Tervisliku tudengiorganisatsiooni mudelit (TTOM) luues oli laual ka keskkonna teema, kuid TTOMi loojad ei pidanud ennast teemas pädevaks, mistõttu otsustati jätta see mudeli arenguplaanidesse. Aasta pärast TTOMi liitumiseks avamist oleme valmis saanud mudelile täiendava keskkonna osa, millega liitumine on vabatahtlik arenguvõimalus.

Keskkonnasäästlik toimimine on tegevus (või tegevusest hoidumine), mille eesmärk või tulemus on soodne või mittekahjulik looduskeskkonnale. Selline käitumine eeldab arenenud ja mitmekülgset keskkonnaalast teadlikkust ja peaks olema osa inimese käitumiskultuurist nagu tervislikud eluviisid.

Varasemalt on välja antud mitmeid häid eestikeelseid käsiraamatuid, mis räägivad näiteks keskkonnasõbralike ürituste korraldamisest (Keskkonnasõbralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamine Tartus (2017); Sustainability in Event Management) ja oma organisatsiooni kontori korraldamisest (Rohelise kontori käsiraamat, 2013). Siia oleme koondanud neist ja teistest allikatest leitud näpunäiteid, mis võiksid enim sobida just tudengiorganisatsioonide igapäevaste toimetustega.

Loodame, et siit leiab midagi uut ja mõtlemapanevat igaüks!

Koostamisel osalesid: Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed Anett Riismaa, Anni Ruul ja Lona-Liisa Pruks; Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi liikmed Andrea Jõesaar, Kaisa Põhako, Kerli Reintamm, Mare Vahtre, Margret Alttoa ja Siim-Silver Sepp; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi liikmed Carmen Oroperv ja Martin Tikk, kellest viimane on ka Eesti Maaülikooli Üliõpilasesinduse liige. Väärtusliku tagasiside eest täname veel Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi liiget Jürgen Hendrik Voitkat.
 

 

PLASTIK

  • Organisatsioon väldib võimalusel ühekordsete nõude kasutamist. (Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu on võimalik taotleda nõude soetamiseks toetust, millega tuleb kaasa kohustus teha teavitustööd; suurüritusteks saab otsida võimalusi nõude rentimiseks.)1
  • Kui organisatsioonil tuleb tingimata kasutada ühekordseid nõusid, eelistatakse võimalusel pabernõusid plastnõudele.2
  • Üritusteks, mis sisaldavad kohvipause, palutakse osalejatel kaasa võtta isiklikud kruusid või sarnased tarbed, millest kohvi juua.2
  • Organisatsioon soetab endale korduvkasutatavad kotid puu- ja juurviljade ostmiseks, mida liikmed ürituste tarbeks poes käies saavad kasutada. Samuti võtavad liikmed samal puhul kaasa isikliku poekoti, vältides alati kilekottide ostmist.3

Korduvkasutatavaid puu- ja juurviljakotte toodavad Eestis näiteks Poko ja Hug Bag, kelle tooteid võite leida ka suurematest toidupoodidest.


  1. Journal of Hazardous Materials: An overview of chemical additives present in plastics: Migration, release, fate and environmental impact during their use, disposal and recycling (2017)
    2. Waste Management: Forensic engineering of advanced polymeric materials Part IV: Case study of oxo-biodegradable polyethylene commercial bag – Aging in biotic and abiotic environment (2017)
  2. Ocean Conservancy: A Rising Tide of Ocean Debris (2009)

 

 

TAASKASUTUS

  • Kui organisatsioonil on vaja soetada mööblit, kasutatakse eelistatult taaskasutusvõimalust selle olemasolul.1, 2, 3
  • Enne uue vara soetamist uuritakse, kas seda saab laenata või küsida mõnelt teiselt koostöövõrgustiku liikmesorganisatsioonilt või soetada taaskasutuskeskusest (nt Tartu Taaskasutuskeskus, Sahtel, Sõbralt sõbrale jt).1, 2, 3
  • Kui organisatsioonil on mõni ese, mida enam ei kasutata, annetatakse see võimalusel äraviskamise asemel.1, 2, 3

