Kui Marcus gümnaasiumi lõpetas, seisis ta kolmeharulisel teelahkmel, tehes oma erialavaliku suhtes otsust arsti-, majandus- ja õigusteaduskonna vahel. Kuigi noormees tunnistab, et polnud oma valikus just liiga ratsionaalne ja kaalutletud, oli tal suur õnn, et langetas otsuse viimase, õigusteaduskonna kasuks.
Hetkel on Marcuse huvialad seotud tihedalt õigusteadusega: kolmanda bakalaureuse aasta juuraõpingute kõrvalt on noormees Euroopa juuratudengeid ühendava organisatsiooni ELSA Estonia president, tegeleb harjutuskohtu formaadis väitlemisega ning assisteerib Tartu Ülikooli värskeima eriala, IT-õiguse programmijuhti.
ELSA lugu
ELSA ehk Euroopa Õigustudengite Assotsiatsiooniga liitus Marcus esimese ülikooliaasta sügisel, mil toimus organisatsiooni avaüritus. „Sündmusel tutvustati organisatsiooni ja pärast seda toimus praktiline osa, mil kuulajad jaotati meeskondadesse ning tuli lahendada kaasus. Igast grupist pidi üks inimene minema žürii ette esinema ning nende seast valiti välja üks, kes saab valida ühe žüriiliikme, kellele töövarjuks minna. Õnneks valiti mind ning tänu sellele sain olla endise õiguskantsleri Allar Jõksi töövari,“ kirjeldab noormees oma organisatsiooniga liitumise lugu. Marcus toonitab, et ta ei liitunud ELSA-ga tingimata tulenevalt organisatsiooni eesmärgist, vaid seetõttu, et liikmed ja see, mida nad tegid, tundusid talle äärmiselt ligitõmbavad.
Marcus nendib, et ta pole olnud põhikoolist saati klassivanema-tüüpi inimene, kes teisi organiseeriks, vaid on tegelenud pigem sellega, mis teda konkreetselt huvitab
Esimesel aastal tegi Marcus organisatsioonis erinevaid tegevusi kaasa ning aitas organiseerida üht harjutuskohut. Teine tegevusaasta oli noormehele palju vastutusrikkam ja oluline ka ELSA jaoks, sest organisatsioon laienes, loodi erinevad osakonnad ning Marcusest sai organisatsiooni Tartu haru president. Tänavu juhib Marcus koos oma meeskonnaga, kellega liikusid Tartu harust suuremate väljakutsete poole edasi, ELSA-t üleriigilisel tasandil.
Aktiivne oma huvide raames
Noormees nendib, et ta pole olnud põhikoolist saati klassivanema-tüüpi inimene, kes organiseeriks teisi ja kuuluks õpilasesindusse, vaid tegelenud pigem sellega, mis teda konkreetselt huvitab. Gümnaasiumis käis ta olümpiaadidel ja tegeles väitlemisega, kuna pidas seda põnevaks ning ülikoolis liitus ELSA-ga, kuna tundis, et see on organisatsioon, kus on vägevad inimesed, kes teevad lahedat asja ja edasi läks kõik juba orgaaniliselt.
Väitlemisega alustas Marcus 9. klassis, jätkas gümnaasiumis ning pärast esimest ülikooliaastat jõudis Euroopa ülikoolide väitlemise meistrivõistlustele. Pärast suurvõistlusel osalemist kadus noormehel aga otsese väitlemise vastu kirg ning ta leidis uue väljakutse oma erialale lähedasema väitlusformaadi, harjutuskohtu näol.
„Arvan, et kõik sammud, mida tudeng teeb, peaksid olema läbi mõeldud ja ettevalmistatud”
Kogemused kui veerev lumepall
Marcuse jaoks on juuratudengina õigusteadusega seotud huvialade harrastamine ning erialase pagasi loomine teadlik valik. „Arvan, et kõik sammud, mida tudeng teeb, peaksid olema läbi mõeldud ja ettevalmistatud. Samuti ei tasu ühtki uut kohustust või praktikat niisama põhjalikult kaalumata enda kanda võtta.“
Noormehe praktiline pagas on esinduslik: tudengirebasena käis ta juba esimesel semestril advokaadibüroos praktikal, et näha, kas õiguselu, hommikust õhtuni büroos töötamine, talle ka tegelikult sobib. Valik oli ajendatud ka soovist endale kinnitada, et ta on valinud potentsiaalselt õige eriala. Õnneks vastas esmakordne õigusteaduslik praktikakogemus Marcuse ootustele.
