Psühholoogi poole pöördumiseks ei pea ootama viimase piirini, kui igapäevasest häirivast pisiprobleemist on kujunenud tõsine häire. Psühholoogi juurest saavad abi ka ilma psühhiaatrilise diagnoosita inimesed, kes vajavad teatud eluperioodil tuge või oskusi ja teadmisi, mida enda heaolu parandamiseks kasutada. Kõikidel inimestel esineb elus raskemaid perioode, mil võib üksinda toimetulek olla vaevaline ja aeganõudev. Eluga edukas toimetulek nõuab oskust ja julgust abi paluda.
Esimest korda abi poole pöördumine võib olla hirmutav nagu iga uus ja tundmatu olukord. Inimesed ei tea tihtipeale, kuidas psühholoogi vastuvõtule pöörduda, mida seal tegema peab ning millise probleemiga seoses on üldse mõistlik psühholoogilt abi paluda. Kui tekib tunne, et peaks abi otsima, siis on see tingimata põhjendatud. Ei ole tähtsusetuid või tühiseid muresid: iga inimese enda subjektiivne häirituse tase määrab abi vajaduse. Psühholoogi juurde võib minna ka võimalike probleemide kohta informatsiooni saamiseks. Kopsupõletiku kahtluse korral lähme end arsti juurde kontrollima, samamoodi võib näiteks meeleolu languse korral lasta end psühholoogil „testida“.
Aita ennast
Enda abistamiseks on vaja esmalt muret jagada. Iseenda avamine nõuab suurt julgust, kuid ükski psühholoog pole mõtete lugeja, kes oskaks aidata probleemi teadmata. Psühholoog on erialaste teadmistega spetsialist, kes pakub kõrvaltvaataja pilku, vajalikke teadmisi ja toimetulekuoskusi, et koostöös kliendiga leida tema probleemile lahendus. Sestap on usalduslik suhe psühholoogiga väga oluline. Psühholoog on inimest valmis kuulama ning pakkuma talle toetavat ja mõistvat keskkonda ning ta kutse-eetika juurde kuulub konfidentsiaalsus, mistõttu ei pea inimene muretsema, et psühholoogi juures räägitu sealt kuhugi edasi jõuab.
PROBLEEMID, MILLE KORRAL VÕIKS ABI OTSIDA:• Tavapärasest teistsugune meeleolu
• Liigne ärevus
• Suhteprobleemid lähedastega
• Raskused õppetöös
• Madal enesehinnang
• Stress
• Kohanemisraskused
• Söögiisu suur langus või tõus
• Magamisraskused ja väsimus
• Keskendumisraskused
• Mure enda vaimse tervise pärast
• Kehalistele vaevustele ei saa arsti juures seletust
• Traumaatilise kogemuse läbielamine
• Alkoholi liigtarvitamine, sõltuvusprobleemid
• Tunne, et on abi vaja
Aita sõbral abi paluda
Tingituna teadmatusest või julguse puudumisest ei pruugi inimene alati ise abi otsima minna, näiteks sõltuvus- ja söömishäirete korral tihtipeale ei tunnistatagi vajadust abi järele. Sellisel juhul on oluline, et lähedased märkaksid, kas inimese käitumine on kuidagi muutunud ning pakuksid talle tuge. Olenevalt tekkinud probleemist, kui sõber räägib oma raskustest unega või on märgata tema söömis- ja alkoholitarvitamise harjumuste muutust, seltskonnast eemale hoidmist või üleliia palju õppetööga tegelemist, võiks pakkuda talle abi. Meeles peaks pidama, et psüühiliste probleemide korral võivad inimesed oma seisundit väga edukalt varjata ning leida mõjusaid seletusi muutunud käitumisele.
Inimest ei saa aidata, kui ta seda ise ei soovi. Kedagi sunniviisiliselt psühholoogi juurde pole mõtet vedada, kui tegemist pole eluohtliku olukorraga, kus on vajalik juba haiglaravi. Abi pakkumiseks tuleb leida sobiv aeg ja koht, et sõbraga omavahel rahulikult rääkida. Tuleks mainida seda, kuidas sõbra muutunud käitumine välja näeb ning väljendada muret tema seisundi pärast. Kui sõber oma probleemi ei avalda, võib pakkuda talle abi ja mõistvat suhtumist, kui probleeme peaks tekkima. Sellisel juhul, kui sõbral on siiski mure, aga ta seda avaldada ei julge, võib see tekitada temas mõtte, et võib-olla peaks siiski kunagi oma muret jagama – pärast jutuajamist teab ta, kes on valmis kuulama.
Kuidas pöörduda?
