Idufirmade esimene reegel on, et plaan A kukub alati läbi. Moto “kuku läbi ja kiiresti” on aga pärit neilt ettevõtjatelt, kes kulutasid liialt palju aega ja raha oma algse idee täiustamisele.
Ideeivaga tudengi esimene ülesanne võiks olla välja selgitada, kas mõttel on potentsiaali turul läbi lüüa. Siinkohal tuleb nentida, et käesolevas loos välja toodud nipid toimivad nii ärisektoris kui kodanikuühiskonnas. Ideede testimisel on peamine eesmärk leida vastus järgmistele küsimustele: kas see idee on juba tehtud? Kas kellelgi on reaalselt selline probleem, mida minu idee lahendab? Kas minu lahendus on selleks otstarbeks parim?
Idee originaalsus
Kõige lihtsam viis teada saada, kas idee on juba kellegi teise poolt teostatud, on guugeldada.
Kõige lihtsam viis teada saada, kas idee on juba kellegi teise poolt teostatud, on guugeldada. Alustada võiks internetiavarustes surfamisest ja tasub otsida nii sarnaseid kui ka erinevaid meetodeid sama probleemi lahendamiseks. Otsingumootorite kasutamise juures tuleb meeles pidada, et Google on täpselt sama tark kui tema kasutaja, kuna otsimootor teostab päringu kasutaja sõnavara ja teadmiste tasemel. Seetõttu peaks abi küsima paarilt sõbralt või tuttavalt, kes aitaksid teostada laiapõhjalisemat uurimistööd. Kui ideede otsimisel selgub, et midagi ligilähedast on juba ellu rakendatud, siis tasub mõelda, kas seda saaks teha paremini või odavamalt. Kui juhtub, et mõte tuleb kohe maha kanda, siis on abiks oktoobrikuu OLE ROHKEM ajakiri, kust leiab teavet uute ideede genereerimiseks.
Õppetunnid uurimistöödest
Idee genereerija peas on mõte probleemist, lahendusest ja võimalikust kasutajast. Nüüd on vaja teada saada, kas teooria peab ka pärismaailmas paika. Teooria kontrollimiseks kasutatakse eksperimente, mida saab teisiti nimetada kui minimum viable product ehk MVP. Nimetatud “toodet” kutsub eksperimendiks teiste seas ka maailmakuulus ettevõtluse õppejõud ja sariettevõtja Steve Blank. Seda seetõttu, et MVP kasutamine idee testimiseks tähendab potentsiaalse toote või teenuse erinevate osade, funktsioonide, omaduste, aga ka ärimudeli eelduste valideerimist.
Kui idee genereerija peas on mõte probleemist, lahendusest ja võimalikust kasutajast, on vaja teada saada, kas teooria peab ka pärismaailmas paika.
Nende eksperimentide läbiviimiseks võib tudeng võtta aluseks näiteks oma bakalaureusetöö. On olemas mingi teooria (idee), püsitatakse hüpoteesid, prognoositakse tulemused ja teostatakse empiirilised katsed.
Oletame, et praeguseks on olemas idee ja Google on kinnitanud, et sellel on jumet – vähemalt siiani. Edasi tuleb püstitada hüpoteesid. Võtame vaatluse alla kujutletava Dima*, kes on kolmanda kursuse filosoofiateaduskonna tudeng. Kui noormees zoosemiootika loengust ülikooli peahoone ette jõudis, oli tema retrohõnguline jalgratas kadunud. Tagasi ta seda ei saanud, kuid meelt heitmata otsustas hakkajast Dima kaastudengeid sarnasest kogemusest säästa ja alustada oma ettevõttega. Dima arvab, et klientideks on [tudengid vanuses 19-23], kellel on probleem [jalgrataste turvalisus Tartus]. Praegused lahendused on [turvakaamerad, hoiuruumid ühiselamutes]. Noormehe pakutud uudseks lahenduseks on [GPS jälitusseadmed], need on paremad teistest, kuna [aitavad kadunud rattad üles leida – praegused lahendused on vaid ennetavad]. Hüpoteeside testimisel tuleb eelnevalt panna paika, mida ja kuidas hinnata. Antud näite puhul otsitakse sihtgrupilt kinnitust, et jalgrataste turvalisus on niivõrd oluline probleem, et tudengid oleksid nõus selle eest maksma, et varastatud jalgrattaid jälgida saaks.
Eelduste kontrollimiseks saab rakendada erinevaid eksperimente, siin on mõned näited:
1. Küsitlused ja intervjuud
“Majast välja!” on üks osa igast startup-laagrist või -koolitusest. Seda heal põhjusel: mitte ükski toode ei ela üle esimest kokkupuudet kliendiga. Alati leidub miski, mida paremaks muuta. Pea meeles, et keskenduda tuleks individuaalsele suhtlusele, aktiivsele kuulamisele ja lahtiste küsimuste esitamisele.
