Akadeemilised organisatsioonid ehk korporatsioonid ja seltsid on ühed kõige traditsioonilisemad ja vanemad tudengiorganisatsioonid maailmas. Korporatsioonide ja seltside ajalugu Eestis ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika ning neil on väga oluline osa eesti rahvusluse kujunemises.
Tänapäeval on korporatsioonid Tartus kohaliku tudengikultuuri lahutamatu osa, hoides jätkuvalt üleval eestimeelset vaimsust ning ühendades omavahel erinevate eluvaldkondade inimesi. Saamaks pisut täpsemat aimdust, mida tähendab korporatsioon ning kuidas näeb välja sellesse kuulumine 21. sajandi Tartus, vestlesime Martin Jõesaarega korp! Rotaliast.
VÄLJAST SARNASED, SEEST ERINEVAD
Martin liitus Rotaliaga oma magistriõpingute alguses. „Olin just Tartusse tagasi kolinud ja mitmed mu uued sõbrad olid juba Rotalias. Nägin ka kõrvalt paari teise Korporatsiooni siseelu, aga Rotalia tundus sellel hetkel kõige paremini sobivat ja olen oma otsusega väga rahul,“ meenutab noormees. Küsimuse peale, mis siiski eristab ühte korporatsiooni teisest, selgitab Martin, et tegelikult on enamike korporatsioonide eesmärk ja olemus sama: „Oluline on, et uued liitujad õpiksid ülikoolis ja oskaksid eesti keelt.“ Samuti on kõikide korporatsioonide korraldatavad traditsioonilised üritused väga sarnased ning mis nendele lisaks tehakse sõltub juba aktiivsemate liikmete endi soovist.
Erinevused tulevad välja aga üldises õhkkonnas ning siseelu korralduses. „Mõnes korporatsioonis käib iganädalastel üritustel kohal 30 inimest, mõnes teises kõigest kümmekond. Mõned kohtlevad uusi liikmeid karmimalt ja teistes on kõik juba üpris kiiresti võrdsed,“ ütleb Martin. Näiteks seltsides, mis on samuti akadeemilised organisatsioonid, on sisemine kord oluliselt vabam ning üks selts Eestis võtab ka vastu nii mehi kui naisi – korporatsioonides on rangelt ainult mehed või naised. „Kindlasti ei saa öelda, et üks on parem või halvem, aga eks seda peab ise kogema, et millisesse keskkonda keegi paremini sobib,“ lõpetab Martin oma mõtte.
POLE NAGU HOLLYWOODI FILMIS
Neljast tudengiorganisatsiooni tüübist kuuleb kõige rohkem erinevaid müüte just akadeemiliste organisatsioonide kohta. Küsisime ka Martinilt, millised valearusaamad on tema meelest eriti levinud. Esimesena ütleb noormees kohe, et Eesti korporatsioonid on täiesti erinevad sellest, mida näidatakse Hollywoodi filmides USA korporatsioonide kohta: „Meie üritused toimuvad enamjaolt kandes ülikonda ja lipsu ning väga tähtsal kohal on head kombed ja härrasmehelik käitumine.“ Samuti lükkab Martin ümber väite, justkui käidaks korporatsioonides vaid õhtuti koos õlut joomas ning isamaalisi laule laulmas. „Ka seda tuleb vahel ette, aga see on väga väike osa kõigest toimuvast. Koos tehakse sporti, korraldatakse tantsukursuseid, erinevaid koolitusi ja teemaõhtuid,“ kirjeldab Martin korporatsiooni tegemisi. Korp! Rotalias toimuvad sel semestril näiteks riigikaitseteemaline õhtu ja väitlemise koolitus ning Martin lisab lõpetuseks, et põhimõtteliselt tehakse seda, mida liikmed ise soovivad ning korporatsioon loob lihtsalt keskkonna ja vajadusel toetab ka rahaliselt.
KORPORATSIOON – VENNASKOND KOGU ELUKS
Kui enamikes tudengiorganisatsioonides peale õpingute lõppu enam aktiivselt ei jätkata, siis korporatsioonides ei muuda kooli lõpetamine tavaliselt kohe midagi – iga liige otsustab ise, millal aktiivse korporandi elust kõrvale astutakse ning vilistlaseks hakatakse. Martin aga kinnitab, et korporatsioonis loodud sidemed jäävad kogu eluks ning paar korda aastas saadakse tavaliselt alati kokku.
Ise oma Rotalias veedetud ajale tagasi vaadates tõdeb Martin, et peamiselt on ta saanud juurde julgust ning kogemusi nii kõnede pidamises kui ka 400 osalejaga aastapäevapidude korraldamises. Kõige olulisemaks peab aga noormees saadud tutvusi: „Korporatsioon on vennaskond kogu eluks selle sõna kõige paremas tähenduses.“
Kerli Reintamm