Kui meil tekkis toimetuse koosolekul esimest korda idee kirjutada artikkel investeerimisest, läksid osadel silmad üllatusest suureks – tudeng on ju vaene ja investor rikas, kusjuures viimane on lausa nii rikas, et tal jääb raha üle investeerimiseks.
Kui tudengil pole hetkel vaba raha, mida koguma panna, siis suure tõenäosusega tulevikus seda tekib, ning kui see aeg kätte jõuab, kerkivad tihtipeale pinnale mitmed küsimused. Küsisin nendele vastuseid kolmelt targalt mehelt, kellest kõigil on investeerimisega veidi erinev seos. Egert Purre (E.P.) on rohkete kogemustega aktsiakaupleja Relto Capitalis ja esindab siinkohal professionaale. Mark Kantšukov (M.K.) on majandusteaduskonna rahanduse lektor ja esindab õppejõudude tarkust. Kristjan Eljand (K.E) on ettevõtja, kes omab mitmeaastast staaži väikeinvestorina ning esindab nii-öelda mitteprofessionaalseid asjaarmastajaid.
Kui suured peaksid olema tudengi säästud, et võiks investeerimisele mõtlema hakata? Kas piisab näiteks 500 eurost?
Egert Purre: 500 eurot on kindlasti piisav, et osta kohalikult börsilt 1-2 dividendiaktsiat ning seeläbi omada positsiooni kohalikul aktsiaturul. Teiste turgude poole vaadates peaks olema see vähemalt minimaalne summa, millega soetada positsioon ühes aktsias.
“Investeerimisega ongi ideaalne alustada just siis, kui raha on vähe.” – Kristjan Eljand
Mark Kantšukov: Kunagi pole raha liiga vähe, et investeerimisega alustada. Iseenesest võib alustada ka 50 euroga. Näiteks Swedbanki Pensionifondi V3 osakuid on võimalik soetada vaid 30 euro eest. Väiksemate summade puhul tuleks aga arvestada tehingukulude suurema mõjuga.
Kristjan Eljand: Investeerimisega ongi ideaalne alustada just siis, kui raha on vähe. Vigade tegemisest ei pääse meist alguses keegi ja investeeritavad summad peaksid suurenema käsikäes kogemustega. Esimese katsetuse saab koduturul teha minimaalselt 300–400 euroga, ostes näiteks oma lemmikaktsia. Väiksemate summade puhul võtaksid tehingutasud tootlusest liialt palju ära.
Kas investeerimisega alustamiseks peaks esmalt paar päeva guugeldama või läbi lugema mingid kindlad õpikud? Kui suuri teadmisi väikeinvesteerimine nõuab?
E.P.: Väikeinvesteerimine ei nõua muid teadmisi, kui et „investeeri indeksisse ja omanda niiöelda tükike turust“. Üksikaktsiate seas valikuid tehes on hea kodutöö kindlasti eelduseks, et turul mingisuguseidki tulemusi saavutada. Alustada võiks sellisest raamatust nagu Benjamin Grahami „The Intelligent Investor“, mis nägi esimest korda ilmavalgust juba aastal 1949, kuid mille põhitõed läbivad siiani ka uuendatud väljaandeid. Tegemist on väga põhjaliku ja mõtlemisvõimet arendava teosega.
“Tihtipeale pole turul edu aluseks mitte spetsiifilised teadmised, vaid üldine avardatud maailmataju, seoste loomise võime ja hea arusaam toimuvast.” – Egert Purre
Muus osas piisab trendide tajumiseks ka Bloombergi ja Reutersi igapäevasest sirvimisest, sest tihtipeale pole turul edu aluseks mitte spetsiifilised teadmised, vaid üldine avardatud maailmataju, seoste loomise võime ja hea arusaam toimuvast. Seejärel saab juba ise edasi mõelda ning oma mõtteid ka teistega arutada.
M.K.: Vajalike teadmiste hulk on seotud paljuski sellega, kuidas tahab investor oma investeeringuid juhtida. Kui ta tahab aktiivselt ise oma investeeringuid juhtida, siis on täiendavad teadmised vajalikud ja kindlasti tasuks juurde lugeda. Kuna paljud investeerimise põhitõed pärinevad antiikajast, siis soovitan lugeda Lucius Seneca teost „Moraalikirjad Luciliusele“.