  1. Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/jaatmed
  2. TCEQ: Study on the Economic Impacts of Recycling (2017)
  3. NSW EPA: Environmental benefits of recycling (2010)

 

 

TOIT JA JOOK

  • Üritusteks süüa ostes otsib organisatsiooni liige võimalusi osta “ebastandardseid” toiduaineid, mis muidu visataks ära (nt “ebakaubandusliku” välimusega puu- ja juurviljad, samal päeval aeguvad allahinnatud tooted).1

Jae- ja hulgimüügis läheb raisku 5% toidust.2

  • Üritusteks süüa ostes eelistatakse hooajalisi ja eestimaiseid saadusi ning tooteid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg.3 Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega.4 Näiteks vähempakendatud tooted, kohalikud või lähiriikidest imporditud tooted, tunnustatud Eesti maitse märgiga (pääsukesemärk)  tooted, Eestis kasvatatud märgiga tooted2.

Kohalike toidukaupade hankimisel tasub uurida, kas piirkonnas tegutseb OTT (http://www.eestiott.ee/). Suurüritustele toitlustust tellides küsige pakkumist ka kutsehariduskeskustelt.

  • Eksootiliste toodete nagu kohv, kakao, tee, banaanid, jne puhul eelistab organisatsioon õiglasest kaubandusest tulenevaid tooteid. Valikut lihtsustab õiglase kaubanduse märgis .

Õiglase kaubanduse märgise süsteem ei ole keskkonnahoius nii range kui mahemärgis, kuid siiski toetab ja julgustab õiglane kaubandus keskkonda säästvat põllumajandust ja tootmist ning propageerib põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad reostusaineid ning putukatõrjete ja taimemürkide kasutamist ja toetab mahepõllumajandust.

Troopiliste puuviljade tarnega seotud probleemidest saate pikemalt lugeda Mondo eestindatud materjalist koolidele.5

  • Organisatsioon eelistab kohvi asemel tarbida (eelistatult kodumaiselt toodetud) teed.

Kuigi õiglase kaubanduse märgise all ostetud kohv on keskkonnasõbralikum, annab see tarbijatele õigustuse jätkata oma tegevusega (st kohvi tarbimisega), mis takistab vaesemate riikide inimestel paremale elujärjele jõudmist.6

  • Organisatsioon väldib palmiõliga toodete ostmist ja kasutamist. (Palmiõli tootmise meetodid toovad endaga kaasa süsinikurikaste troopiliste metsade ja turbaalade hävitamist, mis mängib rolli globaalses kliima soojenemises.)7
  • Organisatsiooni ürituste toidulaual moodustavad lihatooted hinnanguliselt vähem kui kolmandiku.8

Veiseliha tootmine on võrreldes kanalihaga kümme korda süsinikdioksiidimahukam; taimetoidu süsinikujalajälg on veelgi väiksem.

  • Valmistoitu ostes eelistab organisatsioon osta suuremates kogustes toitu mitmele inimesele, et vähendada tekkivate pakendite hulka.9
    • Organisatsioon väldib minipakendeid, näiteks tee, kohv, piim, suhkur jmt (nt kontoris või üritustel teed pakkudes eelistab organisatsioon kasutada teepuru ja sõelaga teekannu eraldi teepakikeste asemel; eelistab teha kohvi kannuga jm).9
    • Organisatsiooni üritustel kasutatakse kraanivett (sh kohvilaua katmisel, esinejatele klaasiga vesi pudelivee asemel).10

Pudelivee kasutamine on kordades energiakulukam (pudeliveele kulub kuni 2000 korda rohkem energiat kui kraanivee kasutamisel8). Ka pudelivee tootmine on kulukas. 2006. aastal kulus ühe liitri pudelivee tootmiseks kolm liitrit vett.10

  • Organisatsioon planeerib ürituse toitlustuse läbi, et minimeerida toidu ülejäämist. Ülejäänud sööki ei visata ära, vaid pannakse osalejatele või korraldajatele kaasa.10, 11

lk 179–180

  • Kui riidest salvrätikute kasutamine ei ole võimalik, eelistatakse paberrätikuid, mis on valmistatud 100% ringlusse võetud kiududest.

