Võiks arvata, et välimus on tähtis vaid mõnede elukutsete puhul. Siiski kipuvad ilusad inimesed olema edukamad kõigil elualadel, näitlejatest tegevjuhtideni.
Juba lapsepõlves loetud muinasjuttudes olid ilusad printsessid lahked, töökad ja üdini head ning inetud võõrasõed alati õelad, laisad ja kiuslikud. Ka filmides kipuvad antagonistid olema eemaletõukava välimusega, vastukaaluks kangelase sümmeetrilistele näojoontele ja säravale naeratusele. Igapäevases elus kipume ilusatele inimestele omistama häid omadusi, nagu lahkus ja sõbralikkus, justkui ümbritseks neid headuse oreool. Poeetiline sõnakasutus on siinkohal taotluslik. Nähtust, kus üldmulje määrab arvamuse inimese (aga ka firma või toote) teistest omadustest või oskustest, nimetatakse halo-efektiks.
Halo-efektist räägitakse kõige rohkem seoses füüsilise atraktiivsuse ja sellega seonduvate isiksusejoontega. Uuringud on näidanud, et ilusat inimest peetakse seltskondlikumaks, humoorikamaks, intelligentsemaks, lahkemaks, edukamaks, tervemaks ja ka lihtsalt õnnelikumaks kui vähem atraktiivseid inimesi. Halo-efekt toimib ka akadeemilises kontekstis, kus halvasti kirjutatud essee võib saada rohkem punkte, kui selle autor on atraktiivne, ja ka kohtusaalis, kus ilusad süüalused saavad kergemaid karistusi. Ühes Soome uuringus leiti, et ka poliitikas on ilusamad inimesed edukamad – füüsiliselt atraktiivsemaks hinnatud inimesed said valimistel rohkem hääli. Samuti on leitud, et beebid eelistavad atraktiivsemaid nägusid vähem atraktiivsematele. Ilusaid inimesi peetakse usaldusväärsemateks ja nendega jagatakse altimalt isiklikku infot.
Nendele leidudele toetudes võiksid ilusad inimesed kaaluda peale modellikarjääri ka koomiku, kirjaniku, saatejuhi, õpetaja, poliitiku, õe, ämmaemanda, arsti, müügiesindaja või hoopis detektiivi, salaagendi või intervjueerija elukutset.
Ükskõik, milline amet neist valida, võivad atraktiivsed inimesed saada vähem atraktiivsetest kolleegidest kuni neli protsenti rohkem palka. See kehtib eriti esinduse ja esitlustega seotud ametite puhul, nagu müügitöö või koolitused. Samuti on inimesed altimad annetama, kui annetuste koguja on pilkupüüdva ja hoolitsetud välimusega.
Intelligentsus ja ilu
Vaatamata kõikidele leidudele on ikkagi levinud arvamus, et füüsiline ilu ja intelligentsus on justkui vastandid. Seda kujutatakse kõige sagedamini filmides, kus helgemad pead ei ole kõige säravama välimusega ja vastupidi. Kust pärineb selline uskumus, kui uuringud on näidanud, et atraktiivsemaid inimesi peetakse muu hulgas ka intelligentsemateks?
Sellele küsimusele tasub läheneda hoopis teisest nurgast – miks peetakse intelligentseid inimesi füüsiliselt ebaatraktiivseteks? Ühe vastusena võib välja tuua selle, et inimesed, kes on väga tuntud oma kõrge intelligentsuse või esmaklassilise teadustöö poolest, ei vasta sageli ühiskonna iluideaalidele. Albert Einstein, Stephen Hawking või Marie Curie ei figureeri kõigi aegade kõige ilusamate inimeste edetabelites. Siinkohal tuleb mängu kättesaadavuse heuristik. Kui keegi räägib intelligentsusest, tuleb ilmselt paljudele silme ette mõni maailmakuulus teadlane, näiteks Hawking, ja nii seostub intelligentsus mitte just eriti särava väljanägemisega. Teine seletus võib olla, et tegelikult ei ole intelligentsete ja vähem intelligentsete inimeste välimuses keskmiselt mingit vahet. Uuringud on näidanud, et inimesed kipuvad hindama füüsilist ilu selle järgi, kui palju keegi sellesse panustab. Niisiis peetakse atraktiivsemaks inimesi, kes oma välimuse eest rohkem hoolitsevad ja kannavad endale sobivaid ja stiilseid riideid ja aksessuaare. Kui aga meik, riided ja muud kaunistused ära võtta, ei pruugita olla sugugi atraktiivsem kui keskmine inimene. Intelligentsemad inimesed panustavad ilmselt rohkem oma vaimsetele annetele, samas kui vähem intelligentsemad panustavad rohkem välimusele ja seda põhjusega. Nagu näha, võib välimus väga kaugele viia.
