* Siinkohal ei käsitleta juhtimise all üksnes formaalset juhtimist, vaid ka kõiki neid kadalippe, mida noor tudeng peab läbima enne, kui tahab edukalt ennast ja teisi juhtida. Miks on üldse oluline õppida juhtima, isegi kui puudub reaalselt soov ja ambitsioon olla juht? Vastus on imelihtne – juhtimine ei ole üksnes sujuv käskude delegeerimine kõrge seljatoega toolist ja CEO kirje kabineti uksel, vaid oskus juhtida eeskätt ennast teadlikult väljaselgitatud arenguvajaduse kohaselt. Ja enesejuhtimisoskus ei jookse mööda külge alla ei isiklikus elus ega ka karjääri tehes. Mida varem noor seda endale teadvustab, seda kiiremini saab ta teadlikuks enese võimekusest ja seda paremini suudab ta tööturul hakkama saada.
Ehkki sageli idealiseeritakse juhipositsiooni töökohana, mis seostub valdavalt märksõnadega prestiiž, teiste käsutamine ja parema õnne kõrval väike isiklik saareke Richard Bransoni oma kõrval, tähendab see reaalses elus palju argisemaid märksõnu, nagu hea kuulamis- ja planeerimisoskus, teadlik enesevalitsemine, oskus näha asju mitmest küljest ning julgus vastutada. Loetelu saaks jätkata muidugi mitme lehekülje jagu, kuid see siin ei ole juhtimiskursus edasijõudnutele, vaid võimalus leida uus perspektiiv oma igapäevastele toimingutele, mis võimaldaksid kohe ja praegu õppida olla hea juht. Puutume ju juhtimisega iga päev kokku nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Ometi jätame kasutamata suure osa võimalustest arendada teadlikult juhtimisega seotud oskuseid, mis on ülekantavad tegelikult ükskõik missuguse karjäärivaliku puhul. Mõte on selles, et tegelikult saame iga päev kasutada erinevaid võimalusi, kuidas hakata kohe ja praegu harjutama end paremaks inimeseks, töötajaks või juhiks, tehes sealjuures tegevusi, mida me nagunii peaksime tegema. Näiteks koolis on võimalusi hulgim – grupitööd, vestlusringid ja iseseisvad tööd on võimalused panna end juhina proovile. Kuidas? Ehk on tuttav olukord, kus õppejõud jagab tudengid gruppidesse ja annab ülesandeks oma rühmaga mõne teema üle arutleda. Sellisel juhul ilmnevad kaks kõige tüüpilisemat stsenaariumit – kas vestlusringis ilmneb kaos ja räägitakse läbisegi, üksteist kuulamata ning tegelikult reaalset kasu saavutamata, või vastupidi, vestlusring hääbub vaikusesurma, sest keegi ei taha võtta initsiatiivi selle eestvedamisel. On muidugi ka kuldseid keskteid, kuid mõtte illustreerimiseks püsime nende kahe äärmuse juures. Mõlemal juhul on puudu vestlusringi juht ehk moderaator. Siin ongi üks võimalus haarata ohjad ja olla juhipositsioonil, ilma et keegi nõuaks muljetavaldavat resümeed või viieaastast juhtimiskogemust. Muidugi ei tähenda see juhtimist kõige klassikalisemas tähenduses, sest puudub hiearhiline käsuliin ja formaalne õigus kellelegi korraldusi jagada, kuid siiski on ka selliste grupiarutelude korral võimalus arendada meeskonnatöö korraldusoskust, mis kuulub eduka juhtimise baasoskuste hulka.
