Tunnen hommikuti loengusse kiirustades, kevadist linnulaulu kuuldes ja värskust nuhutades, et olen kokku saanud kui vana sõbraga, keda pole pikka aega näinud. Tervitame teineteist suure imestusega, vahetame mõned laused ning kinnitame, et ühel heal päeval peame kokku saama ja pikalt juttu rääkima. Tüüpstsenaarium on aga selline, et mainitud head päeva ei saabu: pingerohkel ja kiirel kevadel on keeruline aega leida nii sõprade, saabunud aastaaja nautimise kui ka iseenda jaoks. Tihtipeale on olukord põhjustatud aga meie endi meelestatusest: loome iseendale mulje, et oleme hõivatumad kui tegelikult.
Kohtasin suvel lõunahispaanlaste, eestlastele tihtipeale kontrastseks peetud rahvuse seas käitumismaneeri, mida võiksime erinevuste kiuste võtta eeskujuks ka meie. Nimelt, kui hispaanlane kohtab tänaval sõpra, ei eksisteeri nende jaoks „üht head päeva, mil kunagi uuesti kohtume“, vaid sõber kutsutakse ühisele õhtusöögile juba samal päeval.
Olen kohanud mõtet, et kunagi ei saa olla aega liiga vähe, vaid puudub motivatsioon, et aega leida. Seega taandub suurel määral kõik inimese prioriteetidele. Kui tunned, et ei leia mahti mõne sõbraga kokku saada või minna pikemale jalutuskäigule, et nautida saabunud kevadet ja pühendada aega iseendale, mõtle, kas olukord on ka tegelikult nii. Lase iseendal olla õnnelik ning ära lükka seda homse varna.
Märtsikuu ajakirja võib lugeda nii esimesel võimalusel, kui värske trükis õppehoonetesse ja veebilehele ilmunud, kui ka mõned päevad hiljem. Aegumatut lugemisrõõmu pakuvad näiteks artiklid Tartus tudeerivatest erasmuslastest ning looduskaitseringist. Uudseid mõtteid ja lahendusi hingevaevavatele probleemidele leiab unetust käsitlevast artiklist ja eksperimendist. Lisaks võib käesolevast ajakirjast leida ka inspiratsiooni eesootava suve planeerimiseks, et suures vabaduse tuhinas rohkemolemine ei ununeks.
Võtke aega ja nautige kevadet!
Peatoimetaja,
Kadri Org