ORGANISATSIOONIST

Eesti Naisüliõpilaste Selts on Eesti vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon.
Meid asutati aastal 1911 ning taasasutati aastal 1988.

Meie eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaimselt ja seltskondlikult, et seeläbi tugevdada oma akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Igal meie liikmel on võimalus erineval moel panustada Seltsi arengusse ja kasvamisse.

Meie igapäevaelu sisustavad lisaks akadeemiliselt korrektsetele üritustele lustakad siseüritused Seltsis, teiste akadeemiliste organisatsioonidega ja sõprusorganisatsioonidega Soomes ning Rootsis.

Meid ühte siduvateks põhimõteteks on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus.
Oma eesmärke ellu viies on Seltsis alati oluliseks peetud oma liikmetes solidaarsuse ja tolerantsuse arendamist, avameelsust ja üksteise mõistmist ning iga liikme omapärade väärtustamist.
Meie organisatsiooni naiste eeskujuks on haritud, edasipüüdlikud ja eneseteadlikud eesti naised.

MIKS SELTS? MIKS MITTE KORPORATSIOON?

Tänasel akadeemilisel maastikul teadvustatakse seltside ja korporatsioonide põhimõttelist vahet.
Eelkõige väljendub see erinevus hierarhia ja range kasvatuse puudumises, ka igapäevases seltsielus rõhutatakse demokraatiat kui inimestevaheliste suhete avatust ja arvamuse kujundamise vaba voli, sallivust ja liberaalsust.
Kui võtta arvesse naiste jaoks avatud organisatsioone, siis võib ENÜS-i vaadelda kui keskteed korporatsioonide ja seltside vahel.

Nii kuulubki ENÜS ühest küljest akadeemiliste naisorganisatsioonide perre, kuid teisest küljest üliõpilaseltside hulka.

“Peamine põhjus, miks ma ENÜSiga liitusin, oli soov laiendada oma sõprusringkonda. Tunnen, et olen seda teinud ja sattunud enda jaoks õigesse seltskonda. Mulle meeldib ENÜSi juures enim see, et meie liikmed on kõik väga erineva taustaga nii akadeemiliselt kui ka eluvaldkonniti.
Vaatamata oma erinevustele on seltsikaaslased üksteisele olemas. Suheldes seltsikaaslastega on mu silmaring ja mõttemallid laienenud ning väga tore on olnud tänaval juhuslikult kellegagi kokku saades niisama ilmast ja elust rääkida. Säärane sõbralike nägude olemasolu on minu jaoks hindamatu.” (Noorliige Laura)