Õppimine

Koroonakevad: aasta hiljem

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, kuidas eelmise aasta kevad tuli teisiti. Ma olen mõelnud, kuidas märkamatult on sellest möödunud aasta ja nüüdseks oleme oma elu teises koroonakevades. Üks mõte viis teiseni ning sündiski lugu sellest, mida me tudengitena ühest kevadest teise kaasa võtnud oleme.  Praeguseks on vist selge, et täielikku “normaalsusesse” tagasijõudmine võtab aega. Näiteks normaalsus ehk ühistranspordis maskita sõitmine või laulupeo toimumine. Samas näib, et praegu juba elame uues reaalsuses, see ongi uus norm: maskid, 4x rohkem kätepesu, videoloengud ja tudengiürituste igatsus. Sellise elukorraldusega kohanemine on olnud protsess, mis on kestnud juba rohkem kui aasta. Ka tudengitena oleme

SPARK: Kuidas toetada noori, et osata seada eesmärke ja juhtida oma elu?

Unistamine, eesmärkide seadmine ja ettevõtlikkus. Need on märksõnad, mida me täiskasvanuna soovime endis näha, kuid kuidas nendeni jõuda? Me kõik õpime elukestvalt, seame eesmärke ning leiame viise, kuidas sihte saavutada. Kui täiskasvanuna on meil juba mingisugune elukogemuste pagas ning me teeme eneseteostust puudutavaid otsuseid ja valikuid iseseisvalt, siis laps vajab selleks suunitlust, olgu koolist, kodust või huviringist.  Koolihariduse kõrval omab huviharidus olulist praktilist väljundit, mis toetab noorte ja laste arengut ja seega omab suurt rolli nende tuleviku kujunemisel. Põhikooliealiste laste jaoks on õppimise ja oskuste omandamise juures olulisel kohal just isetegemine, mäng ja positiivsete emotsioonide kogemine. Kogetud positiivsed elamused panevad

Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Novembris Tartu Ülikooli aumärgiga tunnustatud Hendrik Ehrpais on juba üle kaheksa aasta, õigemi nagu ta ise ütleb “nii kaua, et enam aastaid ei loe”, tegelenud ESTCube’i ja selle arendamisega. Tänaseks on Hendrik ka füüsika doktorant ja Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse tehniline juht. Kuigi suur osa Hendriku tegemistest on seotud kosmosetehnoloogia projektidega, on ta ise kindlalt kahe jalaga maa peal. 2020. aasta sügisest tunnustab Tartu Ülikool oma liikmeid uute teenetemärkidega. Aumärgi teenis välja ka Hendrik Ehrpais, kelle jaoks oli sellise tunnustuse saamine kindlasti meeldiv ning positiivseid emotsioone tekitav sündmus. Tema sõnul näitab aumärk ka seda, et ta tegemised ei ole märkamata jäänud.

Sessiks valmis: tähtajad 101

Mida teab keskmine üliõpilane tähtaegadest? Ilmselt seda, et need eksisteerivad, punane hüüumärk järel. Vist ka seda, et tähtajani on veel aega, küll hiljem jõuab, kuigi see koputab juba ammu uksele… Tundsid ennast ära? Jah, mina ka ning seepärast võtsingi kätte tähtaegade olulisuse manifisteerimise. Arvan, et ühel üliõpilasel on palju õppida selle kohta, miks tähtaeg päriselt tähtis on, millist rolli mängib tähtaeg kui inimese usaldusväärsuse kajastaja ning selle kohta, et tähtajast kinnipidamine ei ole relevantne ainult hinde või punktide pärast. Ka mina ei olnud kunagi mõelnud, et tähtajale saab suurema tähenduse külge riputada. Kui selle peale aga tõsiselt mõtlema hakata, leiab

Moon Lokk: julgus olla rohkem

Moon Lokk on pealinnast tulnud noor tudeng, kes õpib esimesel kursusel õigusteadust. Lisaks õppimisele tegeleb ta aktiivselt ka Tartu Ülikooli blogi kirjutamisega ja on õigusteadlaste tudengiorganisatsioonis. Moon võtab oma ajast maksimumi, leides igas asjas midagi positiivset ja väärtuslikku ka siis, kui aega kipub nappima. End kirjeldades olen vast viimasel ajal kõige sagedamini kasutanud sõna “esmakursuslane”. Liiga palju see just ei ütle, kuid tundub kuidagi sobiv, arvestades, et enamasti tunnen end parajalt kogenematu noorena, kel pole halli aimugi, kuidas ülikoolis oma lugematute kohustuste keskel navigeerida. On vist paratamatu, et taas hõivab kool poole minu identiteedist. Täpsemalt olen esimese aasta juuratudeng, nii

Noored Kooli: ülikoolist otse klassi juhtima

Tudengiaeg on suurepärane võimalus end mitmekülgselt arendada. Seda võimalust pakub üle 63 eriilmelise Tartu tudengiorganisatsiooni, kus areneda ja samas koguda väärt teadmisi ning oskusi edaspidiseks eluks. Aga mis juhtub siis, kui tudengipõli läbi saab? Üks võimalus jätkuvalt ühiskonna arengusse panustada on kasutada oma aktiivse tudengina kogutud teadmisi ja kogemusi nooremate innustamiseks. Kuidas seda teha, räägivad Noored Kooli programmi osalejad, kes ise alles tegusad tudengid olid. Noored Kooli on kaheaastane arenguprogramm, mis toob haridusse motiveeritud inimesed teistest eluvaldkondadest. Kahe aasta vältel töötavad osalejad täiskohaga õpetajana, läbivad põhjaliku koolituse ning saavad mitmekülgset tuge, et anda oma panus sellesse, et tõepoolest iga laps