SEB roheline suund: „Jätkusuutlikkus on tulnud, et jääda.”

SEB Pank on viimastel aastatel paistnud silma rohelisema panganduse ja ettevõtluse ühe eestvedajana. Tudengitele kõlab ehk tuttavalt nende maisist ISIC kaart, ent keskkonnasõbralikkus ei avaldu ainult SEB toodetes, vaid on ilmne ka panga sisekultuuris ja igapäevatoimingutes. Ometi võib tekkida õigustatud kahtlus, et tegu on vaid nii-öelda trendiliikumisega. SEB turunduse segmendijuhi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlase Delis Kruustikuga vestles Johanna Rannik. 

 

Alustame lühikese tutvustusega: SEB on juba mitmed aastad oma tegevuses keskkonnasõbralikud ja jätkusuutliku suunaga. Rääkige palun, mida see endast kujutab.

Pangal on väga suur mõju tekitada muutust näiteks selle kaudu, millistesse fondidesse me raha paigutame (näiteks rohelised pensionifondid), aga ka selle kaudu, milliseid projekte me rahastame. Meie jaoks on oluline, et need oleks jätkusuutlikud hoiavad loodust, toodavad väärtust ja on eetilised. See tähendab, et me soovime selgelt pöörata tähelepanu sellele, et meie tegevus ei toimuks tulevaste põlvkondade arvelt.

Kogu meie põhitegevus toimub jätkusuutlikkuse printsiibil. Seda tõestab ka asjaolu, et Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum hindas SEB Panka äsja kuldmärgisega, kuna järgime jätkusuutlikkuse põhimõtet nii klienditeeninduses, energiatarbimises kui ka töökeskkonna kujundamisel. SEB tegevust on juba 2016. aastast tunnustatud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgisega – ka tänavu saime selle kõrge hinnangu osaliseks. Me toetame ettevõtlikkust ja innovatsiooni, edendame rahatarkust ja ettevõtlust, et noortel oleks juba rohujuuretasandil vajalikud tööriistad ja teadmised, et minna muudatustega kaasa ja tulevikus jätkusuutlikult tegutseda. Samuti nõustame oma ärikliente jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma tegevuse suunas.  

Kust tuli idee teha maisist ISIC kaart ehk MAISIC? Kuidas seda seni vastu on võetud?

Eesti esimese keskkonnasõbraliku pangakaardi ehk MAISIC kaardi idee töötasid 2019. aasta praktikaprogrammi raames välja YouthLAB-i praktikandid. ISIC kaartide sihtgrupp on eelkõige noored ning näeme, et noorte jaoks on keskkonnateema väga aktuaalne sihtgrupp soovib teha oma igapäevavalikutes jätkusuutlikumaid otsuseid. 

Milliseid keskkonnasõbralikke tooteid-teenuseid teil veel leidub?

SEB pangaautomaadid ja kontorid töötavad rohelisel energial, pangakontorites on paberivaba teenindus, nii klientide kui ka kolleegidega kohtume video teel, pensioni- ja investeerimisfondid on eetilised, meie ISIC ja ITIC kaardid on tehtud 82% ulatuses maisist ning pakume klientidele rohelise liisingu võimalust. Suurtele ettevõtetele pakume rohelist laenu, mis on mõeldud just keskkonnale positiivset mõju tekitavatele projektidele. Pangasiseselt teeme palju kestlikke tegevusi: sorteerime prügi, käime tööl rattaga või jala, joome kraanivett (mitte plastiktünniga automaadist) ning panustame erinevatesse keskkonnaga seotud projektidesse. Lisaks käime koolides rahatarkust jagamas, et meie noorem põlvkond oleks teadlikum ja valmis tulevikku investeerima. Sel aastal toimus meil ka esmakordselt Koolisaadikute programm, kus 31 koolinoort 20-st koolist üle Eesti said meilt vajalikke teadmisi nii säästmisest, investeerimisest, disainmõtlemisest kui ka jätkusuutlikust ettevõtlusest; noored jagasid neid omakorda oma koolikaaslastele edasi. Õpilaste kaudu jõudsime oma teadmisi jagada 2522-le õpilasele.

Teete noortega palju koostööd. Kuivõrd erineb noorte suhtumine keskkonnasäästlikusse mõtteviisi vanemast põlvkonnast ning kuidas plaanite seda tulevikus rakendada?

See võib erineda. Näiteks on noored kindlasti püüdlikumad ning detailsemad prügi sorteerimises, mis on üha aktuaalsem teema. Samas on näiteks taaskasutus, toidu raiskamine ning keskkonnasõbralikumad valikud igapäevatarbimises juba ammu päevakohased ja siin ma niivõrd põlvkonniti ei eristakski.

