“Meie põhiline eesmärk Ajujahis on näidata teistele, et vanus ei mängi äris rolli. Ettevõtlikkuse ja töötahtega on võimalik väga palju saavutada.”
Just sellise mõttega astus tänavuse Ajujahi võistlustulle õpilasfirma Pürg (varem tuntud kui Bison). Kui ligi kaks aastat tagasi said neli noort gümnasisti kätte oma teklid, kerkis pinnale küsimus, kuidas saaks kooli sümbooliseerivat peakatet paremini säilitada. Lahenduste puudumisel otsustasid noored ohjad enda kätte haarata ja pead kokku panna. Sündis idee luua teklikott, millel ühelt poolt oleks kaitsefunktsioon ja samas võimaldaks paindlik disain seda isikupärastada vastavalt tellija soovile. Täiendavalt süvendas idee teostamist turu-uuringu tulemus, mis tõendas potentsiaalse klientuuri olemasolu nii Eestis, Skandinaavias kui ka Euroopas.
Koolikaaslastest äripartnerid
Tiimi koosseisu kuulub neli aktiivset Hugo Treffneri ja Tartu Tamme gümnaasiumis õppivat noort. Meeskonna eestvedaja Jürgen Jürgensoni vastutusel on juhtida meeskonnatööd, esindada firmat ja tegeleda turundusega. Kaasjuhi rollis tegutseb Johannes Vallikivi, kes on lisaks ka tootearenduse- ja disainijuht. IT-alane vastutus, kuhu hulka kuulub tellimuste vastuvõtt ja toodete personaliseerimise korraldamine, lasub Karl-Erik Kirsi õlul. Meeskonna ainus õrnema soo esindaja – Aleksandra Isabel Pillmann – hoiab silma peal paberimajandusel ja suhtleb klientidega, olles kliendisuhete- ja finantsjuht.
Brändikavandi arendamise käigus sai firma omale nime Bison. Meeskond selgitas, et Bison sobis hästi kokku teklikoti imagoga, milleks on minimalism ja kargus, mis on saavutatud pressvildi ja naha kooslusega. Selle aasta alguses otsustas meeskond nime muuta, sest edasiarenev bränd ja uudistoodete imago vajas midagi, mis hõlmaks meie ajas tugevamaks kujunenud nišši ja identiteeti paremini. Seetõttu ollakse nüüd Pürg. “Selle nimega on meie Põhjamaa juured jämedamalt ning sügavamalt rõhutatud. Ka piisoniga seotud algsed sidemed pole üldsegi kadunud, kuna pürg tähendab eesti keeles euroopa piisonit,” selgitati meeskonna nimevalikut.
Vanus edukust ei takista
Gümnasistidest koosnev tiim peab vanust üheks oma tugevuseks. Endi sõnul on nad tõsiselt motiveeritud ja täis tahet luua midagi uut, mis on tugev võistleja teistele konkurentidele, aga mis ka tõestab, et noored on võimelised edukalt äri ajama. Konkurentidest kubiseval ettevõtlusmaastikul tunnevad noored end enesekindlalt. Teklikottide valmistamisel kasutatav tööstuslikult pressitud vilt on materjalina ainulaadne ja riidetööstuses harva kasutatav, lisades toote välimusele rafineeritust. “Meie siht on luua kvaliteetseid disaintooteid, mis on minimalistlikud, aga pakuvad esteetilise välimusega praktilist lahendust,“ toodi välja Pürga nišina.
Tänavu kuulub Pürg Eesti suurimal äriideede konkursil Ajujaht 30 parima hulka. Teekond saatesse algas eelmisel aastal, kui meeskonna mentor Juta Kuhlberg innustas noori osa võtma Ettevõtlusnädalal toimunud müügikõne võistlusest. Võit taskus veenduti, et teklikoti tootearendusega tuleb aktiivselt jätkata. Varem on edukaid esinemisi olnud õpilasfirmade konkurssidel: talvisel Tartu õpilasfirmade laadal võideti Tartu potentsiaalikaima õpilasfirma tiitel ning üle-eestilisel senini suurimal õpilasfirmade laadal napsati suisa kaks auhinda. Kaleidoskoobi võistlusel premeeriti Pürga eriauhinnaga suurima arengu eest.
Palju sõuad, kaugele jõuad
Tulevikuplaanidele mõeldes loodavad õpilased lähiajal siseneda Rootsi ja Taani turule. Potentsiaalsed koostööpartnerid on juba avaldanud soovi kohtuda ja selle aasta jooksul on noortel siht jõuliselt uute toodete arendamisega tegeleda, milleks on portfell, ridikül ja sülearvuti tasku. Ettevõtlusmaailmaga sidumine on võimaldanud noortel saada kogemusi väga mitmel tasandil: kuidas käib pikaajaline tiimitöö, kuidas toimib ettevõttesisene kui ka -väline suhtlus ning kuidas luua oma firmale brändi, mis on professionaalne ja tõsiseltvõetav. Kõige olulisem, mida tegevus meeskonnaliikmetele on õpetanud, väljendub oma aja oskuslikus ja kasulikus planeerimises. “Paljud tihti küsivad meilt, et kas tõesti saame hakkama kahe väga suure kohustusega, milleks on kooliskäimine ja ettevõtlus. Vastame alati, et asi on kinni efektiivses ajaplaneerimises. Kui jaotada päev õigesti õppimise ja firma asjade ajamise vahel, on võimalik mõlemaga väga edukalt toime tulla,” põhjendab tiim.
Miks on aga äritegevus juba noores eas olulisel kohal? Meeskonnaliige Johannes Vallikivi pakkus välja, et selle kaudu õpib noor inimene kergesti oma vigadest ja saab juba varakult väärtuslikke elutarkusi, mis tulevad tulevikus suuresti kasuks. Ettevõtluspisiku esilekutsumine ei tohiks valmistada raskusi, sest valikute palett on lai. “Parim võimalus selle jaoks on kindlasti erinevad äriideede arendusprogrammid, nagu näiteks Tartu ülikooli ideelabor ja Garage48, kus inimesed tulevad ja töötavad koos, et erinevatele põnevatele probleemidele lahendusi leida ja äriideesid teostada,” ütles Vallikivi.
Ajujahi žüriiliige Kriss Soonik
“Pürg võlus mind oma meeskonnaga: noored, energilised ja mis kõige olulisem, nad tundsid igat tahku oma firmas, tootmisest müügini. Mulle meeldis nende „ma saan kõigega hakkama” suhtumine, mis peaks paljudele idufirmadele eeskujuks olema. Enne kui suured meeskonnad ehitatakse ja kõigile spetsiifilised rollid antakse, peaks kogu meeskond käed mullaseks tegema ja oma mugavustsoonist välja ronima. Ei ole müügimeest? Pole probleemi, proovime ise! Pole raha professionaalseks veebidisainiks? Teeme ise esimese versiooni! Tänapäeval on kõik võimalused olemas ja kõikidele ülesannetele on võimalik loovalt läheneda. Pürg on seda väga hästi teinud.”
Mari-Liis Korkus