Angela Ader: ambitsioonika kuvandi all peitub väike unistus

Angela Ader on Tabasalust pärit neiu, kes õpib Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel sotsioloogiat ning kõrvalerialana informaatikat. Peale selle kuulub tütarlaps ka organisatsiooni DD Akadeemia juhtkonda, kus ta vastutab TEDxTartu konverentside korraldamise ning Noorte Liidrite juhtimiskooli programmi eest.

Angela esimese tudengiaasta alguses esitleti ülikoolis DD Akadeemia poolt korraldatavat üritustesarja „Meet the World“, mis tutvustab erinevaid kultuure ning mille vastu tekkis tütarlapsel kohe huvi. Sealt kulges loomulik rada akadeemia infoõhtule, kust said tüdruku jaoks alguse huvitavad ettevõtmised ja projektid. Nendega kaasnevate kogemuste võrra tunneb Angela end tagasi vaadates palju rikkamana kui tudeng, kellele saab osaks vaid formaalne õpe. Peale TEDxTartu konverentside juhtimise on Angela oma panuse andnud ka Mõtlemisfestivali korraldamisesse, olnud Indiefesti aruteluprogrammis nõuandja rollis ning organiseerinud programmi Ühisnädal raames üritust „Tagasi kodukohta“. Viimane oli Angela jaoks üheks lemmikettevõtmiseks, mille raames propageeriti väiksematest Eestimaa paikadest pärit tudengeid oma kodukohta arendama. „Ühe noormehe ideeks oli näiteks oma kodukohas ära parandada sild, mille teostamine kõikidele elanikele hüvesid tooks,“ räägib Angela.

Ootamatu muster

Uurides Angela käest, kust pärineb ta aktiivsuse pisik, räägib neiu loo, kuidas ta võttis gümnaasiumi ajal kaaslastega osa sotsiaalse ettevõtluse programmist SINA (Suured Ideed Noorte Algatusel). Sealt sai alguse projekt nimega „Trühvik“, mille eesmärgiks oli vanade arvutite trükiplaatide taaskasutamine. Sisuliselt meisterdasid ja müüsid nad märkmikke, mille kaanteks olid arvutiehituse jääkproduktid. Angelat ajendas ülikoolis sotsioloogiat õppima huvi selle vastu, kuidas toimib meie ümber ühiskond ning masside mõjutamine. Valik informaatikat õppida oli väljakutse, et mõista rohkem arvutite hingeelu.Vestluse käigus joonistus välja muster, kuidas gümnaasiumi ajal loodud projekt on kokkusattumuslikult vastavuses tütarlapse praeguste valikutega.

„Enamasti panen kõik oma kohustused kirja ning mulle väga meeldib see tunne, kui saan to-do-listist asju maha kriipsutada.“

Kuigi sotsioloogia ja informaatika võivad esmapilgul näida üsna vastandlikud, arvab Angela, et tulevikuperspektiivis on arvutiteadus sotsioloogiaõpingute kõrvale vajalik täiendus. Neiu ei välista, et ta tulevane töö on seotud poliitikauuringute keskuse Praxise projektidega. Spetsiifilisemalt tunneb neiu kirge kriitiliste uuringute ja analüüside läbiviimise suhtes. See on seotud ka Angela praeguse praktikakohaga, mille raames analüüsib ta inimestelt saadud tagasisidet Arvamusfestivali kohta.

Aktiivsus ei välista inimlikke nõrkusi

Angela tegutseb mitmel rindel, mistõttu tekib paratamatult küsimus, kas tema päev ei koosnegi 24 tunnist ning kas temal pole hetki, mil kõik on üle pea kasvanud. Tütarlaps tõdeb, et ta pole siiski imeinimene ning taolistes olukordades proovib ta korraks aja maha võtta ning rahulikult läbi mõelda, mis teha tuleb. „Enamasti panen kõik oma kohustused kirja ning mulle väga meeldib see tunne, kui saan to-do-listist asju maha kriipsutada,“ avaldab Angela saladuse, kuidas end organiseerituna hoida. Neiu tunnistab, et ka temal on olnud olukordi, mil ei jaksa koormusega toime tulla, kuid sellistel puhkudel soovitab ta rääkida inimestega, kellega on eelnevalt teatud kohustuste osas kokku lepitud. „Suhtlemises on võti – inimesed mõistavad, kui neile räägitakse, ning sel viisil leitakse ka lahendus, kuidas koormust vähendada,“ soovitab Angela omast kogemusest lähtuvalt.

„Tahad muuta maailma? Päriselt.“

Angela läbi poiss-sõbra Henri Kõivu silmade:
Kohtusime Angelaga DD Akadeemias, kus oleme meeskonnakaaslastena korraldanud nii mõnegi ürituse. Seega võib öelda, et tööalane suhe arenes aja jooksul lähedasemaks. Üks põhilisi nõuandeid, mida Angela mulle ja teistele on jaganud, kõlab: “Võta chillilt!” Säärast elufilosoofiat omades jõuab ta aga palju. Angelal on kadestamisväärne oskus endale mitte lisapingeid tekitada ning kõikidest kogemustest midagi õppida. Igast lootusetust olukorrast on tal alati tavaks leida vähemalt kolm positiivset aspekti. Mäletan, et kunagi pidime ühel DD Akadeemia koosolekul sõnastama, milliseid väärtusi peaks akadeemia läbinud jagama. Ühe ideena käis läbi, et programmi läbinu usub inimeste loomulikku headusesse ning Angela kaitses seda seisukohta vankumatult.

Kõneldes Angelaga maailma muutmise ja DD Akadeemia seotusest, toob tüdruk välja, et organisatsioon on kasvulava ja ettevalmistus aktiivsetele noortele, kelle südameasjaks on ühiskonnas midagi muuta. „Meie eesmärgiks pole koolitada võimsaid poliitikuid, vaid mõtlevaid kodanikke,“ toonitab Angela. Pikaajalise organisatsiooni liikmena toob tütarlaps välja, et DD Akadeemia slogan täidab igati oma eesmärki: „DD Akadeemia inimesed usuvad muutuste võimalikkusesse ning neil on tahe midagi korda saata.“ Põhjuseid, miks tudeng võiks koolitööde kõrvalt tegeleda ka mõne organisatsiooni või projekti arendamisega, toob Angela välja: „Eelkõige on see vajalik iseenda arusaamadest arusaamiseks – organisatsioon on koht, kus on võimalik anda endast maksimum ning saada leebete tagajärgedega õppetunde, kuna seal on okei, kui midagi nässu läheb. Tunnen, et olen muutunud avatumaks ning järjekindlamaks, otsides probleemi korral ebatavalisemaid lahendusi. Näiteks kui mul on vaja rohelist paberit, siis ma ei torma poodi, vaid mõtlen, mis on ka muud võimalused – värvida paber roheliseks või sinine ja kollane toon mingil viisil kokku panna,“ näitlikustab Angela kolme aastaga DD Akadeemiast saadud võimet kastist välja mõelda.

Lihtne unistus

Aja, mis jääb üle ülikooli ja DD Akadeemiaga seotud toimetusest, pühendab Angela matkamisele ja looduses käimisele. See on inspireeritud tütarlapse vanemate eeskujust, kes on tervele Eestimaale mööda rannikujoont kõndides tiiru peale teinud. Eesmärk, kuhu jõudnuna tunneks aktiivne neiu, et on oma elu unistusele lähedal ning tema edasipürgimise janu vaibuks, oleks väikese kohviku omamine.

Autorid: Kadri Org ja Ingvar Viin.