KUHU PÖÖRDUDA: Informatsiooni saamiseks:• Vaimse tervise keskkond – www.peaasi.ee
• Söömishäirete keskkond – www.eriline.ee
• Internetipõhine psühholoogiline nõustamine
• MTÜ Lahendus.net – www.lahendus.net
Tasuta nõustamine Tartus:
• TÜ psühholoog – www.ut.ee/et/psuhholoogiline-noustamine-1
• Tartu Seksuaaltervise kliinik – www.tstk.ee
Haigekassa rahastatavad psühhiaatrilised ja psühholoogilised teenused Tartus:
• Ambromed Kliinik – www.ambromed.ee
• Erapraksis E.G.U. – www.eguerapraksis.ee
• Jaanson ja Lääne OÜ – www.jl.ee
• Tartu Medicum – www.medicum.ee
• TÜ Psühhiaatriakliinik – www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik
Eravastuvõtule, mille korral tasub inimene ise vastuvõtu maksumuse, on võimalik minna kõikide erinevate spetsialistide juurde ilma saatekirjata. Haigekassa rahastatava vastuvõtu korral on eelnevalt vajalik konsulteerida perearsti, psühhiaatri, taastusarsti või neuroloogiga, kellel on võimalik suunata inimest kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Perearsti ja psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks saatekirja vaja ei ole.
Mis vastuvõtul saama hakkab?
Nii psühhiaatri kui psühholoogi poole pöördumisel on spetsialistil vaja kõigepealt selgeks saada, mis probleemiga on isik tema poole pöördunud. Selleks hinnatakse isiku seisundit küsimustike ja intervjueerimise teel. Küsitakse nii probleemsete kui ka vähem probleemsete eluvaldkondade kohta, pärast mida on võimalik otsustada sobiva ravi üle. Psühhiaater saab vajadusel määrata ravimeid ning sobiva väljaõppe saanud spetsialist läbi viia psühhoteraapiat, mille raames õpetatakse uusi ja efektiivsemaid toimetulekuoskusi. Farmakoteraapia ja psühhoteraapia saavad käia nii eraldi kui mitmete probleemide korral käsikäes, et pakkuda tõhusamat ravi.
Teadmatusest võidakse psühholoogi töö kohta mõelda, et kuidas lihtsalt rääkimisest saab abi olla. Tegelikult viivad väljaõppe läbinud psühholoogid seekaudu läbi psühhoteraapiat, mis on põhjalik ja süstemaatiline tegutsemisviis kindla eesmärgiga. Teraapias kasutatakse teaduslikult tõestatud ja teooriatel põhinevaid psühhoterapeutilisi meetodeid. Vastuvõtul psühholoogiga küll vesteldakse, kuid psühholoog kasutab erinevaid tehnikaid, et koos kliendiga tuvastada isiku ebafunktsionaalseid mõtteid ja käitumisi, kontrollida nende õigsust ning õpetada uusi ja funktsionaalsemaid toimetulekuoskusi. Neid saab klient algselt harjutada terapeudiga koos, seejärel iseseisvalt ning tulevikus on uute probleemide tekkimisel inimesel võimalik end selgeks õpitud oskuste abil juba ise aidata.
Psühhiaater
…on meditsiiniharidusega spetsialist, kes on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele, diagnoosimisele, ravimisele ja ennetamisele. Psühhiaatril kui arstil on õigus välja kirjutada ravimeid. Psühhiaater tegeleb sarnaste probleemidega nagu kliiniline psühholoog ning hindamises ja ravis teevad nad koostööd. Psühhiaater suunab vajadusel kliinilise psühholoogi vastuvõtule.
Kliiniline psühholoog
…on psühholoogiaharidusega spetsialist, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus. Töö on suunatud psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tegeletakse häiretega nagu ärevushäired, depressioon, söömishäired, isiksushäired, sõltuvushäired jm. Kliiniline psühholoog teeb vajadusel ravimite määramiseks koostööd psühhiaatriga.
Psühhoterapeut
…on psühholoogia või psühhiaatria haridusega spetsialist, kes on läbinud psühhoteraapia väljaõppe. Väljaõpe sisaldab teoreetilisi ning praktilisi õpinguid ning juhendamise all töötamist. Eestis on levinumad teraapiakoolkonnad kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja psühhodünaamiline teraapia.
Psühholoog/nõustaja
…on psühholoogiaharidusega spetsialist, kes pakub raskuste korral tuge. Nõustaja ei tegele psüühikahäirete raviga. Tegeletakse teemadega nagu ajaplaneerimine, suhted, enesehinnang, enesekehtestamine, ärevus, muretsemine, stress jm. Psühholoog suunab vajadusel edasi psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule.
Autor: Mirjam Ool