Hea juht laseb kõigil rääkida, julgustab aremaid ning reflekteerib jooksvalt arutelu üle, et viia seda edasi ja jõuda lõpuks järelduseni. Reflekteerimine on muidugi oluline oskus ka iseseisva töö puhul, kus saavutuse tulemus sõltub üksnes iseendast. See võib aga osutuda kõige raskemaks, sest vahel on iseenda silmis pinnu nägemiseks lausa NASA-väärilist luupi tarvis. Enese üle reflekteerimisest aga juhtimisoskuste arendamisel ei pääse, sest edukas juht ei otsi viga esmalt teistest, vaid iseendast. Tuleb küsida ja enda jaoks selgeks mõelda oma tugevused ja nõrkused ning nende põhjal teha teadlikke otsuseid, mis viiksid isikliku arenguni. Kui on näiteks probleem suhtlemisoskuse või enda seisukohtade väljendamisega, tajuvad seda tõenäoliselt ka teised. Juhtimisoskuse omandamist raskendavad aga mõlemad.
Selleks, et endaga teadlikult tööd teha saaks, on tarvis plaani. See ei pea tingimata olema välja kirjutatud ja seinale kleebitud, vaid piisab ka sellest, kui lihtsalt kriitiliselt järele mõelda, missuguseid oskuseid peaks arendama ja millele tähelepanu pöörama. Pea meeles, et juhtimine ei tähenda üksnes formaalselt fikseeritud õigust jagada korraldusi, vaid juhid saavad olla kõik, olenemata nende positsioonist või elukorraldusest. Juhtimine sisaldab endas ka ajaplaneerimist, tööprotsessi ja tehtava kvaliteedi juhtimist ning vastutuse võtmist iseenda ja teiste eest. Juhtimisoskuse arendamine on vajalik seega siis, kui soovitakse reaalselt mõnda organisatsiooni juhtida, kui ka siis, kui sellised ambitsioonid puuduvad, kuid on olemas soov olla rohkem kui lihtsalt kulgurina elust läbiliuglev inimene. Järgnevalt tulevad mõned punktid, millest võiks lähtuda oma juhtimisoskuse arendamisel:
– Edukas juht oskab enne teiste juhtima asumist juhtida eelkõige iseennast ehk valitseb enda aega, olekut ning teab oma nõrkusi ja tugevus.
– Vastutustunne on märksõna, mille peab pigem varem kui hiljem endale metatasandil selgeks tegema. Oskus vastutada ja oma tegemistest aru anda on midagi, millest hea juhtimise korral ei pääse. Siinkohal ei pea ma vastutuse all silmas mitte seda, et ausalt ja selg sirgu tunnistatakse, et kodutöö jäi tegemata hilisõhtuse Rüütli tänava ringi tõttu, vaid saadakse aru oma töö tähtsusest ja selle osakaalust terviku loomisel.
– Selged eesmärgid on edu alus. Noorena tehakse sageli see viga, et juhipositsiooni saamisel üritatakse kontrollida kõike ja kõiki. See on asjatu ning röövib aega ja energiat. Selle asemel peaks panustama meeskonnaliikmetesse ja sellesse, et kõik teavad, mis nad tegema peavad ja mõistavad, miks asja tehakse. See on aga grupi juhi (või näiteks rühmaarutelu puhul moderaatori) ülesanne mõelda välja, kuidas tööprotsessi alguses leppida kokku eesmärk ja selleni jõudmise viis ning vajadusel seda korrata, kuni kõik aru saavad.
– Nõu ja abikäe küsimine ei ole häbiasi. Millegipärast eeldatakse sageli, et juht peaks oskama ja teadma kõike, mis tööga seotud on. Reaalne elu on natuke teine. Hirm küsida nõu toob endaga kaasa üksnes ebameeldivaid tagajärgi. Juhtimine on õpitud oskus, mitte sündimisel saadud õigus ja ei kätke endas kõigeteadmist, vaid pigem oskust otsida seda, mis on puudu.
– Tee asju teadlikult. Selline tegutsemisviis on vastand umbropsu töötamisele ja kuidagiviisi läbiajamisele, mis võib olla küll kergem, kuid ilma kasutegurita. Ükskõik, mis sa teed, tee seda selliselt, et oled oma tegevuse läbi mõelnud ja suudad otsuste eest vastutada.