  1. Food and Agriculture Organization of the United Nations: Food wastage: Key facts and figures
  2. Euroopa Parlament: Toidu raiskamine: kaotsi läheb miljoneid tonne
  3. Murphy-Bokern D. Understanding the Carbon Footprint nof our Food. Complete Nutrition. 2010;10(5):61–63
  4. Wackernagel 1996 cit. Poom 2010 (Eesti gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg)
  5. Valminud on õiglase kaubanduse teemaline juhend koolidele” (2018); Juhend: Make Fruit Fair! (2018)
  6. Maaeluministeerium: Kvaliteedimärgid
  7. Union of Concerned Scientists: Palm Oil and Global Warming
  8. Reynolds CJ, Buckley JD, Weinstein P, Boland J. Are the Dietary Guidelines for Meat, Fat, Fruit and Vegetable Consumption Appropriate for Environmental Sustainability? A Review of the Literature. Nutrients. 2014;6(6):2251–65
  9. Murphy-Bokern D. Understanding the Carbon Footprint nof our Food. Complete Nutrition. 2010;10(5):61–63
  10. Pacific Institute: Bottled Water and Energy Fact Sheet (2007)
  11. Weber CL, Matthews HS. Food-Miles and the Relative Climate Impacts of Food Choices in the United States. Environ. Sci. Technol. 2008;42:3508–13

 

 

PABER

Ühe tonni paberi tootmiseks kulub 24 puud, kuid ainult 25% puidust on kõlbulik selle tootmiseks. Paberitööstus kulutab teiste tööstusvaldkondadega võrreldes kõige rohkem vett (90 000 liitrit ühe tonni produkti kohta). Taaskasutatav paber vähendab oluliselt mõju keskkonnale ning ressursse paberi tootmiseks - ühe tonni taaskasutatava paberi tootmiseks kulub 50% vähem energiat.1 Ligikaudu 45% tüüpilises kontoris aasta jooksul tekkivatest jäätmetest (kaalu järgi) on kontoripaber.

  • Organisatsiooni asjaajamine on võimalikult paberivaba (nt digitaalsed jõulukaardid, digivolitused üldkoosolekuks, digitaalsed liikmeavaldused, internetipõhine registreerimine).1
  • Printimise asemel eelistab organisatsioon pilvetehnoloogia teenuseid.1, 2
  • Enne paberreklaami, flaierite, voldikute jms tegemist mõeldakse läbi, kas see on otstarbekas, tõhus ja vajalik reklaamkanal või on teised meetodid (nt reklaam sotsiaalmeedias, meilitsi jne) piisavad.1

Vältige või kasutage minimaalselt paberkandjatel reklaammaterjalide jagamist osalejatele. Kasutage elektroonilisi turundusmaterjale.

  • Kui organisatsioonil on oma kontor või ruumid, on seal olemas eraldi vanapaberi kogumise koht.3, 4
  • Kui printimine on hädavajalik, prinditakse igal võimalusel kahepoolselt ja A5 formaadis (kaks lehte ühel lehel). Võimalusel välditakse värvilist printimist. Terve dokumendi asemel prinditakse vaid need leheküljed, mida vajatakse.2, 5

Keskmises kontoris kulub 8 000–10 000 A4 lehte töötaja kohta aastas (~27 A4 päevas).2


  1. Australian Science: Paper Consumption Impact in Australia (2014)
  2. Paperkarma: The Truth About Trees
  3. Bureau of International Recycling: Paper
  4. Cepi: Europe recycles 71.7% of paper and board used in 2012 (2013)
  5. Better paper project: Paper Production and Consumption Facts

