MILLINE ON
OLE ROHKEM.
TUDENG?

OLE ROHKEM ei ole lihtsalt hüüdlause – selle taga on suurem idee sellest, et tõeline tudeng on see, kes püüdleb rohkema poole.

OLE ROHKEM tudeng püüab õppida mõtestatult ja aru saada. Ta on noor, kes kujundab teadlikult oma arengut, omandab praktilisi oskusi, paneb end ülikooliajal proovile erinevates organisatsioonides ja projektides. Elab tervislikult – magab, sööb ja spordib mõistlikult. Ning on see tudeng, kes oma tuleviku tegemistes otsib võimalusi muuta maailma. Täpselt oma võimalustele ja huvidele vastavalt. Sest millegi paremaks tegemine algab ikka iseendast – olles parem professionaal ja parem inimene. Proovib leida seoseid oma kitsama valdkonna ja reaalsete ühiskonna väljakutsete vahel – olgu see õigusemõistmine, ettevõtlus, roheline tehnoloogia, demokraatia arendamine, efektiivsem riigihaldus, kliimamuutuste vältimine või miski muu.

Mõtestatult õppimine

Kahjuks on võimalik ülikoolist läbi saada niimoodi, et targemaks ei saa, ja pärast oma alal midagi teha ka ei oska. Koolisüsteem on oma sundimise ja hindamisega tekitanud liiga paljudes inimestes tunde, et tegema peaks vaid seda, mis on kohustuslik. Ainult diplomi pärast õppimine on aga enda aja ja elu raiskamine. Õppida on mõtet seda, mis ennast sügavalt huvitab, mille osas oled valmis ise juurde lugema ja otsima ning pärast leidma viisi, kuidas omandatut reaalses maailmas kasulikult rakendada.

Eriala valik ja vahetus

Eriala valik on üks keerulisemaid otsuseid, mida ühel gümnaasiumilõpetajal teha tuleb – sadade erialade seas on palju selliseid, millest kooliajal üldse kusagil juttu ei olnud. Paljudel juhtudel ei ole keskkoolist tulles ikkagi päris selge, millise valdonnaga ennast ülejäänud elu jooksul siduda tahad, ja see on enamike noorte inimeste puhul täiesti normaalne nähtus. Seega on loomulik, et aeg-ajalt tehakse valesid erialavalikuid. Sellepärast ei maksa heita meelt – eriala saab vahetada seni, kuni ei ole möödas pool õpingute nominaalajast (bakalaureuses 1,5 aastat ja magistris 1 aasta). Erialavahetust ei maksa karta. Loomulikult läheb natukene aega kaotsi (enamasti üks aasta), kuid vale eriala õppimine ei ole mitte ainult ajaraisk, vaid võib lõhkuda Sinu motivatsiooni õppida ning sellega saada hoopis suuremaks takistuseks tulevikus.

Seoste loomine ja laiem silmaring

Ülikool ei ole ainult eriala omandamiseks. Kõrgharitud inimene on traditsiooniliselt olnud laiema silmaringiga ja intelligentne ühiskonna liige. Selleks on Tartu Ülikoolis võimalik võtta peaaegu kõigilt erialadelt vabaaineid – tee seda kindlasti, see võib olla Sinu viimane võimalus tasuta omandada mõni oluline võõrkeel, mõista ühiskonna kujunemist, ajalugu, loodusteaduste aluseid ja palju muud. Laiemad üldteadmised aitavad sageli ka erialaselt valida fookust ja paremini mõista oma töö konteksti. Lisaks on Tartus aasta jooksul sadu suuremaid ja väiksemaid silmaringi avardavaid kultuuri-, teadus- ja ühiskondlikel teemadel üritusi. Samuti eksisteerib mitmeid variante oma ülikooliaega täiendada rahvusvahelise kogemusega.

Paremini õppimine

Kuigi kõik tudengid on enne ülikooli jõudmist veetnud vähemalt 12 aastat õppides, siis paraku on tõsi, et õppimist kui sellist õpetatakse meile selle aja jooksul väga vähe. Ülikool on aga parim koht, kus õppima õppida. Kõigepealt pakub Tartu Ülikool erinevaid aineid, kus käsitletakse õppimisoskusi (otsi ÕISis märksõnaga “õppimine”). Lisaks on hulganisti kasulikke nõuandeid ja ideid Tudengiveebis, näiteks kuidas efektiivsemalt lugeda, kuidas võtta loengust maksimum või kuidas õpitut paremini meelde jätta. Lühike artikkel antud teemal ka Business Insider ajakirjast.

