Evert Nõlv: valvetudeng, kes tahab IT abil inimeste elu paremaks muuta

Evert Nõlv on täiskohaga IT-tudeng, kes juhendab matemaatika-informaatikateaduskonnas praktikume ja täiendab ennast IT-õiguse valdkonnas. Evert oli möödunud kevadel Tartu Ülikooli Karjääripäeva peakorraldaja ning on mitmel sügisel aidanud vedada teaduskonna Rebasekonverentsi. Lisaks jõuab ta samal ajal seista tudengite arvamuse eest üliõpilasesinduses ja tegeleda rahvatantsuga.

Üsnagi kõnekas fakt Everti kohta on see, et arvutiteaduse instituudi juhataja kutsub teda valvetudengiks, millega märgib noormehe esindajastaatust tudengkonna hulgas. „Taoline termin on läbi käinud, kui on vaja uurida tudengite arvamust või kedagi teaduskonnast näiteks Teeviidale või Robotexile meid esindama saata, siis küsitakse minult ja ma kas lähen ise või leian inimesed, kes lähevad,“ räägib Evert.

Arvutiteaduse instituudi juhataja kutsub Evertit valvetudengiks, millega märgib noormehe esindajastaatust tudengkonna hulgas

Kirg avada uksi 

Evert alustas aktiivse õppevälisetegevusega gümnaasiumi ajal, mil Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumis loodi õpilasfoorum. „Mulle meeldis, et see polnud harilik õpilasesindus, kus on president ja asepresident, vaid kõik liikmed olid võrdsed ja rollide puudumise tõttu oli tähtsam see, kes oleme inimestena. Saime kord kahe nädala jooksul direktoriga kokku ning arutasime, kuidas koolielu veelgi paremaks muuta.“ Kuna Evert oli aktiivne noortefoorumi liige ning tundis huvi infotehnoloogia vastu, tehti talle ettepanek kooli IT-spetsialistile abiks olla. Tol ajal 11. klassi õpilane, palgati ta osalise koormusega tööle. „Tegin vahetundide ajal tööd ning õpet see ei seganud,“ selgitab Evert.

Hetkel õpib noormees magistriõppe esimesel aastal ingliskeelsel õppekaval tarkvaratehnikat ning võtab lisaaineid IT-õiguse õppekavast. Samuti töötab ta arvutiteaduse instituudis infotehnoloogia spetsialistina, viies läbi ka praktikume. Juhendajaks sai Evert juba bakalaureuse kolmandal aastal. „Kuna teaduskonnas on õppejõudude puudus ning suur vajadus praktikajuhendajate järele, siis tehakse tihti tudengitele, kes on mõne aine väga hästi läbinud või muul moel õppejõududele silma jäänud, pakkumine praktikume anda.“ Noormees kommenteerib naljatamisi, et kui keskkoolis läks aega aasta, et saada endale võti, mis avaks kõik uksed, siis ülikoolis läks kaks aastat, et teaduskonna uksi ise avada saaks.

Hunt kriimsilma loendamatu arv tegevusi

Vastukaaluks stereotüüpsele IT-tudengile, keda arvatakse olevat pigem endasse tõmbunud ja passiivne, on Evert avatud loomuga ja armastab inimestega suhtlemist. Tänu laiale sotsiaalsele võrgustikule on Evert olnud kahe suure ürituse – Rebasekonverentsi ja Karjääripäeva – peakorraldajaks. Esimest, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning matemaatikainformaatikateaduskonna
ühist esmakursuslastele suunatud konverentsi on noormees korraldanud kaks aastat. Üritus toimub terve päeva, mille jooksul kuulevad tudengihakatised, kuidas ülikoolis hakkama saada, kohtuvad teadlaste, firmade ja organisatsioonide esindajate ning õppejõududega. „Konverentsi kaudu saavad esmakursuslased ülevaate võimalustest, mida ülikool neile pakub ja kuidas sellest maksimum võtta,“ kommenteerib Evert, kel on ka kolmeaastane staaž tuutorina rebaste abistamisel.

Tartu Ülikooli Karjääripäeva eesmärk on kokku tuua erinevaid firmasid ja tudengeid, et arutada ja mõista, millised võimalused on tööturul ning milliste oskuste ja omadustega potentsiaalsed töötajad sinna sisenevad. „Karjääripäeval osales kokku umbes 900 tudengit ning 30 firmat, „Aktuaalne kaamera“ tegi kohapeal intervjuu ning tagasiside oli igati positiivne – kõik see valideeris mulle, et üritus läks korda,“ kommenteerib Evert suursündmuse korraldamise kogemust.

Lisaks ürituste korraldamisele on Evert oma teaduskonna tudengiseltsi loomise initsiaatoriks. „Otsustasime paari sõbraga luua organisatsiooni, mis ühendaks teaduskonna tudengeid omavahel rohkem, kuna usume, et mida rohkem inimestega suheldakse, seda suurem on motivatsioon ülikooli jääda. Loodame tudengiseltsi kaudu vähendada teaduskonna suurimat probleemi, milleks on tööle suundumine ning ülikooli pooleli jätmine. Järgmisel aastal on meil plaanis sisse viia mentoriprogramm, mille kaudu saavad esmakursuslased vanemate tudengite käest abi ja nõu küsida. Samuti on plaan korraldada loengusarju ning kohtumisi õppejõududega.“ Lisaks ehitas tudengiselts õppehoonesse euroalustest puhkenurga, kus tudengid saavad pehmetel patjadel jalgu ja meelt puhata.

