Ilus vaatepilt kuldsetest lehtedest tulvil puudest on tasapisi selja taha jäämas ning pikad talveööd on kohe-kohe ukse taga. Ega ka jõulud ning aastavahetus pole enam nii kaugel. Alles oli ju suvi?
Vahepeal otsustas ilmataat nalja visata ning rohetav maa õhukese lumekihiga katta. Automaatselt tekkis paljudel jõulutunne ja isu aromaatsete mandariinide ning piparkookide järele, kuid aastaaegade plaanis seisab veel sügis, mistõttu lumi sulatati maha sama kiiresti kui see tekitati. Liiga vara oli siis vist. Tegelikult enne talvepühi näeme ju kalendris veel kahte tähtpäeva – mardi- ja kadripäev. Huvitaval kombel meie rahvuse kultuuri ilmestavad pühad on tasapisi tagaplaanile jäämas.
Enam kui kümmekond aastat tagasi, kui veel olin lasteaialaps, mäletan selgelt, kuidas õpetajad rääkisid lugusid kadri- ja mardisantidest ning innustasid meid naabrite ustele koputamas käima samal ajal lauldes: „Laske sisse mardisandid. Mardil küüned külmetavad, varbaotsad valutavad. Laske sisse mardisandid.” Mõnel korral võtsime soovitust kuulda, tirisime selga räbalad riided ning ajasime taga maiustusi. Tavaks oli muidugi ka vastavate päevade tähistamine lasteaias.
Hiljuti võtsin selle teema jutuks oma nooremate vendadega, kes kooris äratundmisrõõmu jagades vastasid: „Sa mõtled halloween’i, jah?” Minu üllatuseks olid mõlemad küll teadlikud n-ö mardi- ja kadrisanditamisest, ent neile oli juba õpetatud, et tegemist on vanamoodsate tähtpäevadega ja nõiad, vampiirid ning teised koledad elukad on see, millest räägitakse. Ehk siis enam ei kuule ukse taga külma eest sooja taga ajavaid laule, vaid hoopis läänekultuurist üle võetud hüüdlauset „komm või pomm”?
Üleüldse iga aastaga on näha üha rohkem n-ö ameerikalikke mõjutusi meie kultuuriruumis. Needsamad tähtpäevad ning isegi jõulud on juba suuresti ümber kohandatud. Kas selline sujuv muutus sobib igaühe eelistustega, on juba omaette küsimus.
November on tudengitele omamoodi ärev periood – tasapisi koputab uksele mitte küll kostümeeritud laps, vaid hoopis sess. Õnneks eksamilaviinile alistumisega lõppeks pikaldane sügissemester. Mida pakub aga OLE ROHKEM. ajakiri selle äreva kuu keskel?
Viimase sügiskuu numbrist võid lugeda, miks üks välistudeng leiab, et ID-kaart on eestlastele hingamise eest või kus lisaks hubasele kodule või kohvihõngu tulvil kohvikutele saab meelestada end algavaks eksamisessiooniks. Kogemustejanulisele peitub kaante vahel lugusid osavõtuvõimalust pakkuvatest programmidest ning kui kultuuripisik kriibib sisemust, siis soovitan käia uurimas, mida kujutab endast supermarketi ooper.
Mari-Liis Korkus