Kogemuste omandamine

Esimene põhjus, miks tööandjad värskeid ülikoolilõpetajaid tööle ei taha võtta, on praktiliste kogemuste puudumine. Erialaselt kompetentne noor inimene ei pruugi sageli osata meeskonnas töötada, efektiivselt suhelda, erinevaid töövahendeid (e-mail, Doodle, Excel jne) kasutada ega suuda näha laiemat konteksti oma tööülesannete kõrval. Sellised oskused on võimalik ülikooliaja jooksul omandada – siit leiad valiku parimatest võimalustest.

Tudengiorganisatsioonid

Kõige lihtsam viis taoliste kogemuste omandamiseks on erinevad tudengite enda poolt juhitud organisatsioonid. Organisatsioonides on võimalik tuttavaks saada nii oma eriala aktiivsemate tudengitega kui ka teistel erialadel õppivate inimestega. Praktilisi kogemusi saab omandada üritusi korraldades, projekte läbi viies ning organisatsiooni ise juhtides. Oleme lihtsamaks alustamiseks kokku kogunud Tartu kõige arendavamate organisatsioonide informatsiooni siia samasse. Lisaks on paljudel erialadel võimalik liituda oma erialaseltsiga, selle kohta uuri lähemalt oma teaduskonna veebilehelt.

jane

Ettevõtlusprogrammid

Juhul kui Sinu huvi ei olegi pärast lõpetamist kuhugi tööle asuda, vaid pigem ise enda töökoht luua ja ettevõtluses tegutsema asuda, siis ka selleks on Tartus hulganisti võimalusi. Kõigepealt on võimalik liituda TÜ Ideelaboriga – Ideelaborisse on oodatud kõikide valdkondade bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid, kes tahavad leida oma teadmistele praktilist rakendust ning tutvuda ja töötada koos inimestega erinevatelt erialadelt nii ülikooli seest kui väljast. Lisaks sellele on Tartus mitu ettevõtlusinkubaatorit, kes samuti tudengeid liituma ootavad – Tartu Teaduspark, Tartu Loomemajanduskeskus ja Sotsiaalse Ettevõtluse Inkubaator SEIKU.

Tervislikult elamine

Ülikooli ajal kujunevad harjumused kogu eluks. On ju sageli tegemist noore inimese jaoks esimese korraga, kus elatakse üksi ja vastutatakse ise kogu oma elukorralduse eest. Niimoodi tekivad lihtsalt erinevad mugavuslahendused – hakatakse sööma kiirtoitu, magama halvasti ning vähem liikuma. Tagajärjed on negatiivsed – paremate õppetulemuste asemel leitakse end olevat üleväsinud, kulunud ja jõuetu. Selle kõige vältimiseks ongi järgmised soovitused – mitte vaid selleks, et ellu jääda, vaid selleks, et elada.

Toitumine

Tsiteerides prantsuse mõtlejat Jean Anthelme Brillat-Savarini „Ütle mulle, mida sa sööd ja ma ütlen sulle, kes sa oled.“ Inimorganism vajab ellujäämiseks lisaks veele ja hapnikule ka toiduainetest saadavaid toitaineid: 20 aminohapet, 20 rasvhapet, umbes 20 vitamiini, 25–27 makro-mikromineraali, vett, süsivesikuid, sahharoos, tärklis. Normaalse mitmekülgse toitumise puhul saab kõik vajaliku toidust kätte.

Tänapäeva informatsiooni ülekülluses on aga suhteliselt keeruline orienteeruda isegi nii iseenesest mõistetavas ja naturaalses teemas nagu toitumine. Alustuseks soovitame pilgu heita TÜ arstiteaduskonna biokeemia professori Mihkel Zilmeri teosele „Normaalne söömine“. Allkohal toome välja mõned professor Zilmeri poolt ajakirjanduses ilmunud mõtetest. „Toitumise põhiprotsessid on kõigil ühesugused. Kui sööte korra valesti, ei jäta see mingisugust jälge. Kaua ja lõpmatult valesti toitudes tuleb see aga tõesti oma tervise hinnaga kinni maksta. Söömine peaks andma meile aineid, mis meie ainevahetust toetavad, ning ainevahetus on elu alus. Reegel ütleb, et päevas tuleks taimset kraami süüa ¾ osa, ¼ osa võiks olla loomset kraami. Taimsest osast saame süsivesikuid, kuid ka loomne osa on vajalik. Igaüks võib süüa kuidas tahab, kuid kui sööte mitmekesiselt, pakute oma organismile rohkem. Päevasest energiavajadusest peaksid 50-60% moodustama süsivesikud, 25-30% rasvad ja 10-20% valgud.“.