Peale eelneva on noormees käinud praktikal ka notari juures, kust on saanud väga kasuliku oskuse lepingute koostamise näol ning töötanud projektipõhiselt ühes Eesti parimas advokaadibüroos.
„Kui pärast ülikooli lõpetamist praktikasse lähed, siis annavad kogemused kahtlemata eelise. Peale selle tagab suur praktiline pagas ka hea üldpildi erialast ning teadlikkusse oma erialasiseste võimaluste kohta.“ Marcus peab seda loomulikus protsessiks, et erinevate kogemuste kogumine käivitab lumepalliefekti, mis avab aina rohkem võimalusi ja uksi. Tema puhul on eelneva stsenaariumi järgi ka läinud.
Heal juhil head maneerid
Pärides Marcuselt presidendi rolli ja ülesannete kohta, nendib noormees, et ei kanna organisatsioonis vastutust üksinda, ELSA-s on ka teisi juhte ning ideaalis võiksid olla kõik aktiivsed liikmed omamoodi juhid, kes tunnetavad oma olulisust ja vastutust. ELSA Estonia presidendi tööülesanded hõlmavad organisatsiooni kvalitatiivse ja kvantitatiivse laienemise eest hoolt kandmist, välissuhtlust ja juhatuse töö koordineerimist. Kuna mastaap on nii suur, siis üleriigiline ELSA Estonia haru Tartu ja Tallinna inimeste üle otseselt kontrolli ei teosta – selleks on kohalikud presidendid.
„Hea juht teab, mida teeb ja miks ta seda teeb. Eriti oluline on just küsimuse „miks“ defineerimine ja selle edasi kommunikeerimine teistele. Teiseks väga tähtsaks juhi maneeriks on teiste inimeste siiras austamine, mis algab kas või kellegi arvamuse kuulamisest ning seda mõistmise, mitte „linnukese“ kirja saamise eesmärgil. „Arvan, et iga inimene, kellega kohtun, teab midagi rohkem kui mina ning kui inimesi austada, muutub see ühel hetkel vastastikuseks,“ toob Marcus välja peamised jooned, mida peab juhiks olemisel oluliseks. „Tähelepanuta ei saa jätta ka küsimust pärandist. Nimelt tegutseb hea juht vaatega mitte ainult tänasesse ja homsesse, vaid ka järgmisesse ning ülejärgmisesse aastasse. Kõik, mida teen, ei tee ma ainult praeguse, vaid ka tulevaste juhatuste nimel, et neil oleks lihtsam ja nad saaksid ühingut edasi ehitada sealt, kuhu meie sellega jõudsime.“
Ideaalis võiksid olla kõik aktiivsed liikmed omamoodi juhid, kes tunnetavad oma olulisust ja vastutust
„Las ma proovin“
„Igaühes meis on nii tohutult palju peidus ja me ei oska seda tihti ise näha ja märgata,“ inspireerib Marcus noori ning toob välja, et iseenda tundmaõppimiseks ja oma piiride ning võimaluste avastamiseks tuleb proovida end praktiliselt rakendada.
