Seiklushimulise noore tudengina otsustasin viimasel bakalaureuseõppe aastal, et lükkan lõpetamise ja piduliku aktuse osa veidi edasi ning lähen naudin pool aastat hoopis magusat vahetusüliõpilase elu. Mõeldud – tehtud! Sihtkohaks valisin Euroopa finantskeskuse, Mainzi jõe kaldal asuva imelise Frankfurdi. Põhjus lihtne – mulle kui majandustudengile tundus just see linn oma maineka J.W.Goethe ülikooli ja tugeva majandusteaduskonna poolest kõige huvipakkuvam. Olgu öeldud, et varem polnud ma Frankfurti oma jalga tõstnud. Seega ei teadnud ma täpselt mida oodatagi, mis tegi olukorra eriti põnevaks!
Ühiselamusse jõudes aga ei rääkinud kohalik Hausenmeister mitte sõnagi inglise keelt, mis oli mulle suureks üllatuseks, kuna siin on väga palju rahvusvahelisi üliõpilasi. Saksa keele mitteoskamine oli sel hetkel eriti miinuseks, kuid käte ja jalgade abil sain vajalikud paberid täidetud ja võtmed olidki käes. Elama hakkasin hiiglaslikus 16- korruselises ühiselamus, kus mul õnnestus saada üheinimese tuba, mis esmapilgul tundus imepisike, kuid hiljem juba täitsa mõnusaks ja koduseks muutus. Tillukest vannituba ja kööki jagasin ühe toreda Hispaania tüdrukuga, mille üle ma olin üsna rõõmus, eriti kui kuulsin, et teised minu kõrval ühikas jagavad vannituba lausa 16 inimesega.
Eesmärgiks oli kogu Erasmuse vahetuse programmist võtta maksimum, nii meelelahutuse kui ka kooli ja õppimise poolest. Mulle tuli kasuks asjaolu, et olin Tartus läbinud juba kõik kohustulikud ained, seega sain valida endale meeldivad vabaained ja ei pidanud muretsema ainepunktide ülekandmise pärast. Mittetekitamast endale liigset koolistressi, otsustasin läbida neli ainet: Advanced Management, Marketing Accountability, Leadership in the Financial Industry, Entrepreneurship.
Ülikooliga jäin väga rahule ja eriti meeldis mulle ülikoolilinnak. See oli tohutult suur ja avar, mis koosnes mitmest modernsest hoonest, kus oli palju rohelust, purskkaeve ja parke, kus õpilased said vahetundidel aega veeta. Samuti oli igas hoones oma hiiglaslik raamatukogu ning söökla, kus oli valikus kõike, alustades tervislikest püreesuppidest ja lõpetades burgeritega. Lisaks veel mitmeid kohvikuid, kus igal hommikul olid müügil ahjusoojad saiakesed ja valik kooke. Ei saa mainimata jätta ka kaunist linnavaadet, mis klassiakendest avanes, eriti imeline oli see õhtutundidel, kui linn oli tuledes.
Üldine koolisüsteem oli laias plaanis üsna sarnane Tartu Ülikoolile, küll aga täheldasin ka mitmeid erinevusi:
1) sügissemester algab alles oktoobri keskel ning kestab kuni märtsini;
2) semestri hinne kujuneb vaid lõpueksami põhjal, st et terve semestri jooksul polnud minul mitte ühtegi testi, kontrolltööd, projekti või mõnda muud tähtaega, ka järeleksami võimalus on alles suvel;
3) loengutes käimine polnud üheski minu aines kohustuslik;
4) mitmete loengute puhul oli võimalus vaadata online ülekannet interneti vahendusel, seega tihti oli klass pooltühi, kuigi tegelikult oli ainele registreerinud 600 õpilast;
5) õpilased koputavad lauale aplodeerimise asemel peale igat loengut või presentatsiooni, mis oli minu jaoks üks veidramaid tavasid;
6) ülikoolikaardile raha laadides saab sellega maksta nii kohvikutes/sööklates, snäkimasinates kui ka koopiamasinat kasutades, mis on väga mugav süsteem;
7) tunnis söömine/joomine on lubatud, seega tihti tulid õpilased oma suurte salatikarpidega loengusse, mis on kohati ebaviisakas ning millega mina ära ei harjunud.