Siit on võimalik kuulata miniloengut professor Zilmeriga.

Tervislikud ja odavad retseptid


Leanne Brown

Tudengi rahakott on õhuke ja sageli arvatakse seetõttu, et ülikooliajal tervislikult toituda ei ole võimalik. Aga on küll! Siin on üks paljudest internetis tasuta kättesaadavatest retseptiraamatutest, kus õpetatakse tegema tervislikke toitusid taskukohase hinnaga.

▼ TÕMBA ALLA ▼

Magamine

Peaaegu kõik inimesed armastavad magada. Keskmiselt veedavad inimesed 1/3 oma elust magades. Kuigi eeldatakse, et uni on inimestele eluliselt tähtis, siis sellele vaatamata pole tõestatult ükski inimene mittemagamise tõttu surnud. Teadaolevalt on kõige kauem suudetud magamata üleval olla 11 päeva, mille jooksul tekkisid katsealusel hallutsinatsioonid, keskendumisraskused ja mäluhäired. Kuigi une funktsioon ei ole teadlastele veel 100% selge, on teada, et magamise ajal toimub meie kehas ja ajus rida reaktsioone: kasvamine, kudede, organite ja immuunsüsteemi uuendamine ning informatsiooni talletamine mällu.

Selleks, et olla päeval energiat täis ja effektiivne, peaksime jälgima, et meie uni oleks võimalikult kvaliteetne. Igaüks saab midagi teha selleks, et paremini magada:

1. Inimene vajab igapäevaselt 7-9 tundi und. See kui mitu tundi keegi magamiseks vajab, selleks et ärgates olla värske, on väga individuaalne. Kui aga öösel ei saanud mingil põhjusel piisavalt magada, on soovitatav päevasel ajal unevõla tasumiseks väike uinak teha.

2. Proovi magama minna igal õhtul ning ärgata igal hommikul samal kellaajal. Võta aega, et leida enda jaoks kõige sobilikum magaminemise ja ärkamise kellaaeg.

3. Valguse intensiivsuse kaudu reguleerib aju meie ärkvelolekut. Seetõttu on oluline päeval eksponeerida end piisavale hulgale valgusele: lase tuppa rohkelt päikesevalgust, veeda aega väljas, kasuta päevavalguslampi, mis imiteerib päiksevalgust. Terve päev ilma akendeta poolpimedas kontoriruumis istumine muudab inimesed kiiremini uniseks. Enne magamaminekut vähenda toas valguse intensiivsust, et eelhäälestada oma keha uinumiseks. Uneajaks garanteeri, et toas oleks täiesti pime.

4. Leia enda jaoks tegevused, mis aitavad sul enne magamaminekut lõõgastuda ning keha uinumiseks ette valmistada. Näiteks loe raamatut või ajakirja hubase valguse taustal, kuula lõõgastavat muusikat, käi sooja duši all või mõnule vannis jne. Tehes neid tegevusi rutiinselt enne magamaminekut, lood oma keha jaoks signaali, et nüüd on aeg magama minna.

5. Igapäevane tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsus tagab parema unekvaliteedi. Eriti oluline on enne magamaminekut vältida suuri toiduportsjoneid ja raskesti seeditavaid toiduaineid (valgurikkad, rasvased toidud). Alkoholi tarbimine enne uinumist võib küll kiirendada magamajäämist, kuid halvendab oluliselt une kvaliteeti. Parema une saavutamiseks tasuks piirata ka tarbitava kofeiini kogust ning jätta kohvi ja energiajookide joomine ennelõunasesse aega.

Siit saab lugeda pikemalt magamise kohta üldiselt ning parema une saavutamisest.