„Mu väga hea sõber, kes on juhtumisi ka ühe riigi ELSA president, oli organisatsiooni avaüritusel väliselt väga tagasihoidlik inimene, kes ei julgenud midagi ette võtta. Oli aru saada, et ta pole veel end avastanud ning vajas meenutust ja ütlemist, et tegelikult on temas palju peidus – meis kõigis on! Tänaseks on ta kahtlemata ELSA võrgustiku 42 000 juuratudengi seas üks kõige teada-tuntum, säravam ja aktiivsem inimene. Kui keegi poleks talle kätt õlale pannud ja öelnud, et temas on palju potentsiaali, poleks ta aktiivseks hakanud ja ilmselt ei kujutaks ta ka ise ette, kui paljust ta ilma oleks jäänud.“
Isikliku motivatsiooniallikana avaldab Marcus, et teda aitab see, kui vastab inimestele, kes arvavad, et noormees ei saa millegagi hakkama: „Las ma proovin.“ „Sellel aastal ühendati ELSA-s lepingutega kõik kolm Eesti ülikooli, kus õpetatakse õigusteadust, mille eesmärk on tudengite koostöö soodustamine ja üksteisele lähemale toomine. See kõik võttis omajagu aega ja energiat, et kõik kolm ülikooli pikaajalisele kokkuleppele saada,“ toob Marcus välja ühe suurima väljakutse, mille on ELSA-s seljatanud. „Analoogne olukord oli ka siis, kui ELSA rahvuslikuks juhiks sain. Mulle öeldi, et õpingute kõrvalt saab presidendiamet maru keeruline olema. Mõtlesin, et tõenäoliselt on mul väga raske, kuid tõtt-öelda ei sega praegu ELSA mu õpinguid üldse. Arvan, et kõige tähtsam mentaliteet on julgus!“
Juura kui kutseharidus
Stereotüübi kummutamiseks, et õigusteadus on kuiv ja igav eriala, nendib Marcus, et nii võib tunduda ainult väliselt, kuna seda õppides tuleb väga palju lugeda ja teoreetilise poole pealt end harida. „Advokaat, kes oli Oxfordis juurakraadi omandanud, ütles kord, et õigusteaduse õppimine on kui kutsehariduse omandamine. Selle näitlikustamiseks on võimalusi äärmiselt palju: kohvikus laua taga istudes oleme sõlminud üürilepingu, et saaksime nõusid kasutada; kui talvel liivatamata libedal kõnniteel libastume ja kukume, siis on võimalik, et lõppastmes ei pea me omast taskust kalleid ravikulusid katma. Ütleksin, et juura on tohutult eluline ja kui mõelda, palju inimesed õigusest sõltuvad, pole see üldse kuiv. Mõeldes kas või karistusseadustiku peale: üks seadus, üks samm ja oled kaotanud oma vabaduse – kõikide inimeste elu on õigusteadusest väga mõjutatud.“ Selleks, et õigusvaldkonnas edukaks saada, tuleb väga palju õppida ning see peab inimesele meeldima: „Kindlasti pole juura kõigile, täpselt nagu laulmine või tantsiminegi.“
Marcusel aitab motivatsiooni leida vastamine inimestele, kes arvavad, et noormees ei saa millegagi hakkama: „Las ma proovin.“
Järgmise aasta plaanib Marcus veeta sõna otseses mõttes metsas, kandes Lõuna-Eesti metsade vahel ajateenistuse kohustust. Organisatsiooni ei soovi ta kindlasti sinnapaika jätta − kui tal see aasta mandaat läbi saab, kavatseb noormees ELSA-s rolli edasi mängida. „Näiteks oleks vaja vilistlaskommuuni arendada.“ ELSA rahvusvahelisele areenile minemise suhtes ta veel otsust langetanud pole: „Kui üheks aastaks pildilt kaon, peaksin aktiivses võrgustikus mitmeid ettevõtmisi kaasa tegema, et hiljem tagasi rahvusvaheliste tegevuste juurde pääseksin.“
Karjääri mõttes on Marcuse sooviks tulevikus välismaal õppida ning kindlasti tahab noormees ka doktorikraadi poole pürgida. „Mulle meeldib õigus kui teadus ning kahtlemata tahaksin teha ka teadustööd.“ Nii konkreetseid plaane nagu kus ja mis õigusteaduse valdkonnaga täpsemalt töötada, noormees veel teinud pole: „Õigust õppides on väga põnev see, et kui liigud ühelt alaosalt teisele, siis õpiks jälle kui uut õigust. Seega on väga palju põnevaid valdkondi, mida avastada.“
Autor: Kadri Org