Küsi näiteks: mis on su päeva raskeim osa? Millised tegevused võtavad sinult kõige rohkem aega? Mis muudaksid need tegevused lihtsamaks ja paremaks? Millal oli viimane kord, kui sul oli probleeme jalgrataste turvalisusega? Mida oled siiani teinud selleks, et seda probleemi lahendada?
Inimesed kipuvad olema tuleviku suhtes peamiselt optimistlikud ehk järgmisel aastal teevad kõik sporti, söövad tervislikult ja käivad igas loengus kohal.
Ära küsi: kas oleksid huvitatud suuremast turvalisusest? Kas saaksid mulle rääkida oma probleemidest seoses jalgrataste turvalisusega? Mida sa mu ideest arvad? Kas sa ostaksid GPS jälitusseadme oma rattale? Eelnevad küsimused annavad reeglina mittemidagiütlevaid vastuseid nagu: “Hmm, väga tore jah, võib-olla ikka ostaksin.”
Inimesed kipuvad olema tuleviku suhtes peamiselt optimistlikud ehk järgmisel aastal teevad kõik sporti, söövad tervislikult ja käivad igas loengus kohal. Enamikel tudengitel juhtub sellele vaatamata apsakaid ja kõik ei lähe ootuspäraselt, seetõttu on küsitledes kindlam toetuda olemasolevatele käitumismustritele kui “homsetele kavatsustele“.
2. Nähtavus veebis.
Potentsiaalsete klientide käest on võimalik tagasisidet küsida ka online-kanalite kaudu. Oma ideele saab veebipõhise kanali luua ka enne, kui on olemas ettevõte. Kodulehe loomiseks on üks lihtsamaid platvorme WordPress, kuid kui terve lehe jaoks pole võhma, saab hakkama ka maandumislehega. Maandumislehtede ehitamiseks on mitmeid rakendusi, näiteks Instapage.com, kus saab oma idee tutvustuse kokku panna minutitega. Veebipõhise nähtavuse peamine eesmärk on koguda subscribe’ijaid või juba tellijaid. Kasutatakse nupukesi nagu “Pane ennast tellimuse järjekorda” või “Osta kohe”, et näha, kas klientide huvi jätkub ostuni. Intervjuude ja küsitluste korral võivad inimesed olla ebakonkreetsed, kuid maandusmisleht kutsub neid kohe tegutsema.
Sarnast funktsiooni täidavad ka crowdfundingu platvormid nagu Kickstarter.com ja kodumaine Hooandja.ee, kus inimesed saavad neile meeldivaid projekte rahaliselt toetada. Taolist lahendust kasutades saab seada endale eesmärgi ning koguda idee käivitamiseks kohe ka raha. Kui idee autor suudab leida inimesi, kes on nõus selle toote ära ostma puhtalt kirjelduse ja pildimaterjali baasil, on idee tulevik helge.
3. Kodukootud prototüübid.
Paljude toodete ja teenuste puhul saab koguda väärtuslikku infot esialgsete kasutusvõimaluste demonstreerimise kaudu. Steve Blanki ettevõtluskursuse läbis üks tudengitest koosnev meeskond, kelle idee oli toota droone, mis eristaksid põldudel vilja umbrohust ning eemaldaksid viimase mehaaniliselt. Kahe nädalaga nad drooni ehitada ei jõudnud, küll aga tõstsid nad kasutatava kaamera koos tarkvaraga käru peale ning demonstreerisid sellega põllumeestele, et nende tehnoloogia on niivõrd võimekas, et suudab põhifunktsiooniga toime tulla.
Arvutirakendustele saab prototüübi meisterdada paberi või Powerpointi abil, kujutades ekraani väljanägemist ja põhifunktsioone. Toodetele saab prototüüpe teha paberist, papist või savist – tuleb olla lihtsalt loominguline. Riias noorte ettevõtjate suvekoolis testis tudengimeeskond näiteks oma rakenduse ideed meeldetuletuste imiteerimise kaudu telefonikõnede ja SMSide abil.
Eksperimentide kasutamise peamine eelis on ajavõit: meetodite rakendamine toimub väga kiiresti ja seetõttu saab kiirelt läbi kukkuda, õppida ning uuesti proovida. Idee testimine ei pea olema pikk ja aeganõudev protsess. Vähemalt ühte meetodit saab katsetada paari nädalaga, küsitleda võib isegi vaid ühe päeva. Kokkuvõttes võib säästa kuus kuud aega ja raha, mis muidu oleks idufirmasse investeeritud.
*Nimi Dima on väljamõeldud.
Autor: Heili Ollin