Huvitav on see, et Evert korraldas Karjääripäeva vaid kahe koosolekuga, ülejäänu sai korda Skype´i vestluste teel

Peale kõige eelneva tegeleb noormees juba kaheksandat aastat rahvatantsuga, täidab Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses matemaatika-informaatikateaduskonna saadiku rolli ning võitis hiljuti meeskonnaga esimese TransferWise Challenge´i võistluse.

Protsess kaalub üles nähtud vaeva

Küsimusele, mis iseloomuomadused aitavad tal olla hea juht, vastab noormees, et avatud meel ja sõbralik suhtumine. Meeskonnatööga seotud huvitav fakt on see, et Evert korraldas Karjääripäeva vaid kahe koosolekuga, ülejäänu sai korda Skype´i vestluste teel. „Mitmetes firmades on traditsioon, et ´a la kolmapäeva õhtuti kell kuus on koosolek, kuid mina pooldan pigem efektiivsust, rääkides asjasse puutuvate inimestega individuaalselt ja sobival ajal.“

Evertit teeb aktiivne olemise juures kõige õnnelikumaks protsess, mil lahedate inimestega vahvaid asju ajada. „Tulemus on samuti tähtis, kuid protsessi kõrval pigem teisel kohal,“ nendib ta, ning tsiteerib mõttetera Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori avakõnest aastal, mil Evert gümnaasiumiteed alustas: „Kahekümne aasta pärast te ei mäleta, mida siin õppisite ning kui hea tuju oli teil keerulise matemaatikaülesande lahendamise tõttu, vaid õpetajaid ja kaaslasi enda ümber ja üritusi, mis toimusid. Te pole siin ainult riigieksamite pärast, vaid selleks, et ka protsess eksamiteni oleks tähendusrikas.“

Põdemise ja tegutsemise vahekord

„Tudengid, kes pole väga palju teinud, aga tahavad uusi asju teha, peaksid kõigepealt ütlema „jah“, kuni ühel hetkel tuleb hakata ütlema „ei“ ning siis välja filtreerima tegevused ja projektid, mis meeldivad kõige rohkem,“ soovitab aktiivne noormees. Evert nendib, et ta ise on seisus, mil on uutele projektidele väga raske „jah“ öelda. „Aega planeerides on üks aspekt see, mida plaanid ja teine, mille päriselt ära teed. Minu jaoks on oluline saada ülevaade, kui palju need omavahel kattuvad. Kasutan Eesti startupi ajajälgimise tarkvara rakendust Toggl. Olen terve käesoleva semestri, septembrist alates, pannud taimeri tööle, kui lähen loengusse või teen kodutööd,“ kirjeldab Evert efektiivselt ajaga ümberkäimise nippi.

Noormees selgitab kiirete arvutustega, et nädalas on 168 tundi, millest umbes 60 magame, alles jääb sadakond tundi, millega midagi tarka peale hakata. „Tihti võtab kohustuse täitmisele mõtlemine rohkem aega kui ülesande tegelik ajakulu. Kui nädalas on neli tööd ning kurdad pool tundi, kui palju teha on, pole tulemuseks midagi muud, kui pool tundi vähem aega õppimiseks.“

Näitena Karjääripäeva korraldamisest, mil teha oli palju, soovitab Evert alati suured kohustused väikesteks tegevuste jupiks jaotada. „Listis peavad olema täidetavad ülesanded: suurt üritust ühekorraga ei korralda, kuid kohustused nagu helistamine ühte ja teise kohta viivad suure ülesande täitmisele aina lähemale.“

IT pole väärtus iseeneses

TÜDRUKSÕBER TEILI TOMS EVERTIST:
Teistele on teada, et Everti huvid küündivad IT-st juurani, kuid tegelikult on ta haare palju laiem. Ta tahab tõesti teada, kuidas maailmas asjad käivad ning see köidab mind Everti kui inimese juures kõige enam. Evert on inspireerinud ka mind rohkem tegema ja teada tahtma.
Arvan, et Evertil on silme ees laiem ja õilsam pilt sellest, milline peaks tulevik välja nägema. Iga hommik ärkab ta tahtega olla õnnelik, rõõmus ja terve. Muuhulgas on ta ka hea kuulaja ja vestluskaaslane ning salsas professionaalne partner!

Põhjust, miks Evert ei piirdu IT-õppega, vaid pühendab end ka juurale, selgitab noormees sellega, et tema jaoks ei oma IT väärtust iseeneses, vaid selles, kuidas toetab teisi valdkondi. „IT on abistav jõud, mis proovib elu erinevates aspektides mugavamaks muuta. Õigusteadus võimaldab mul näha maailma teise nurga alt ning arendada erialadevahelisi oskusi.“

Evert kummutab arusaama, et infotehnoloogiat õppima tulemiseks peaks olema eelnevaid oskusi ja teadmisi programmeerimisest. Teisalt kinnitab, et stereotüüp dressipluuse kandvatest arvutifanaatikutest peab paika, kuna on märganud, et võrreldes õigusteaduskonnaga on matemaatika-informaatikateaduskonna riietumise etikett palju vabam.

Everti tulevikuplaan on luua midagi lahedat, mis inimesi aitaks või neile kasu tooks. „IT-s on taastootmise kuluks vaid üks klikilevajutus ning ressursid toote reprodutseerimiseks peaaegu et olematud. Esialgne arendus, turundus ja müük on need, mis on kulukad,“ idee arendada midagi sellist, mis leviks üle maailma, paneb noormehe silmad särama.

Autor: Kadri Org