Liikumine

Regulaarne füüsiline aktiivsus on üks parimaid asju, mis Sa enda jaoks teha saad. End regulaarselt liigutades väheneb paljude krooniliste haiguste tekkerisk, sealhulgas südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, insult, liigesekulumine. Lisaks võib see parandada kehahoiakut ja rühti, unekvaliteeti ning isegi seksuaalelu.

Füüsiline aktiivsus ei ole hea ainult sinu kehale, vaid ka meeleolule ja mälule. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab stressi ja ärevust, hoiab ära depressiooni teket, parandab enesehinnangut ning muudad sind positiivsemaks ja elurõõmsamaks. Kahjuks aga on toiduteemaliste artiklite kõrval meediaruum täis ka vastuolulist infot liikumise ja spordi kohta.

Füüsiline aktiivsus ei ole ainult sporditegemine. Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Sinna hulka kuulub ka kõndimine, kodutööde või aiatööde tegemine, aktiivne mängimine, aga ka teadlik treenimine ja spordi tegemine.

Tervise säilitamiseks on vajalik kehaline koormus täiskasvanud inimesel vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks.

Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut, mille hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine.

OLE ROHKEM koduse treeningu plaan


Human Performance Institute, Orlando

Isegi ühiselamu väikeses toas on võimalik teha täisväärtuslikku treeningut. Selleks on USA terviseinstituut kokku pannud 7-minutilise intensiivse treeningkava, mis ei vaja palju ruumi ega ühtegi treeningvahendit. Kui iga päev lisaks umbes 30 minutit liigud (kõnnid, jooksed, sõidad rattaga), siis piisab kui antud 7-minutilist trenni teha 3 korda nädalas.

▼ TÕMBA ALLA ▼

Maailma muutmine

Järjest rohkem hakatakse ka Eestis mõistma, et raha kogumine ei tee õnnelikuks, ei aita leida tõelisi sõpru ega paku tegelikku saavutuse tunnet. Kõike seda pakub aga suurema eesmärgi nimel tegutsemine – olgu see teaduse tegemise kaudu, vabatahtlikuna aitamine, riigiametis innovatsiooni luues, kolmanda sektori eestvedajana või ettevõtluse kaudu maailma probleeme lahendades. Tudengiajal on võimalik kõigi nende asjadega juba algust teha.

Teadlaseks kasvamine

Teadus on üks raske ala – töö vajab suurt täpsust ja kannatlikkust, rahastus on keeruline ja sageli tüütult bürokraatlik, töökohad noortele tegijatele kättesaamatud. Seda enam on vaja aga entusiastlikke ning ambitsioonikaid noori teadlaseks pürgima. Selleks maksab omandada õpingute kõrvalt head suhtlus-, esinemis-, meeskonnatöö- ja juhtimisoskused, millest on juba doktorandina instituudis muutusi vedades kasu – ka selleks on tudengiorganisatsioonid väga hea variant. Lisaks maksab hoida silmad-kõrvad lahti ja osaleda Tartus toimuvatel teaduskonverentsidel ja seminaridel. Ka siin on mõistlik võtta osa teiste erialade üritusest, et laiendada silmaringi ja saada paremini aru teaduse tegemisest teistes valdkondades.

3. sektor ja vabatahtlik töö

Tartus tegutseb hulganisti põnevaid vabaühendusi, kes tegelevad keskkonnakaitse, väitluse, loomade varjupaikade, vähemuste õiguste, demokraatia ja kodanikuühiskonna ning paljude teiste teemadega. Siit leiad nimekirja organisatsioonidest, kes Tartus vabatahtlikke appi otsivad. Ka tudengiorganisatsioonid on tegelikult enamuses vabaühendused ning sageli on neis tegutsemine tudengite jaoks isegi sobivam, kuna töötatakse koos eakaaslastega ning tehakse just tudengitele kõige põnevamaid asju.

Ettevõtlusega alustamine

Üks maailma muutmise mõttes kõige suurema potentsiaaliga valdkondi on ettevõtlus. Eestis on üsna hästi arenenud start-up ettevõtete kultuur ja kogukond, kus on võimalik lihtsasti leida nõuandjaid ja äripartnereid. Tudengitel on võimalik osaleda Garage48 üritustel, Ajujahi konkurssil või ka varem mainitud TÜ Ideelaboris.