Erialapõhised organisatsioonid – uks eriala põnevasse maailma

Erialaorganisatsioonid toovad kokku omaenda erialalt tuttavad mõtte- ja tegutsemiskaaslased, kellega üheskoos saab korraldada üritusi, populariseerida eriala, alustada teaduskarjääri või ülikooliaega lihtsalt põnevalt sisustada. Bioteaduste Üliõpilaste Selts on organisatsioon, mis seisab bioteadusi õppivate tudengite erialaste oskuste ning õppe- ja teadustöö arendamise eest.

Organisatsiooni missiooniks on mitmekülgselt arendada tulevasi bioteadlasi ja populariseerida teadust ühiskonnas. Selleks puhuks korraldab selts erinevaid teadusteemalisi ettevõtmisi, loenguid ja üritusi nii koolides kui ka avalikus ruumis.

KÄED KÜLGE EHK HIV RETSEPTORI PRAKTIKUM

Sel kevadel kutsus Bioteaduste Üliõpilaste Selts ellu geneetika õppepäevad, mille raames said gümnaasiumiõpilased võimaluse osaleda kahes põnevas praktikumis. Aset leidsid kriminalistika töötuba, mille käigus oli õpilastel võimalus kogeda CSI kriminalistide argipäeva ehk täpsemalt uurida, millise kahtlusaluse DNA proov klapib kuriteopaigalt kogutud prooviga, ning HIV retseptori praktikum, kus osalejad said samuti käed külge panna.

OLE ROHKEM ajakiri käis uudistamas viimases töötoas, mille sisuks oli iseenda HIV retseptori mutatsiooni määramine. Tartu Ülikooli bioloogia ja geenitehnoloogia tudengite juhendamisel oli sisustatud põnev päev, mille käigus tegime selgeks, kas meie DNA-s on olemas mutatsioon, mis ei lase nakatuda teatud HI-viiruse tüvedega.

Erinevatel hinnangutel on kõigi inimeste DNA umbes 99% ulatuses ühesugune, ühemunakaksikute puhul võib DNA lausa 100% ulatuses kattuda. Küll aga esinevad inimestel ühe protsendi raames väikesed erinevused, näiteks võib mõni nukleotiid olla muutunud või mõni DNA jupp vastavalt juurde tulnud või kadunud.

Töötoas vaatasime, kas ja kuidas me ühe geeni järjestuse poolest üksteisest erineme. Kõnealune geen kodeerib teatud rakkude pinnal asuvat valku, mille abil HI-viirus rakku siseneb. Etteruttavalt võib vihjata, et praktikum tõestas edukalt, et oleme üksteisest erinevad.

HI-viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakatab immuunsüsteemi rakke. Rakkude hävimise käigus kujuneb ajapikku välja immuunpuudulikkuse sündroom ehk AIDS, mis tähendab, et organism ei ole enam võimeline end haigusetekitajate eest kaitsma.

Mõned inimesed on aga teatud HI-viiruse tüvede suhtes resistentsed ehk vastupidavad, sest tänu nende valkudes esinevale mutatsioonile ei saa viirus rakkudesse siseneda. Sellist mutatsiooni esineb kõige sagedamini just Põhja-Euroopas, kuid resistentsus tekib ainult HI-viiruse R5 tüve vastu. See tähendab, et täielikku kaitset mutatsioon HI-viiruse vastu ei taga.

Praktikumi käigus kraapisime vatipulgaga suu limaskestalt rakke ja lõhkusime need DNA eraldamiseks vastava lahuse abil. Igapäevasele arvutiga töötamisele pakkus töötuba põnevat vaheldust, kus sai oma täpsuse ja terava silma automaatpipetiga proovile panna. Töötoas selgus, et kahel inimesel meie grupist esines vastav mutatsioon, kuid ainult ühe geenikoopia kohta, mis tähendab, et resistentsust siiski ei esinenud.

MITTE AINULT REAALTAUSTAGA ÕPILASTELE

Geenitehnoloogia tudengid lükkavad ümber müüdi, et kõnealusele erialale sisseastumiseks peab kindlasti olema reaalainete taustaga. Sisseastumiskatsete puhul mängib olulist rolli vestlus ja geenitehnoloogiat õpib mitmeid humanitaarklassi taustaga tudengeid, kes on avastanud endas soovi teha praktilist tööd. Laboris töötamine ja katsete tegemine moodustavad geenitehnoloogia õpingutest olulise osa.

Liisbet Saue