Kui investor valib investeeringute juhtimise delegeerimise, näiteks investeerimisfondide osakute kaudu, siis piisab ka paaripäevasest guugeldamisest, et selgitada välja, milline investeerimisfond võiks talle kõige paremini sobida. Kui leidub sõpru ja tuttavaid, kes investeerimisega juba pikemat aega tegelenud, tasub kindlasti ka neilt nõu küsida.
K.E.: Investeerimine ei ole mäng finantsalaste teadmiste peale. Tegemist on mänguga, millest 80% moodustab psühholoogia ja 20% teadmised, kuid teadmised on siiski kriitiline vundament, mis võimaldab mõista ja eristada investeerimist spekuleerimisest. Soovitan üht raamatut, mis on tõesti nii hea, et pärast selle lugemist ja aru saamist võib turule astuda küll – Benjamin Graham „The Intelligent Investor“.
“Investeerimine ei ole mäng finantsalaste teadmiste peale. Tegemist on mänguga, millest 80% moodustab psühholoogia ja 20% teadmised” – Kristjan Eljand
Kuhu soovitaksite noorel ja algajal mikroinvestoril oma raha investeerida?
E.P.: Kuigi kõige lihtsam on öelda, et osta tasuks indeksit ja tegeleda nii-öelda passiivse investeerimisega, ei ole ma ambitsioonikatele ja mõtlevatele inimestele seda kunagi heaks nõuandeks pidanud. Seega võiks alustada sellest, et mõelda, millistes ettevõtetes sooviks nn mikroinvestor osalust omada. Isiklikult pean ma passiivselt dividendiaktsiatesse investeerimist paremaks kui üldises indeksis positsiooni omamist. Selleks sobivad ettevõtted, mis maksavad stabiilselt dividende, mille väljundi järele on alati vajadus ning suuremad põhiinvesteeringud juba tehtud. Dividende saab alati taasinvesteerida, suurendades seeläbi positsiooni. Kohalikult turult meenuvad esimesena Tallinna Vesi ja Leedu Telekom – vett läheb alati vaja ning helistamine ei kao samuti niipea kuskile.
M.K.: Soovitan investeerida võimalikult hästi geograafiliselt ja/või majandussektorite kaupa hajutatud investeerimisfondi. Üheks lahenduseks võiks olla börsipõhised turul kaubeldavad fondid nagu näiteks SPY. Mina lähtun veendumusest, et pikaajaliselt ei suuda enamik investoreid turu keskmisest kõrgemat tulusust teenida.
K.E.: Kui summa on väike, siis on valikuid vähem. Tuleb teha endale sobivas pangas investeerimiskonto (soovitan LHV-d) ning alustada Balti turult. Soovitan kaht ettevõtet: Olainfarm ja Silvano Fashion Group. Nendega seonduv risk on täna kõrge (st investor võib näha aktsiat kiirelt langemas ja tõusmas), kuid usun, et paari aasta jooksul toodavad mõlemad investorile tulu.
“Mina lähtun veendumusest, et pikaajaliselt ei suuda enamik investoreid turu keskmisest kõrgemat tulusust teenida.” – Mark Kantšukov
Kas teil on lisada muid soovitusi või tähelepanekuid, millega algaja investor arvestama peaks?
E.P.: Igasuguse positsiooni võtmise puhul peaks olema selge, miks seda teha, mida sealt oodata, kaua seal orienteeruvalt püsida ning millistel juhtudel väljuda. Kuigi „osta ja hoia“ strateegiat võib olla mugav kasutada, peaks oma investeerimisportfelli vähemalt ühe või kaks korda aastas sellise pilguga üle vaatama, et kas kusagil leidub paremaid ideid ja võimalusi. Mida pikemalt kavatsetakse püsida positsioonis, seda olulisem on selge ja tugev tees, miks seal olla. Tihti ei pea olema ideed keerulised, aga nad peaksid olema loogilised ja pärismaailmaga seonduvad.
M.K.: Noored, varuge aega ja kannatust. Investeerida ei tasuks oma söögiraha ega laenata vahendeid riskantsete investeeringute tegemiseks, eriti kui puudub investeerimiskogemus ning täielik arusaamine selliste tegude tagajärjest. Mõelda tuleks nii, et investeerisite rahasumma, mille oleksite valmis ka kaotama.
K.E.: Investeerimine võib iseenda kohta õpetada rohkem, kui aimatagi oskate.
Autor: Ingvar Viin