Oleme viimastel aastatel näinud meedias pidevalt Austraalia põlenguid, Kesk-Euroopa kuumalaineid, suuri torme ja üleujutusi, mis on pannud inimesi tänaseks tõsiselt mõtlema, olenemata vanusest. Maailma kliima on tänane teema, mitte 30 või 50 aasta kaugusel. Noored on võib-olla valmis rohkem panustama, et teha igapäevaelus jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke valikuid, isegi kui need nõuavad rohkem ressursse ja kuigi kõik lahendused ei ole kõige mugavamad.

Nii Koolisaadikute programm, kasvuprogramm kui ka muud jätkusuutlikkust ja innovatsiooni edendavad projektid annavad oma panuse ka keskkonnasõbraliku mõtteviisi edendamisesse. Me usume, et just noorte kaudu on võimalik läheneda ka vanemale generatsioonile. Kas pole mitte tore, kui laps läheb koolist koju ja õpetab vanemale äsja omandatud säästmisnippi või prügi sorteerimist?

SEB korporatiivpanganduse osakonna juht Peep Jalakas on öelnud, et jätkusuutlikkuse trend mõjutab meid aastaid, kui mitte aastakümneid. Ehkki hoiak on positiivne, tekib küsimus, kas jätkusuutlikkus on trend?

Peab tõdema, et jätkusuutlikkus ja loodusest hoolimine on tulnud, et jääda vastasel juhul ei ole elu meie planeedil kestlik. Suurettevõtete abil on võimalus suurendada mõju ja kiirendada muutusi, kuna nende tegutsemine ja süsiniku jalajälg on suuremamahulised. Siin saavad pangad koostöös ettevõtetega palju ära teha. Ettevõtted ei saa võtta jätkusuutlikkust kui trendi ja hea näitena on paljudel Eestis tegutsevatel ettevõtetel juba välja töötatud jätkusuutlikkuse strateegia või liigutakse selles suunas. 

 

Paraku on siiski ka mitmeid (suur-)korporatsioone, kelle jaoks kestlik areng ja jätkusuutlikkus tõepoolest vaid mööduva trendina tundub. See avaldub rohepesus, kellel märgatavamalt, kellel vähem. Kuidas SEB rohepesu väldib?

SEB poolt pakutavad rohelised tooted (mida tuleb kindlasti järjest juurde) on sellised, et nende mõju ja muutust saab mõõta. Näiteks sellega, kuidas CO2 osakaal pakutava toote või teenuse tõttu väheneb.

Kuidas igapäevaelus (sealhulgas panganduses) sellist rohepesu ära tunda?

Hinnates toodet, teenust, tegevust või ettevõtet pikaajalises perspektiivis. Kui organisatsioon on pühendunud vastavate eesmärkide täitmisele ja see tegevus paistab välja, siis ilmselt ei ole rohepesuga probleemi. Kindlasti julgustan ka tarbijana ise rohkem uurima ja küsimusi küsima.

Kuidas kindlustada, et suurkorporatsioonid oleksid vastutustundliku ettevõtlusega seotud programmide puhul piisavalt läbipaistvad? Kuidas teeb seda SEB?

Ettevõte peab olema läbipaistev, kergestimõistetav, suhtlemisele avatud ning nende tegevuse info peab olema kättesaadav. Tegevusi kajastatakse ning tõendatakse numbrite ja faktidega. SEB Pangas suuname erinevate programmide ja äriklientide nõustamise kaudu ettevõtteid läbipaistvate vastutustundlike lahenduste poole.

Kas SEB on oma tegevuse mõju tundnud ka väljaspool oma kliente? On see eesmärk?

Jah, kindlasti on eesmärk edendada jätkusuutlikkuse põhimõtteid ka ühiskonnas laiemalt. Seetõttu olemegi loonud erinevaid programme ja toetame üldiselt keskkonda, ettevõtlikkust ja innovatsiooni, mida on märgatud ka laiemalt. Hindame seda tagasiside põhjal. SEB on alati valmis olulistel teemadel kaasa rääkima.

Milline on ambitsioonikaim eesmärk, mille poole SEB jätkusuutlikkusega pürgib? 

Meie ambitsioon on tulevikus luua vaid keskkonnasäästlikke ja/või keskkonda taastavaid tooteid ja teenuseid. Selle kõrval tahame jätkuvalt toetada ettevõtlust ja ettevõtlikku mõtlemisviisi.