 

 

SÄÄSTEV TRANSPORT

14% kogu maailma kasvuhoonegaasidest on põhjustatud transpordi poolt. Suurendades oma elus ühistranspordiga liikumise osakaalu, on võimalik panustada ka heitgaaside hulka keskkonnasaastajana.1

  • Organisatsioon innustab oma liikmeid liikuma igal võimalusel autota ja üritustele tulema kasutades alternatiivseid võimalusi (nt ürituste juurde pannakse alati info, kuidas saada kohale ühistranspordiga, jala või rattaga).1,2
  • Kui organisatsioon kompenseerib oma liikmetele sõiduautoga tehtud transpordikulusid, siis võetakse arvesse sõitjate arvu3 (nt kui autos on olnud vähem kui kolm inimest, kompenseeritakse ainult 50%).

  1. United States Environmental Protection Agency: Global Greenhouse Gas Emissions Data (viidatud 2018)
  2. United States Environmental Protection Agency: Sources of Greenhouse Gas Emissions (viidatud 2018)
  3. Earth Times: Sustainable Transport (2011)

 

 

TEADLIKKUSE TÕSTMINE

  • Organisatsioon reklaamib vähemalt ühe korra aastas oma liikmetele võimalusi osa võtta keskkonnateadlikkuse teemalistest üritustest.
  • Organisatsioon korraldab oma liikmetele vähemalt korra aastas keskkonnateadlikkust tõstva koolituse, ürituse või seob selle mõne olemasoleva suurürituse osaks.

Inspiratsiooni võib koguda ÜRO New Yorgi peakontori Be The Change nädalast. Näiteks liituge üritustega Maa päev, Maa tund või teiste keskkonnale pühendatud algatustega, organiseerige liikmetele üritusi nagu ekskursioonid, rattamatkad, talgud, jäätmete kogumise/taaskasutuse pärastlõunad jne. Keskkonnaalast teadlikkust aitab tõsta ka vastavate filmide vaatamine (nt Planet Ocean, Mondo filmikogu, The Story of Stuff, Planet Earth I ja II jne).

  • Organisatsioon tõstab teadlikust keskkonnateemalistest vabaainetest ülikoolides (näiteks Tartu Ülikoolis Ökosüsteemide kaitse ja taastamine, Rõivatööstuse väljakutse - Kuidas õmmelda prügi?, Eesti Maaülikoolis Keskkonnasotsioloogia, Keskkonnakaitse alused, Eesti keskkonna hetkeseisundist ning erinevatest seadustest ja Muulateadus).

Rohkem materjale:

Unesco: Raising Awareness about the Environment (2017)

Earth Times: Earth Day 2012 - Raising awareness of environmental issues (2012)

 

 

 

PRÜGI SORTEERIMINE

Eesti elanik tekitab keskmiselt 300 kg olmejäätmeid aastas, mis teeb koguarvuks 400 000 tonni inimese kohta. Keskmine eurooplane tekitab 550 kg (linnas rohkem, maal vähem) jäätmeid.

Jäätmeseaduse ja ELi jäätmedirektiivi kohaselt tuleks 2020. aastaks 50% kogutud jäätmetest korduskasutuseks ette valmistada või võtta materjalina ringlusse; aastaks 2030 peab jäätmete ringlussevõtu osakaal kasvama 65%-ni ja pakendijäätmete ringlussevõtt 75%-ni. 2015. aastal võeti ringlusesse 29% Eestis tekkinud olmejäätmetest.

Lisaks ise tubli olemisele tasub võõraid ruume kasutades huvituda, kuidas on seal korraldatud prügi sorteerimine, et teie tehtud pingutus ei oleks kasutu. Prügi sorteerimise kohta leiad rohkem infot siit ja jäätmekäitluse kohta Tartus siit.

