Korporantide kohta liigub umbes sama palju müüte ja väärarusaamu kui illuminaatide kohta. Nende murdmiseks kogusime mõned tuntumad kuulujutud ning palusime päris lihast ja luust korporantidel neid kommenteerida. Loodame, et leiate siit abi ka enda eelarvamuste ravimisele.
Hästi seksistlik värk – naistel luuleõhtud, mehed mängivad malet ja vehklevad. Ise valida ei saa, mida teha.
Olles ise naiskorporant, pole veel ühelegi luuleõhtule jõudnud ega ole kuulnudki, et sellist asja kuskil üldse korraldatakse. Küll on see väga vahva idee, mida tuleviku tarbeks meelde jätta. Male on hea vaheldus videomängudele ja vehelda osata on ka tänapäeval midagi haruldast.
Mis puutub sellesse, et ise valida ja otsustada midagi ei saa, siis kas pole see mitte väga mugav? Mõtlemine tekitabki liigset stressi. On ju tore, kui keegi teine selle sinu eest ära teeb.
Naised heegeldavad, mehed teevad lõbusaid asju.
See naiste heegeldamine-kudumine-teejoomine on vist üks levinumaid müüte, mida seni kuulnud olen. Naljakas! Me pole käsitööring, vaid teeme nagu mehedki väga lõbusaid tegevusi. Peame näiteks akadeemilisi spordivõistlusi, volbripidustusi, lihvime oskusi tantsukursustel ja teeme palju muud põnevat, lõbusat ja arendavat.
(Mees)korporandid tarbivad palju alkoholi.
Jah, ka korporandid tarbivad aeg-ajalt kangemat. Vahe on selles, et organiseerunud joovad õllelauas ja piduüritustel, metsikud joovad aga klubis ja televiisori taga diivanil. Kumb see nüüd siis targem on? Kas üldse on?
Rebaseid kasutatakse retsilt ära.
TÕSI! Peame vist loomaõiguslaste organisatsiooni pöörduma.
Reeglid on üldiselt hästi tugevad – kui käitud valesti, järgneb karm karistus.
Karistus oleneb alati valesti käitumise raskuse astmest. Ka tavaelus saab inimene enamasti karistada, kui ta on midagi halba teinud. Piiride seadmine on vajalik, muidu ühiskond ei toimiks ja siinkohal me ei räägi füüsilisest karistamisest.
Korp on kõige-kõige ülem. Prioriteedid on seatud nii, et kõigepealt tulevad korporatsiooniga seotud kohustused, siis vanaema matused ja lõpuks kool.
Tegemist on täiskasvanud inimestest koosneva organisatsiooniga, kus oma käikude eest vastutavad inimesed ise. Kõik on enda valikute küsimus. Näiteks on palju inimesi, kes loengu asemel lähevad sokke ostma või saiakest nosima, mitte ei pinguta oma eesmärkide nimel tuleviku tarbeks. Korbiti on väärtuste rõhukohad erinevad, aga siiski perekond ja haridus on esikohal.
Peaaegu iga päev pead kohal käima.
Kui sa astud mõnda akadeemilisse organisatsiooni, siis pead leppima, et see on su uus kodu järgnevateks aastateks. Olgu-olgu, nali!
Natuke liig on kasutada sõna „peab”. Organisatsiooni astudes on inimene võtnud vastu iseseisva otsuse ja organisatsioonis on targad inimesed, kes oskavad enda eest kosta.
Korpide vahel on suur konkurents ja tülid.
Konkurentsis pole midagi halba, sest see motiveerib ning näitab, mida kõike on võimalik saavutada. See inspireerib olema paremad. Me elame siiski reaalsuses, kus kõik on võimalik, nii ka akadeemilistes organisatsioonides.
Britta Põldma