Imede põld põles maha ja rahakraanid keerati kinni. Rasketes tingimustes alustamiseks ja ellujäämiseks on nüüdsest vaja südant ja armastust.
Pessimistlikumad teadlased ja poliitikud (Ron Paul, Eric Hobsbawm jne) julgesid 2009. aasta alguses õhku visata küsimuse: „Kas tegu on kapitalismi surmaga?” Viis aastat hiljem veereb vanker ikka samamoodi edasi. Kapitalism elab ja ootab noori ettevõtjaid oma embusesse, mis ei ole enam sedavõrd soe ja meeldiv, kui varem. Riik ja institutsioonid keerasid kütte maha kui kevadpäikest nautiv pensionär, kusjuures õigustatult. Majandussurutise-eelse Eesti (ja sugugi mitte ainult Eesti) erasektor oli kui kuulus telesaade „Imede põld”, kust tühjade kätega ei lahkunud keegi. Ja kuidas saanukski, kui külv ja väetamine oli riigi ja pankade poolt sedavõrd tugev. (Metafooriliselt sobiks siinkohal Priit Pärna aegumatu karikatuur „Sitta kah!”.)
EDUKAID „SÜDAMEGA” ETTEVÕTJAID LÄBI AJALOO:• Nick Woodman. GoPro omanik. Surfar, kes tahtis surfimist filmida.
• Phil Robertson. Duck Commander omanik. Pardijahi fanaatik, kes tegi endale parema pardivile.
• Jake Burton Carpenter. Burton omanik. Kunagine lootustandev mäesuusataja, kelle karjäär lõppes autoavariis ja kes arendas snurferist lumelaua.
• Soichiro Honda. Honda asutaja. Hariduseta mehaanik, kes armus lapsena isa juures rattaparanduses töötades
ratastesse.
• Gabrielle Bonheur Chanel ehk Coco Chanel. Armuke, kellel oli kombeks seltskonnas laineid lüüa omanäoliste
iseõmmeldud kostüümidega.
Nüüdseks on pankadel ainuüksi Eestis „korstnasse kirjutatud” mitmekümnete miljonite eurode väärtuses hapuks läinud laene. Samuti keerati kinni EASi kraanid ehk enam ei külvata raha nagu sõnnikut. Ettevõtjad kurdavad, et elu on kuradima raskeks läinud, aga ettevõtja elu ei peagi olema lihtne. Kergem elu on nendel, kelle ärimudeli keskmeks pole vahendamine ning kes ei toetu odava tööjõu ekspluateerimisele. Kõige paremini saavad hetkel hakkama ettevõtjad, kes toodavad midagi kvaliteetset ja väheste asenduskaupadega või pakuvad kõrge lisandväärtusega teenust.
Kuidas olla aga asendamatu või anda suurt lisandväärtust? Pole vahet, kas oled programmeerija, füsioterapeut või raamatupidaja, ole parim ja see on ka pikaajaliselt edukaks ettevõtjaks saamise tähtsaim sisend. (Jätame siinkohal kõrvale paariaastase idufirma edulood ja lühiajalised JOKK skeemid.) Toon siinkohal sobiva näite. Hiljuti helistasin Tartu parimale füsioterapeudile (töötab FIE-na), kelle tunnihind on turu tavahinnast ligi kaks korda kõrgem. Kõige varasem aeg, mis ta mulle pakkus, oli täpselt kolme nädala pärast, mis on erameditsiini valdkonnas tavatult pikk ooteaeg. Kindlasti saaks tuua sarnaseid näiteid tippadvokaatide, meisterkokkade ja teiste oma ala parimate tööelust.
Paradoks: inimesed käivad tööl ja koguvad raha, et tegeleda oma armastatud tegevusega, selle asemel et armastatud tegevuse kaudu elatist teenida.
Kuidas saada parimaks? Las ma pakun, mida on öelnud vanemad – töökusega. Paraku on töökus üksnes kõige olulisema sisendi tagajärg. Parimaks saab hoopiski armastusega! Kõlab väga leierdatud klišeena ja eriti eriskummalisena just majanduskraadiga inimese klaviatuurist, aga õppida tasub siiski seda, mida armastad. Selles väites kaheldakse ainult inimeste tõttu, kes on läinud õppima midagi sellist, mis neile meeldib. Meeldimise ja armastuse vahel on aga põhimõtteline erinevus – meeldiv tegevus on asendatav, armastus pole asendatav. Eelnevast mõttekäigust on ainest saanud ka filosoof Alan Watts, kes tõi välja paradoksi, et inimesed käivad tööl ja koguvad raha, et tegeleda oma armastatud tegevusega, selle asemel et armastatud tegevuse kaudu elatist teenida.
Seega minu soovitus olekski, et ärge käige start-up üritustel teiste ideid kuulamas ja ennast aktivistiks pakkumas lihtsalt selleks, et olla eeskujulik noorema põlvkonna äriinimene. Ärge kopeerige teiste ärimudeleid ning avage järjekordset burgerirestorani Aardla ristis. Mõelge välja, kuidas oma süda enda kasuks teenima panna. Ettevõtlust tuleb teha armastusega, aga mitte armastusest raha vastu, vaid armastusest töö vastu, siis tuleb ka pikaajalisem edu ettevõtluses.
Autor: Ingvar Viin.