  • Organisatsioon viib tekkinud ohtlikud jäätmed (akud, patareid, päevavalgus- ja säästulambid jmt) vastavasse kogumispunkti (Tartus aadressidel Jaama 72c ning Turu 49).
  • Kui organisatsioonil on mõni ese, mida ta enam ei vaja, toimetatakse see jäätmekäitlejale, kes suunab materjali taaskasutusse (nt arvuti vm elektroonika vananedes viiakse see elektroonikaromude kogumispunkti, mis Tartus asub aadressil Ropka tee 24).

Paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes ning seal lagunedes suurel hulgal metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid ! Et seda vältida, tuleks paberjäätmed saata taaskasutusse või põletada katlamajades. Üks konteineritäis vanapaberit (ca 70 kg) säästaks ühe kasvava ning elujõus puu.3

88% energiat säästab plastiku taaskasutamine võrreldes algsest toormest (nafta produktidest) valmistatud materjalidega.2

Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine.2

  • Organisatsioon panustab teadlikult prügi tekke vähendamisse.

Selleks võib näiteks kasutada uute toonerikassettide asemel täidetavaid, kohvimasinas kasutada korduvkasutatavaid filtreid, riidest käterätikuid, ühekordsete nõude asemel keraamilisi jne.


  1. Keskkonnaministeerium: Jäätmete sorteerimine
  2. Ragn-Sells: Põnevaid fakte
  3. Puhas Elu: Veidi fakte (2009)

 

 

ENERGIA

Pea kõikide elektri genereerimise tehnoloogiate kasutamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heited. Põlevkivi või kivisöe kasutamisel kaasneb rohkem süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase, võrreldes teiste fossiilsete kütuste, maagaasi või nafta. Vähem kaasneb neid taastuvate allikate, nt päikese- või tuuleenergia kasutamisel.1

  • Organisatsioon eelistab enda ruumidele elektripaketti valides taastuvenergiat sisaldavaid pakette (vt nt https://www.energia.ee/elekter/roheline-energia).
  • Organisatsiooni liikmed jälgivad energiakasutust organisatsiooni ruumides ning kohtades, kus toimuvad organisatsiooni üritused, ning hoiavad energiat kokku.

Sealhulgas lülitavad välja masinad (koopiamasinate ööseks ja nädalavahetusteks väljalülitamine vähendab nende elektritarvet kuni 65%, arvutite väljalülitamine kuni 75%), mida parajasti ei kasutata; kustutavad tuled ruumides, kus kedagi ei viibi jne.

  • Organisatsioon eelistab asendada hõõglambid säästulampide või suurema kasuteguriga lampidega (nt LED-lambid), sest need tarbivad 70–90% vähem elektrit.
  1. Bioneer: Eesti elektritootmise ökoloogiline jalajälg on kahanenud (2015)

 

 

PUHASTUSVAHENDID JA KODUKEEMIA

Kodukeemia tehased kasutavad igal aastal 30 miljonit puud. Kodukeemia tootedetest tekib aastas 40000 prügiautotäit prügi.1

  • Organisatsioon valib võimalusel puhastusvahendeid, mille pakendit on võimalik taas täita.
  • Organisatsioon väldib lõhnaainetega tooteid.

Lõhnaained on sageli ohtlikud ning ei anna puhastusomadustele midagi juurde, vaid vastupidi: sageli kasutatakse neid üksnes halva lõhna varjamiseks, mida põhjustab ebapiisav puhastus.2

  • Organisatsioon eelistab kasutada vähem ohtlikke aineid sisaldavaid kodukeemia tooteid. Igapäevaseks puhastamiseks sobivad ka äädikas, sooda, sidrunimahl ja sool.

Vältige tooteid, millel on  järgnevad ohusümbolid:

  • Organisatsioon eelistab osta tooteid, millel on keskkonnamärgis(ed). Näiteks luigemärk , ökomärgis  3

  1. The World Counts: Eco Friendly Home Cleaning Products
  2. Think before (viidatud 2018)
  3. Keskkonnamärgised (viidatud 2018)

MUDEL: