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel olulised tervislikud kahjud rahvale ning majanduslikud kahjud riigile. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 200 erineva haigusseisundi või häirega. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest ning vägijook on ka üheks peamiseks noorte meeste surmapõhjuseks. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele esinemissageduselt järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest.

Kuidas tarbida alkoholi ilma tervisekahjudeta?
Teadlased on uuringutele põhinedes välja selgitanud konkreetsed koguselised piirid, millest rohkem juues hakkavad riskid tervisele hüppeliselt suurenema. Päris ohutut alkoholikogust ei ole olemas ning näiteks vähkkasvajate tekkerisk hakkab suurenema juba väga vähese tarvitamise järgselt. Siiski saab rääkida madala riski piiridest – täiskasvanud naise puhul on piiriks kuni 2 alkoholiühikut päevas ning täiskasvanud mehe puhul kuni 4 alkoholiühikut päevas. Mõlema soo puhul peab nädalasse jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Üks alkoholiühik on jook, mis sisaldab 10 g puhast alkoholi. Täpsemalt saab arvutada tarvitatud alkoholiühikuid alkoholikalkulaatori abiga.

  • Üritustel/tegevustes, mis on korraldatud alaealistele noortele, ei suitsetata, ei tarbita ega pakuta alkoholi. Ühtlasi ei suitseta, ei tarbi alkohoolseid ega narkootilisi aineid ega viibi jääknähtudega kohapeal ükski täisealine noorteüritusel osaleja.
  • Organisatsiooni korraldatud üritustel ei tolereerita narkootiliste ainete tarvitamist.
  • Kõigil üritustel, kus pakutakse tasuta alkoholi, pakutakse ka tasuta alkoholivabu jooke (k.a vesi).

II TOITUMINE JA FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Tervislik toitumine tähendab söömist koguses, mis on organismile vajalik ja ei rohkem ega vähem. Samuti tähendab see söömist tasakaalustatult. 2013. aasta andmete kohaselt on eestlaste toidulaua suurimad probleemid liigne soola- ja suhkrusisaldus toiduainetes; vähene seemnete, pähklite, täisteratoodete ning puu- ja juurviljade tarbimine; liigne töödeldud liha tarbimine.

Füüsilise aktiivsuse mõju kehakaalule (selle langusele ja tõusule) on kaduvväike ning suurim roll on siiski toidul. Samas aitab liikumine kaasa tervise hoidmisele ja haiguste vältimisele sõltumata inimese (headest või halbadest) toitumisharjumustest ning kehakaalust. Tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus täiskasvanute jaoks on vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viiel korral nädalas (vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega aeroobset liikumist, vähemalt 75 minutit jõulise intensiivsusega liikumist või siis nende samaväärset kombinatsiooni). Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks tuleb teha aeroobset treeningut viiel päeval vähemalt pool tundi korraga. Piisavalt liigub Eestis aga vähem kui 10% inimestest.

  • Kui organisatsioon pakub oma üritustel ebatervislikke toiduaineid, on võrdväärses koguses saada tervislikke toiduaineid pähklite, juur- ja puuviljade näol.    

Ebatervislikkude toiduainete loetelusse oleme arvanud söögid ja joogid, mis sisaldavad suurtes kogustes rafineeritud suhkrut, soola ja/või küllastunud rasvhappeid.

  • Organisatsioon informeerib oma liikmeid võimalustest, kuidas tudengina soodsalt Tartu linnas sporti teha (näiteks TÜ ASK) ja/või kuidas liikuda rohkem jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga.

Informeerimise vahend võib olla näiteks kiri liikmetelistis, info kodulehel, suusõnaline teavitamine üritustel/üldkogus jms.  

  • Organisatsioon korraldab vähemalt üks kord aastas liikmetele suunatud ürituse, mis tõstab liikmete teadlikkust kehalise aktiivsuse vajalikkusest ja olulisusest ning tutvustab noortele meetmeid, millega nad saaksid oma igapäevast füüsilist aktiivsust tõsta.

Näiteks koolitus, töötuba või infotund teemal mugavalt/turvaliselt Tartu linnas jalgrattaga liiklemine, võimlemisharjutused istuva eluviisi korral, füüsilise aktiivsuse roll haiguste ja haigestumise ennetamises jne.

III VAIMNE TERVIS

Vaimne tervis on heaoluseisund, mille puhul iga inimene

  • tunnetab oma võimekust,
  • suudab toime tulla igapäevase stressiga,
  • suudab töötada tulemuslikult ja viljakalt,
  • tahab ja suudab olla kasulik kogukonnale ja ühiskonnale.
  • Organisatsiooni sisekliima, mida hinnatakse vähemalt kord aastas, on positiivne, avatud ja toetav.

Sisekliimat hinnatakse näiteks liikmeküsitluste või arenguvestluste alusel.

  • Organisatsiooni liikmete panus organisatsiooni töösse ja selle eest saadav tunnustus on tasakaalus.
  • Organisatsiooni töökultuur võimaldab liikmete töö- ja eraelu lahusust.

Organisatsiooni töökultuur on piisavalt paindlik ja võimaluste piires liikmete soove arvestav, et liikmete kohustused organisatsioonis ei takistaks nende jaoks olulisi eraelulisi suhteid.

