TÜ üliõpilasesindus

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse tähtsaim eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, huvide, vajaduste ja kohustuste eest. Üliõpilasesinduse ülesanne on üliõpilaskonna eesmärkide täitmine ja huvide esindamine ülikoolis ja organisatsioonides, kus üliõpilasesindus Tartu Ülikooli üliõpilaskonda esindab. Tartu Ülikooli üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab TÜ üliõpilaste õigust otsustada ja korraldada iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes ülikooli üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. Üliõpilaskond teostab oma võimu üliõpilasesinduse kaudu.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus koosneb kuni kolmest liikmest, üliõpilasesinduse büroo töötajatest, järelevalvekomisjonist, üliõpilasesindajatest senatis, valdkondades, instituutides ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolekul. Organisatsiooni kuulub niisiis kokku ligi 150 üliõpilast, kelle peamisteks suhtluskeelteks on eesti ja inglise keel. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse juhatus ja büroo asub Tartu Ülikooli peahoone kõrval aadressil Ülikooli 18b (tuntud ka kui Tõllakuur).

Igal kevadel toimuvad läbi õppeinfosüsteemi üliõpilasesindajate valimised järgnevaks õppeaastaks (esindajate mandaat on 1. juulist 30. juunini). Kandideerida ja hääletada saavad kõik Tartu Ülikooli tudengid. Hääletada saab olenevalt valimistest ühe enda valdkonna või instituudi kandidaadi poolt. Täpsem valimistel kandideerimine, osalemine ja ajakava tehakse igal aastal teatavaks läbi üliõpilasesinduse kommunikatsioonikanalite.

KARL LEMBIT LAANE KOGEMUSLUGU

// TÜ üliõpilaskonna aseesimees 2018/19 õ/a
// Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilasesindaja

Kirjelda lühidalt TÜ üliõpilasesindust ajal, mil olid TÜÜE juhatuses septembris 2018?

Napilt kaks kuud pärast minu ametiaja algust Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogudes (mõlemas esimehena), tegi TÜ üliõpilaskonna esimees Allan Aksiim mulle ettepaneku kandideerida hariduspoliitika aseesimeheks – mille ma võtsin vastu.
See oli kindlasti kõige tormilisem ajajärk minu senises elus. Ma olin eeldanud, et võitlus üliõpilaste nimel saab olema rahutu, ent et see kujuneb niivõrd totaalseks, neelab niivõrd täielikult mu endasse, oli ootamatu. Juhatus ja büroo pidid toimima nagu tuletõrjebrigaad; olema alati valmis olenemata ajast lahendama eikusagilt tekkinud kriise, väljakutseid ja algatusi (mida oli iga nädal keskeltläbi kolm), hoidma ennast kursis kõige olulisega nii rektoraadis, üliõpilasesinduses endas, üliõpilaskonna kui ka riikliku kõrghariduspoliitika tasemel, viima ellu oma valimislubadusi, pidevalt arutlema, mis ikkagi on need “huvid, vajadused ja õigused”, millest me olime vandunud oma töös lähtuda, jne. Ehk lühidalt: tagama, et TÜÜE toimiks. rektoraadis, üliõpilasesinduses endas, üliõpilaskonna kui ka riikliku kõrghariduspoliitika tasemel, viima ellu oma valimislubadusi, pidevalt arutlema, mis ikkagi on need “huvid, vajadused ja õigused”, millest me olime vandunud oma töös lähtuda, jne. Ehk lühidalt: tagama, et TÜÜE toimiks.

Mida pead oma suurimateks saavutusteks, olles üliõpilasesindaja?

Hariduspoliitika mõttes oli kindlalt olulisim töövõit õppekorralduseeskirjareform, tänu millele on näiteks taas kord võimalik akadeemilise puhkuse ajal õppida, minna II ja III õppeastmes akadeemilisele puhkusele ka esimesel semestril, põhjendatud juhtudel hinnet “F” tühistada ning on tagatud, et korraliste eksamite ajad peavad olema eri kuupäevadel (täielikuma nimekirja leiab siit). Sellele eelnesid pikad arutelud nii üliõpilasesindajatega kui ka õppeprorektoraadiga ning omajagu meie soove jäi lõplikust eelnõust ka välja, aga sellegipoolest suutsime niiviisi teha midagi, mis võib päriselt muuta paljude tudengite ülikoolielu lihtsamaks.
Teiseks suutsime me koostöös õppeprorektori, ülikooli nõustamiskeskuse ning veel mitme eksperdiga tuua vaimse tervise küsimused üleriiklikusse Eurostudenti uuringusse, juhtimaks sellele teemale rohkem tähelepanu ning kaardistamaks selle olukorda tudengite hulgas. See on võib-olla esimene samm aitamaks neid, kelleni abi hetkel ei jõua, sest neist ei olda teadlikud ja nende jaoks vajalikke ressursse ei eraldata.
Üle-eestilises mõttes oli kõige olulisem aga üliõpilaste deklaratsioon teaduse ja kõrghariduse toetuseks, mille põhiautoriks ma olin, millele andsid oma allkirja 13 Eesti kõrgkooli (esindades ~95% kogu üliõpilaskonnast) ning mille luges TÜÜE esimees 25. veebruaril avalikul kogunemisel Haridus- ja Teadusministeeriumi ees ette. Deklaratsiooni tekst on kättesaadav siit, meediakajastus siit. Sellest sai omamoodi Aurora pauk, mis juhatas sisse ka mitu järgnevat üliõpilaste meeleavaldust sel kevadel.

UURI LIITUMISE KOHTA

KÜLALISÕHTUD:

23.09.2019, kell 18.15, Tõllakuur (Ülikooli 18b).