Eesti Naisüliõpilaste Selts

Eesti Naisüliõpilaste Selts on Eesti vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon, asutatud aastal 1911 ning taasasutatud 1988.
Meie eesmärk on arendada oma liikmeid vaimselt ja seltskondlikult, et seeläbi tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus. Oma eesmärki ellu viies on Seltsis alati oluliseks peetud oma liikmetes solidaarsuse ja tolerantsuse arendamist, avameelsust ja üksteise mõistmist ning iga liikme omapärade väärtustamist.

Tänapäeval teadvustatakse ENÜS-is tugevalt seltside ja korporatsioonide põhimõttelist vahet. Eelkõige väljendub see erinevus hierarhia ja range kasvatuse puudumises, ka igapäevases seltsielus rõhutatakse demokraatiat kui inimestevaheliste suhete avatust ja arvamuse kujundamise vaba voli, sallivust ja liberaalsust. Kui võtta arvesse naiste jaoks avatud organisatsioone, siis võib ENÜS-i vaadelda kui keskteed korporatsioonide ja seltside vahel. Nii kuulubki ENÜS ühest küljest naisorganisatsioonide perre, kuid teisest küljest üliõpilasseltside hulka.

ENÜS-i liikmetel on vabad käed organisatsiooni kasvamises ning kujundamises erinevate ürituste näol. Akadeemiliselt korrektsete ürituste vahele mahub küllaldaselt lustakaid üritusi Seltsi sees ja teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Oleme tuntud oma meeleolukate lauamänguõhtute poolest, kuid traditsioonilise tudengiorganisatsiooni semestriplaani mahub veel lai valik üritusi alates tantsukursustest ning lõpetades sõprusorganisatsioonide külastamisega Soomes ja Rootsis.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsis saab kanda ameteid alates raamatukoguhoidjast ja arvutiasjatundjast lõpetades laekuri, kirjatoimetaja ja juhatajaga, mis annab lisaks heale juhtimiskogemusele ka arusaama, kuidas toimib üks pea 600-liikmeline organisatsioon, mille liikmed paiknevad igal pool üle maailma.

ENÜS-i liikmed on väga eripalgelised nii teadmiste kui ka isiksuseomaduste osas, igaüks näeb ilmselt ka seltsi erineval moel, kuid kõiki liikmeid seovad ühised väärtused ja põhimõtted – ideaal haritud ja edasipüüdlikust eneseteadlikust eesti naisest.

GERDA-LIISI KOGEMUSLUGU

Kui päris aus olla, siis ülikooli alguses ei omanud ma päris head ülevaadet akadeemiliste organisatsioonide kohta. Ma olin neid tänavapildis küll ja veel näinud, ent mitte kunagi ei olnud see tekitanud minus huvi. Läks mööda mõni aeg ning mu arvamus muutus momendil, mil läksin oma kalli sõbra ülikooli lõpetamisele. Olin talle kaasakorjanud rukkililli ja kui ma ta suurest massist üles leidsin, oli tal seljas talle väga hästi passiv sinakas ülikond, mida ehtis miskisugune värviline lint ja peas oli tal tekkel, mis oli ühes toonis lindi värvidega. Sel momendil võis see ehk mõjuda veidi kohatult, kuid lõpuks ma siiski küsisin, et kas ta on mõne organisatsiooni liige, et tal taolised tunnused on. Ta naeratas ja päris, et kas ma siis ei mäleta, kuidas ma teda päris mitmel korral Sakala maja ette saatnud olen. Ma ütlesin talle, et ma tahan ka ülikooli lõpuks saada värvid ja tekli. Tema poetas selle peale sarkastilise märkuse, et siis on viimane aeg mõni äge naisorganisatsioon leida. Sellest hetkest peale hakkasin ma koguma infot erinevate naisorganisatsioonide kohta. Sain teada, et neil on külalisõhtud, kus saab käia tutvumas nende tegevusega. Kahjuks või õnneks ei sobinud mulle kunagi ükski õhtu, mil kõikidel mu välja valitud naisorganisatsioonidel külalisõhtud olid. Mõtlesin juba, et see on saatuse enda märk mulle, et ma ei peakski akadeemilise organisatsiooniga liituma, kui mõtlesin kirjutada Eesti Naisüliõpilaste Seltsi noortevanemale, et leppida kokku individuaalne aeg, mil saaksin neile külla minna. Aja saabudes läksin kerge ärevustundega nende Riia tänaval asuva välisukse taha ja lasin kella – veider oli see, et ma olin nende toda silti mitmel korral varem ka silmanud ja iga kord mõelnud, et mis paganama selts see on. Mind lasti sisse ja paluti end sissekirjutusraamatusse kanda. Siis tehti mulle korteris väike tuurike ja me maandusime raamatukogu toas! Need naised seal käitusid minuga nagu ma oleksin nende kauaaegne kadunud tuttav, kes nüüd välja ilmus. Rääkisime vastastikku: eriti paelus mind see, et nad rõhutasid oma liikmete võrdsust, mis mulle on isiklikus plaanis väga oluline. Õhtu lõpuks olin ma juba päris kindel, et ma tahan nendega liituda. Ent siis lõi mu jalgealuse veidike kõikuma nende öeldu, mille kohaselt neil on kasutusel vana ülikooli müts ja et värvilindid kui sellised puuduvad sootuks! Aga olla värvitu kõigi nende värvide keskel on hoopis erilisem! Ja neil oli õigus! Praegu, “kasvatades” ise enda akadeemilist esmasündinut, tunnen, kuidas akadeemiline maailm ja Selts mind üha enam köidavad. Ma olen õppinud julgelt võtma vastutusrikkamaid ülesandeid ja kujundama organisatsiooni tulevikku. Seltsi minek on üsna sama tunne kui jõuda koju. Seltsist olen leidnud endale väärt sõbrad erinevates eluvaldkondades, kus heade tutvuste omamine on ülikasulik. Ma olen üliõnnelik, et Seltsi kasuks otsustasin.

UURI LIITUMISE KOHTA

KÜLALISÕHTUD:

12.09.2019 ja 25.09.2019 algusega 19.15
Riia 13-33, Tartu.
Lisainfot saab meie Facebooki lehelt ja aadressilt www.enys.ee.