  • Organisatsiooni liikmetele võimaldatakse töötempo ja –viisi valikul iseseisvust ja valikuvabadust; individuaalses töös lepitakse protseduuride asemel kokku eesmärgid; selgitatakse vastastikuseid ootusi ja huvisid.

IV VÕRDNE KOHTLEMINE

Võrdne kohtlemine lähtub põhimõttest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Võrdse kohtlemise nõue on loodud selleks, et lõpetada ajalooliselt tõrjutud elanikkonnagruppide õiguste piiramine ning tagada kõigile võrdsed õigused ja võimalused, sõltumata nende päritolust või identiteedist. Ka põhiseadus ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad lisaks põhiseadusele kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi panna inimest ebasoodsamasse olukorda. Mõned nendest tunnustest on sellised, mida inimene ei saa muuta, nagu sugu, rahvuslik päritolu või puue. Mõned on sellised, mis võivad elu jooksul muutuda, näiteks veendumused või usutunnistus.

  • Organisatsioon ei diskrimineeri kedagi tulenevalt nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, seksuaalidentiteedist, keelest, päritolust, usutunnistusest, füüsilisest või vaimsest tervislikust seisundist, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest või sotsiaalsest seisundist või muudest säärastest asjaoludest.

Diskrimineerimise all ei ole siinkohal silmas peetud organisatsiooni liikmeskonna valimise protsessi ametlikult kokku lepitud kriteeriumite alusel.

  • Organisatsioon ei korralda üritusi ega tolereeri suhtumist, mis süvendab mõne inimgrupi suhtes eelarvamuslikke hoiakuid, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni.
  • Organisatsiooni töö- ja otsustusprotsessid on läbimõeldud ja läbipaistvad, et vältida ebavõrdset kohtlemist või ebavõrdsuse taastootmist.

Kui antud protsessid ei ole kirjalikult kirjeldatud, on igal liikmel võimalik juhtorganitelt nende protsesside toimimise kohta aru pärida.

  • Organisatsiooni liikmed hindavad organisatsiooni sisekliimat, mida hinnatakse vähemalt kord aastas, sallivaks ja liikmetele võrdseid võimalusi pakkuvaks.

Sisekliimat hinnatakse näiteks liikmeküsitluste või arenguvestluste alusel.

V SEKSUAALNE AHISTAMINE

Seksuaalne ahistamine on seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust. Käitumist peetakse seksuaalseks ahistamiseks, kui see vastab järgnevale neljale tingimusele: 1) see on ahistatule soovimatu (seda peab ahistatu ka väljendama või peab see olema muul viisil selge, et teatud käitumine on ahistatule häiriv ja tema tahte vastane); 2) see on seksuaalse olemusega; 3) see on kas sõnaline, mittesõnaline või füüsiline; 4) selle eesmärk või tegelik toime on inimese väärikuse alandamine ning see loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Seksuaalne ahistamine võib olla verbaalne, vaimne või füüsiline. Organisatsioonid ei tohiks oma olemusega taastoota soostereotüüpe – luua ettekujutlusi sellest, milline peaks olema ühe või teise soo esindaja käitumine, iseloom või näiteks erialavalik. Võttes arvesse, et seksuaalne ahistamine on inimväärikust alandav ja selle osas ei tohiks järeleandmisi teha, on antud peatükil üksnes baastase.

  • Organisatsioonis on nulltolerants seksuaalse ahistamise osas.
  • Organisatsioonis ei toetata seksuaalse sisuga naljade tegemist, mis tekitavad naljatlejate seltskonnas viibivatele liikmetele ebamugavust.
  • Organisatsiooni liikmed teavad, kelle poole pöörduda, kui on kohanud oma organisatsioonis seksuaalset ahistamist. Seksuaalset ahistamist puudutavatele juhtumitele peab järgnema organisatsiooni vastava distsipilinaarorgani (selle puudumisel näiteks organisatsiooni juhatuse) reaktsioon.
  • Organisatsioon ei korralda üritusi ega tolereeri oma igapäevatöös suhtumist, mis süvendab soostereotüüpe, mis võivad omakorda viia ebavõrdse kohtlemiseni.

 

Kasutatud materjalid:

1 Alkokalkulaator. Tervise Arengu Instituut. http://kalkulaator.alkoinfo.ee/
2 Alkoinfo. Tervise Arengu Instituut. www.alkoinfo.ee
3 University of Washington. Institute for Health Metrics and Evaluation. Global Burden of Disease. http://vizhub.healthdata.org/gbd-compare/
4 Kasvata tervist tööl! Tervise Arengu Instituut. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/146399281385_kasvata%20tervist%20tool_liiguta.pdf
5 Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale. Tervise Arengu Instituut 2015.
6 Võrdõigusvolinik. http://www.vordoigusvolinik.ee/
7 Võrdõigusvolinik. http://www.vordoigusvolinik.ee/

 

MUDEL:

MIS ON TUDENGIORGANISATSIOON?

Body sculpturing programs

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.

Weight gaining program

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.

Boxing sports classes

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.

Cardio training program

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.

Healthy eating plan

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.

Weight reducing program

Vestibulum lobortis odio sit amet tempus laoreet. Donec accumsan eros quis condimentum rhoncus. Curabitur sodales cursus mi sed varius. Aenean vitae diam porta, laoreet ante gravida, efficitur justo.