Ilusaks olemise pahupool
Ühesõnaga ole ilus ning elu on lust ja lillepidu. Tegelikult mitte, ilusal väljanägemisel on ka mõned halvad küljed. Ühe uuringu kohaselt võtavad arstid ilusate inimeste terviseprobleeme vähem tõsiselt, kuna ilu seostatakse parema tervisega. See kehtib eriti inimeste puhul, kellel pole mitte ainult ilusad näojooned, vaid ka sportlik ja/või sale kehaehitus, mis ühiskonnas samuti kõrges hinnas on.
Samuti võib ilu tuua probleeme töökohal või selle saamisel. Kui töövestlusel intervjueerib füüsiliselt atraktiivset kandidaati samast soost isik, kes on ise vähem atraktiivne, siis võib kandidaat kadeduse tõttu töökohast ilma jääda. Ilusaid inimesi võidakse näha ka vähem autoriteetsetena ja seetõttu eelistatakse mõnedel ametikohtadel vähem atraktiivseid inimesi. Füüsiliselt atraktiivsed naised võivad jääda ilma töökohast või ametikõrgendusest, kuna neid nähakse vähem autoriteetsete ja ratsionaalsetena kui mehi, kuigi siinkohal mängivad muidugi rolli ka seksistlikud eelarvamused.
Vaadates kui palju rõhku ilule pannakse, tundub veider, et ilusad inimesed võiksid üksikud olla. Ent ometi on uuringud näidanud, et väga ilusaid inimesi nähakse kättesaamatutena ja „tavalised” inimesed kipuvad ennast neile vastandama. Nii, nagu inimesed soovivad üldiselt hoida enda ja eemaletõukava inimese vahel suuremat vahemaad, liigutakse ka väga atraktiivsete inimeste teelt kõrvale ja hoitakse vahet. See võib tunduda austuse või aukartuse märgina, kuid ometi tekitatakse enda ja ilusa inimese vahele füüsiline vahe. On ka leitud, et tutvumissaitidel saavad rohkem kohtingukutseid mitte need, kes näevad oma profiilipildil ebamaiselt ilusad välja, vaid need, kelle pilt on „maalähedasem”.
Milline on ilus inimene?
Uuringud on seega leidnud vasturääkivaid tulemusi. Ühelt poolt on ilusad inimesed edukamad, teisalt võib ilu karjääriredelil edasironimist hoopis takistada. Siinkohal on paslik küsida, milline on ilus inimene. Kuigi iluideaalid võivad kultuuriti varieeruda, on leitud kaheksa omadust, mille järgi hinnatakse atraktiivsust kõikjal: noorus, sümmeetria, keskpärasus, suguhormooni markerid, kehalõhn, liikumine, jume ja juuste tekstuur. Kõik mainitud omadused väljendavad inimese tervist ja tema sobivust järeltulijate saamiseks. Näiteks ebasümmeetriline nägu võib viidata haigusele või vigastusele ja teha näo omaniku niimoodi ebaatraktiivsemaks. Meeldiv kehalõhn kannab infot immuunsüsteemi kohta. Peale sümmeetria hinnatakse näo puhul ka muid omadusi. Ilusal naisel peaksid olema suured silmad ja väike lõug, nägusal mehel aga tugev ja lai lõug.
Kas tundub ebaaus, et neil, kes on juba geeniloteriiga võitnud, läheb elus libedamalt? Siiski ei tasu pead norgu lasta, sest uuringud on näidanud, et nii, nagu ilusaid inimesi nähakse headena, nähakse häid inimesi füüsiliselt atraktiivsematena.
Maili Tirel