Igal rahval on mõni vanasõna selle kohta, et praktika kaudu õpitakse töövõtted selgeks kõige paremini. Eduka karjääri nimel tasub käia omandamas töökogemusi, mis arendavad ning pakuvad mõne väljakutse, sest elus niisama linnukesi kirja saama pole meist ju keegi tulnud. Nutikas otsus on praktika läbi viia aga hoopiski välismaal, sest see annab lisaks väljakutsetele ka töökogemuse multikultuurses töökollektiivis. Tartu Ülikool teeb välispraktika osas koostööd otseselt vaid Erasmusega. Lisaks Erasmusele vahendab välispraktikakohti ka organisatsioon AIESEC.
Erasmuse välispraktika on mõeldud kõikide Tartu Ülikooli õppeastmete immatrikuleeritud üliõpilastele ning matriklisse kantuks peab jääma ka kogu välispraktika aja. Teisisõnu peab välispraktika lõppema enne Tartu Ülikooli lõpetamist. Iga õppeastme ajal võib üliõpilane veeta 12 kuud erinevate Erasmuse programmidega välismaal. Reeglina on välispraktika minimaalne kestus kaks kuud. Välispraktika peab toimuma praktikaõppeainete raames, samuti kvalifitseeruvad selle alla valik- ja vabaained.
AIESECi Global Internship Programme on mõeldud tudengile, kes on omandanud erialakraadi ning kellel on vähemalt pool aastat erialast ametlikku töökogemust. Potentsiaalne praktikant peab olema alla 30-aastane. AIESECi programm pole otseselt praktika, vaid selle kaudu antakse noorele võimalus teha välismaal tööd ning laiendada oma oskuste ja kogemuste pagasit. AIESECi kaudu saab erialapraktikale minna iga eriala tudeng, kuigi kergem on infotehnoloogiat ja majandust tudeerinud tudengitel, kuna need on AIESECi fookusprogrammid ja sellest tulenevalt on nendel erialadel ka rohkem projekte.
Aga kuhu?
Harilikult peab Erasmuse kaudu praktikat planeeriv õppur praktikakoha ise leidma. Hätta jäädes tasub pöörduda näiteks õppekorraldusspetsialisti või praktikajuhendaja poole ning uurida, milliseid kontakte on ülikoolil välisriikide ettevõtete ja partnerkõrgkoolidega või kus on sama valdkonna üliõpilased varem praktikat sooritanud. Praktikabaasiks võib olla mistahes ettevõte või organisatsioon (sh kõrgkool), mille tegevusala sobib konkreetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega.
AIESEC on laienenud 125 riiki ning organisatsioonil on liikmeid üle 80 tuhande, mistõttu on neil väga tugev võrgustik ning praktikakoht leitakse AIESECi andmebaasist. Ülemaailmne võrgustik tähendab ka seda, et sihtriigiks võib olla ükskõik, milline riik, kus AIESEC tegutseb.
Raha?
Kuigi Erasmuse projekti kaudu võib välismaale minna enda rahakoti peal, saab taotleda ka Erasmuse pakutavaid toetusi. Igal semestril kuulutatakse toetuse saamiseks välja Erasmuse välispraktika taotlusvoor. Sügisel saab taotleda välispraktika toetust kevadsemestriks, kevadel aga suveks või eesseisvaks õppeaastaks. Erasmus programm toetab välispraktikante ka stipendiumiga, kuid see ei kata kõiki praktikal viibimisega seonduvaid kulutusi. Eelkõige on stipendium ettenähtud erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks. Stipendiumi saamiseks tuleb Tartu Ülikooliga sõlmida enne praktikale minemist Erasmus programmis osalemise leping ehk stipendiumileping. Sellega kohustub üliõpilane sooritama praktikat lepingus ettenähtud perioodi jooksul, tegutsema lepingus kooskõlastatud tegevusaladel ning hiljem esitama koduülikoolile aruande.
Kuna AIESEC vahendab põhimõtteliselt tööpakkumisi, siis peab praktikale mineja maksma ise nii transpordikulud kui ka tervisekindlustuse. AIESEC ei maksa ka stipendiumi, kuna praktikant läheb välisriiki erialast tööd tegema ning tööandja maksab talle reeglina ligikaudset sihtriigi keskmist palka, mille eest maksab praktikale mineja ise elamiskulud.
Bürokraatia?
Kõik tundub ilmselt nii tore, et artikli lugemise ajal oled hakanud juba kohvrit pakkima ja vanematele hüvastijätukirja kirjutama. Hoia end veel tagasi, sest asi on siiski veidi keerulisemaks tehtud, et kõik talendid Eestist välja ei voolaks. Esmalt on Erasmuse projektis osalejal vaja välispraktika arvestamiseks kooskõlastada see õppekavaga, leppides ülikooli praktikajuhendajaga kokku välispraktika sisu. Seejärel tuleb kokkulepitud tegevused lisada praktikaplaani ja kolmepoolsesse praktikalepingusse ning nende kinnitamiseks juhendaja poolt allkirjastada. Sama leping tuleb saata allkirjastamiseks ka välisorganisatsioonile. Õpilane peab vormistama õppeplaani ning esitama selle koos kolmepoolse praktikalepingu ja praktikaplaaniga dekanaati. Kolmepoolse praktikalepingu allkirjastab ka dekaan ning selle põhjal arvatakse üliõpilane välismaal praktika sooritajaks.
Kuna AIESECiga läheb inimene ametlikult tööle, ei tule Tartu Ülikooliga midagi kooskõlastada. Enne praktikale minekut tuleb sõlmida leping, mis tagab, et kogu tegevus on läbipaistev. Leping tagab, et teelesaatev ja vastuvõttev AIESECi kohalik haru täidab oma ülesannet ning tagab osalejale võimalikult suurepärase kogemuse.
Kõik maailma avastama!
Autor: Laura Porovart