Kuidas kirjutada sisukat projekti ja sellele ka rahastust saada? Oma kogemusi ja näpunäiteid jagab Noorteagentuuri Erasmus+ projektijuht Heiki Viisimaa.
Milline on sinu kogemus noorteprojektidega?
Igapäevaselt tegutsen Noorteagentuuris Erasmus+ projektijuhina. Minu tööülesannete hulka kuuluvad noortele ja õpetajatele projektikirjutamise koolituste korraldamine ning noorteprojektide nõustamine, hindamine ja menetlemine. Lisaks sellele kuulun noortefondide Nopi üles ja Ideeviit hindamiskomisjonidesse, vean eest Eesti Väitlusseltsi Välisministeeriumi arengukoostööprojekti Gruusias ning olen varasemalt kaks aastat koordineerinud Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi. Seetõttu oman häid teadmisi suuremate Eestis tegutsevate noortefondide kohta.
Minu kogemus noortevaldkonnas ja projektide maailmas on olnud puhtalt praktiline. Ma ei ole kunagi õppinud noorsootööd või läbinud näiteks ülikoolis projektikirjutamise teemalisi aineid. Samas on mul pikaajaline kogemus erinevates noorteühendustest tegutsemisel ja ise projektide kirjutamisel. Projektide kirjutamine ja läbiviimine ongi pigem praktiline oskus, mis muutub aja jooksul paremaks.
Sarnaselt paljude teiste noortega ei õnnestunud minu esimesed projektid. Kui olin umbes 16-aastane, kirjutasin oma klassikaaslastega taotluse, mille ainus eesmärk oli Hispaaniasse reisimine. Loomulikult ei saanud antud projekt rahastust, sest see ei olnud sisuliselt läbi mõeldud. Õnneks suutsin ma sellest kogemusest õppida ja iga minu järgnev projekt on olnud juba parem.
Tänapäeval nimetatakse ükskõik, mis tegevust projektiks. Kuidas sina selgitaksid, misüldse on projekt? Mida tähendab projekti kirjutamine?
Noortevaldkonna puhul on tegevuse projektiks nimetamise juures mõned olulised aspektid. Projekt peab olema läbi mõtestatud ja omama konkreetset eesmärki nii projekti teostajate, ühiskonna kui ka rahastajate jaoks. Teiseks on oluline, et projekt oleks ajaliselt raamistatud. Igal projektil on algus ja lõpp ning kogu aeg toimuvat tegevust või näiteks mõne noorteorganisatsiooni põhitegevust ei saa projektiks nimetada. Kolmandaks võiks välja tuua selle, et igal projektil on konkreetne meeskond või inimene, kes selle eest vastutab ja tegevusi teostab.
Projektide juures on ka oluline, et sellel on alati planeerimise faas, põhitegevuse läbiviimine ja järeltegevused. Juhul kui projekti eesmärgiks on näiteks kahepäevase konverentsi korraldamine, siis ilmselt on planeerimisfaasis vajalik läbi mõtelda kõik projekti aspektid, leida rahastusallikad (näiteks esitada projektitaotlus), tegeleda toimumiskoha ja toitlustuse leidmisega ning reklaamiga osaliste leidmiseks. Projekti põhitegevuseks oleks sel juhul konverentsi läbiviimine ja järeltegevusteks konverentsi tulemuste levitamine, tegevuste analüüs ja rahastajale aruandluse esitamine. Liialt sageli unustatakse just järeltegevuste osa projektist.
Noorteühendustele pakub projektide kirjutamine esmalt võimalust oma tegevuste idee põhjalikult läbi mõelda ja planeerida. Tihti tehakse noorteühendustes tegevusi, sest neid on tehtud kogu aeg ning ei mõelda nende vajalikkusele või eesmärgile ning rahastuse taotlemine sunnib seda tegema. Projektide kirjutamine võimaldab osalevatel noortel õppida erinevaid oskuseid ja muuta ühiskonda tervikuna paremaks. Muidugi võimaldavad projektid ka puhtalt praktiliselt saada rahastust tegevuste läbiviimiseks.
Mis võimalused on tudengiorganisatsioonidel oma projektide rahastamiseks?
Kõigi tudengiorganisatsioonide jaoks on avatud üleriiklikud ja üle-Euroopalised noorteprojektide rahastusvõimalused. Nendest oluliseimad on järgnevad:
- Erasmus+ noorteprojektid. Näiteks on võimalik korraldada noortevahetusi eri riikide noorte kokku toomiseks ja rahvusvahelisi noortealgatusi teiste riikide noorteorganisatsioonidega koos ühiskonna paremaks muutmiseks
- Euroopa Solidaarsuskorpuse kohalikud projektid, mis toetavad noorte poolt oma kogukonna probleemide lahendamist.
- Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fond, mis toetab noorte osaluse arendamist ja noortevaldkonna ühenduste omavahelist koostööd.
- Ideeviit, mis toetab noorte teadlikkuse tõstmist erinevatel teemadel.
- Nopi Üles, mis toetab kohalikul tasandil noorte omaalgatust.
Lisaks neile fondidele tasub kindlasti tutvuda ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutava toega. Näiteks toetab Tartu linn teatud juhtudel noorsootöö ja noorte omaalgatuse projekte. Rahastust võib leida ka projekti tegevuste valdkonda koordineerivatelt asutustelt. Näiteks toetab Integratsiooni Sihtasutus erinevaid lõimumise teemalisi projekte.
Kindlasti tasub enne projektifondi valimist uurida fondi koduleheküljelt tingimusi ja vajadusel võtta ühendust fondi koordinaatoriga. Õige fondi valik on projektide kirjutamisel juba pool positiivse rahastusotsuse saamisest! Eesti Noorteühenduste Liit on pannud kokku väga informatiivse tabeli kõikidest rahastusvõimalustest.
Milline on hästi kirjutatud projekt?
Hästi kirjutatud projekti juures on oluline leida tasakaal enda või enda organisatsiooni huvide, ühiskondlike huvide ja fondi rahastaja eesmärkide vahel. Iga projekti juures on igati mõistlik lähtuda isiklikest huvidest, sest vastasel juhul ei soovi ilmselt keegi projekti ellu viia. Teiseks peab olema igal projektil ka mõju ühiskonnale. See ei tähenda, et iga projekt peab olema maailma muutev, kuid hea noorteprojekt ei saa olla lihtsalt üks lõbus tegevus. Viimaseks peab taotlus arvestama fondi huvidega. Kui fondi eesmärgiks on toetada keskkonnateemalisi projekte, aga sinu tegevuste teemaks on integratsioon, siis ka parima kirjutamise korral pole võimalik rahastust saada.
Taotluste hindajana saan tuua välja ka kaks sisulist punkti, mida sooviksin projektides rohkem näha. Iga noorteprojekti puhul on oluline noorte kaasamine projekti planeerimisse, läbiviimisesse ja järeltegevustesse. See tähendab, et tudengiorganisatsiooni juht ei peaks kõigi nende osadega üksi tegelema. Meie taotluste hindajatena tahame näha võimalikult paljude noorte osalust. Kindlasti tuleb kasuks uuenduslike ja huvitavate ideedega välja tulemine. Ka projektide hindajad on inimesed ja järjest 10 ühesuguse noortekonverentsi taotluse hindamine ei ole ei lõbus tegevus ega anna tihtipeale ka fondi eesmärkide seisukohast suuremat lisandväärtust.
Kuidas projektitaotlust kirjutada ja seda projekti ka hiljem hästi ellu viia?
Projekti taotluse juures on kõige olulisem õige fondi valimine. Kui sa ei tea, kuhu fondi peaks mõne projekti kirjutama, siis uuri esmalt internetis fondide lehekülgedel olevaid tingimusi. Eesti Noorteühenduste Liit on pannud kokku väga kasuliku tabeli erinevatest rahastusvõimalustest. Juhul kui sa millestki aru ei saa, siis võta julgelt ühendust fondi koordineeriva inimesega ja räägi talle enda ideest. Pea kõigi Eestis tegutsevate noortefondide puhul on võimalik saada fondi koordinaatoritelt sisulist tagasidet ja nõustamist, ning sellest võimalusest kinnihaaramine suurendab tõenäoliselt rahastuse saamist.
Mõtle kindlasti läbi seos erinevate projekti aspektide vahel. Näiteks kas sinu projekti tegevused ka päriselt edendavad taotluses kirjeldatud eesmärke kõige paremal viisil? Kui ei, tuleks muuta projekti tegevusi (mitte projekti eesmärke). Juhul kui sinu projekti kõige viimane tegevus on mingisugune sündmus, oled sa ilmselt ära unustanud projekti järeltegevused.
Taotluse kirjutamise puhul soovitaksin kindlasti ka vältida igasugust organisatsiooni spetsiifilist sõnavara ja lühendite kasutamist ning selgitada oma projekti lihtsas “maakeeles”. Lisaks tasub vastata ka täpselt esitatud küsimusele. Projektide hindajad ei taha lugeda ilusasti kõlavaid kuid tegelikult sisutühjasid laused.
Viimaks varu piisavalt aega projektitaotluse kirjutamiseks, sest see kipub alati planeeritust kauem aega võtma.
autor: Joanna Kurvits