Frankfurt kui linn hakkas mulle algusest peale väga meeldima ning olen rahul, et just siia otsustasin tulla. Üks osa linnast on tõeline finantskeskus oma ärihoonete ja pilvelõhkujatega, mis on kui väike Manhattan, samal ajal kui teine pool linnast meenutab rahulikku väikelinna. Ebatavaline on ka fakt, et juba kümmekond meetrit prezdiisikatest pangahoonetest võid leida ennast juba prostitutsiooni mekast, punaste lalternate tänavatelt. Kesklinnas on kõik käe-jala juures ning igale poole võid lihtsalt jalutada, mis on eriti mugav. Kevadisel perioodil on aga ideaalne jõe kaldal piknikku pidades linnavaadet nautida, ootan juba huviga, mil saan siia tagasi sõpradele külla tulla. Samuti on Frankfurt väga multikultuurne – rahvast on siia kokku tulnud absoluutselt igalt poolt, igapäevaselt metrooga liigeldes kuulsin seal kõike muud kui saksa keelt.
Kõige hämmastavam aga siinse eluolu juures oli suur bürokraatia hulk ja mittefunktsioneeriv internetimaailm. Esiteks juba pangakonto avamiseks pidi aja panema kaks päeva varem, mis Eestis oleks ennekuulmatu ning samuti arve sulgemisest peab panka teavitama lausa kuu aega varem. Rääkimata online pangast, mille ülesseadmisest loobusin selle keerukuse tõttu juba alguses, seega kontoväljavõtteid sain postiga. Samuti oli ühiselamusse internetiühenduse saamine üks suur peavalu, sest selleks oli vaja endal soetada nii kaabel, adapter ja kes teab veel, mis juhtmeid, sest üldine Wi-Fi olemasolu puudus. Üllatav oli ka asjaolu, et pühapäev on Saksamaal tõeline puhkepäev, sest absouluutselt kõik poed on siis kinni, ka suured toidupoed.
Nüüd aga meelelahutuse juurde, sest vahetusüliõpilase elu juures on see osa pea sama tähtis kui koolielu. Mina sättisin oma kooligraafiku spetsiaalselt nii, et jääks piisavalt aega ka ringi reisimiseks ja erinevatest lahedatest üritustest osavõtmiseks. Olin positiivselt üllatunud, kui palju erinevaid reise nii Saksamaasiseselt kui ka -väliselt korraldati ning seda kõike üpriski soodsa hinna eest. Nende kuude jooksul õnnestus mul käia nii Prahas, Zürichis, Berliinis kui ka paljudes teistes armsates Saksa väikelinnades nagu näiteks Heidelberg, Marburg, Nurnberg, Wiesbaden ja Kassel. Enamus reise jäi aga jõuluperioodi, mis tegid kogu elamuse veelgi põnevamaks, kuna linnad olid imeilusates tuledes ning saime külastada suuri jõuluturge, mis on siin äärmiselt populaarsed. Mina, kui suur jõulude armastaja, olin selle üle vägagi õnnelik. Mainimata ei saa jätta ka väga head Glühwein’i (kuum vein), traditsioonilist jõuluturu jooki, mida inimesed suurtes kogustes jõid. Lisaks sellele korraldati väga palju ekskursioone ka linnas sees. Äärmiselt huvitav oli näha, kuidas käib töö näiteks Euroopa Keskpangas, Frankfurti börsis või Saksamaa ühes suurimas pangas nimega Commerzbank, mille peahoone on ühtlasi Euroopa kõrgeim.
Loomulikult ei saa üle ega ümber ka meeletutest pidustustest, sest uskuge mind, erasmuslased on selles eksperdid. Oli nii ametlikke pidusid, mis korraldatud ESN organisatsiooni poolt kui ka õpilaste endi korraldatuid, mis leidsid aset enamasti ühikates üle päeva või vähemalt paar korda nädalas, va eksamiperioodil. Olles ühes seltskonnas itaallaste või hispaanlastega, kestavad peod hommikutundideni, mil kõik ennastunustavalt mõne Shakira või Iglesiase loo järgi tantsivad. Olen äärmiselt õnnelik, et vahetuse jooksul olen leidnud endale nii palju häid sõpru erinevatest maailma piirkondadest ja kohe üldse ei oota siit lahkumise päeva, mil pean nendega mõneks ajaks hüvasti jätma.
Mina jäin oma vahetusõpilase eluga rohkem kui rahule ja kuigi ma veel endiselt naudin imelist Frankfurti, siis võin sajaprotsendiliselt väita, et see oli üks parimaid otsuseid. Millal siis veel maailma näha, ringi reisida ja ideaalset võimalust ära kasutada vahetusprogrammide näol kui mitte praegu, olles tudeng. Seega soovitan kõigil pikemalt mõtlemata võimalusest kinni haarata ja avardada oma silmaringi elades ning õppides välismaal, sest seda te juba ei kahetse!