Aasta tudengi nominendid 2021

Aasta tudengi nominendid 2021

  Sel aastal toimub OLE ROHKEM. Auhinnagala juba viiendat korda, mille raames antakse välja ka Aasta tudengi auhind. Selles loos räägivad auhinna nominendid lähemalt enda tegemistest.   Aasta tudengi auhind antakse aktiivsele tudengile, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna arengusse, tehes vabatahtlikku tööd ja vedades eest meeskonda või organisatsiooni. Sel aastal on Aasta tudengi auhinna nominentideks Alo Aasmäe, Karl Lembit Laane, Anette-Johanna Park, Martti Saarme ja Norman Vester. Uurisime nominentidelt, mida nad nominatsioonist kuuldes tundsid ja millega nad lisaks ülikoolis õppimisele tegelevad. Aasta tudengi auhinna nominendid avalikustati mai alguses. Kõik nominendid sõnavad justkui…
Koroonakevad: aasta hiljem

Koroonakevad: aasta hiljem

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, kuidas eelmise aasta kevad tuli teisiti. Ma olen mõelnud, kuidas märkamatult on sellest möödunud aasta ja nüüdseks oleme oma elu teises koroonakevades. Üks mõte viis teiseni ning sündiski lugu sellest, mida me tudengitena ühest kevadest teise kaasa võtnud oleme.  Praeguseks on vist selge, et täielikku “normaalsusesse” tagasijõudmine võtab aega. Näiteks normaalsus ehk ühistranspordis maskita sõitmine või laulupeo toimumine. Samas näib, et praegu juba elame uues reaalsuses, see ongi uus norm: maskid, 4x rohkem kätepesu, videoloengud ja tudengiürituste igatsus. Sellise elukorraldusega kohanemine on olnud protsess, mis on kestnud…
Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Oled Sa kunagi mõelnud, mis võiks olla ühist päikeseautol ja sotsiaalliikumisel? Nüüd ei peagi Sa vastust ise välja mõtlema, sest tudengite loodud Solaride’i projekti liikmed võtsid vastamise enda peale. Eesti esimest päikeseautot võib tänavatel näha juba käesoleva aasta suvel. Auto kõrval võib kindlasti märgata ka “Mul ei ole suva” loosungiga pusasid, mida kandvad Solariderid on valmis maailma vallutama nii hoolivuse kui tehnoloogiaga.    Alustame tiimist ja tiimitööst. Teie projekti on tegelikult kaasa haaratud uskumatult palju inimesi. Kui palju teid täpsemalt on? Kas kõigile jagub alati tööd või peab keegi kunagi käed rüpes ka…
Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Novembris Tartu Ülikooli aumärgiga tunnustatud Hendrik Ehrpais on juba üle kaheksa aasta, õigemi nagu ta ise ütleb “nii kaua, et enam aastaid ei loe”, tegelenud ESTCube’i ja selle arendamisega. Tänaseks on Hendrik ka füüsika doktorant ja Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse tehniline juht. Kuigi suur osa Hendriku tegemistest on seotud kosmosetehnoloogia projektidega, on ta ise kindlalt kahe jalaga maa peal. 2020. aasta sügisest tunnustab Tartu Ülikool oma liikmeid uute teenetemärkidega. Aumärgi teenis välja ka Hendrik Ehrpais, kelle jaoks oli sellise tunnustuse saamine kindlasti meeldiv ning positiivseid emotsioone tekitav sündmus. Tema sõnul näitab aumärk ka seda,…
Sessiks valmis: tähtajad 101

Sessiks valmis: tähtajad 101

Mida teab keskmine üliõpilane tähtaegadest? Ilmselt seda, et need eksisteerivad, punane hüüumärk järel. Vist ka seda, et tähtajani on veel aega, küll hiljem jõuab, kuigi see koputab juba ammu uksele... Tundsid ennast ära? Jah, mina ka ning seepärast võtsingi kätte tähtaegade olulisuse manifisteerimise. Arvan, et ühel üliõpilasel on palju õppida selle kohta, miks tähtaeg päriselt tähtis on, millist rolli mängib tähtaeg kui inimese usaldusväärsuse kajastaja ning selle kohta, et tähtajast kinnipidamine ei ole relevantne ainult hinde või punktide pärast. Ka mina ei olnud kunagi mõelnud, et tähtajale saab suurema tähenduse külge riputada. Kui…
Moon Lokk: julgus olla rohkem

Moon Lokk: julgus olla rohkem

Moon Lokk on pealinnast tulnud noor tudeng, kes õpib esimesel kursusel õigusteadust. Lisaks õppimisele tegeleb ta aktiivselt ka Tartu Ülikooli blogi kirjutamisega ja on õigusteadlaste tudengiorganisatsioonis. Moon võtab oma ajast maksimumi, leides igas asjas midagi positiivset ja väärtuslikku ka siis, kui aega kipub nappima. End kirjeldades olen vast viimasel ajal kõige sagedamini kasutanud sõna “esmakursuslane”. Liiga palju see just ei ütle, kuid tundub kuidagi sobiv, arvestades, et enamasti tunnen end parajalt kogenematu noorena, kel pole halli aimugi, kuidas ülikoolis oma lugematute kohustuste keskel navigeerida. On vist paratamatu, et taas hõivab kool poole minu…