Inspiratsioon

OLE ROHKEM arenguprogrammi liikmed said motiveeritud

OLE ROHKEM Arenguprogramm 2016 pakub organisatsioonile võimalust areneda. Me tegutseme selle nimel, et iga tudeng leiaks õpingute kõrvale kõige arendavamad ja põnevamad kogemused ning aitame organisatsioonide juhatustel saavutada püstitatud eesmärgid. Selle nimel toome kolmel korral õppeaasta jooksul kokku tudengiorganisatsioonide juhatused, et anda neile häid mõtteid ja motivatsiooni tegutsemiseks. OLE ROHKEM Arenguprogrammi esimene motivatsioonikonverents toimus 22. oktoobril Tartu Loodusmajas. Esinesid Triin Messimas, Iiris Oosalu, Ants Laaneots, Ene Ergma ja Vahur Kraft. Kõnelejad rääkisid eduka meeskonnatöö olulistest elementidest, tekkida võivatest probleemidest ja jagasid kuulajaskonnaga omi kogemusi. Rebeka Mändar (MUG.ee) Kõige olulisemana kõlas mõte: „Ühised eesmärgid peavad muutuma olulisemaks individuaalsetest.” Paljudest nimekatest esinejatest

Uus versioon inimesest

Tihtipeale satume Youtube’is ringi uudistades vaatama mitmesuguseid videosid, mille sisu võib olla informatiivne, hariv või hoopis meelt lahutav. Kui tihti satud aga kuulama/vaatama midagi sellist, mis inspireerib sind ise tegutsema ja midagi ette võtma? Just TEDxTartu videote hulgast võib leida kõnesid, mis tutvustavad pisut konkreetsemalt maailma eri paikades algatatud huvitavaid ettevõtmisi ja projekte. Näiteks Rootsis asuv Egalia eelkool on unikaalne oma kasvatusmeetodite poolest – lapsi haritakse juba algusest peale sooneutraalses vaimus. Eesti disainer Reet Aus toob kodumaisesse moetööstusesse uusi tuuli, rakendades rõivaloomisel upcycling-meetodit. Taolisi avalikku tähelepanu väärivaid tegemisi leidub hulganisti veelgi. Konverents kui häälekandja 32 aastat tagasi pandi alus organisatsioonile,

Räägime Erasmusest

TTÜ avaliku halduse tudeng Krismar Rosin oli Küprosel vahetusüliõpilane. Nüüd on tema Erasumuse seiklused saanud kaante vahele ja e-raamat on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Rosin osales 2012. aasta suvel Limassolis kreeka keele kursustel. Hiljem õppis ta riigi pealinnas Nikosias rahvusvahelisi suhteid. Kõigest sellest kirjutas ta raamatu “Erasmustan sind, Küpros”. Krismar Rosin pani ka mõned read oma kogemusest ajakirja OLE ROHKEM jaoks kirja. Erasmuse vahetusaasta kestab mõne jaoks justkui terve elu. Nii palju uusi kultuure, elamusi ja seiklusi. Pole ime, et mõni meist peab koju tulles post-Erasmuse stressiga toime tulema. Kui sa oled üks nendest tudengitest, siis tahaksin viia sind jälle

OLE ROHKEM päriselus

Pärt Erikson on noormees, kelle ööpäevas näib olevat 24 tunni asemel vähemalt 36. Lähemal vaatlusel selgub, et paljude asjadega tegelemine ei nõuagi ajamasinat, vaid üksnes oskuslikku ajaplaneerimist ja vankumatut tööeetikat. Kui sa kohtuksid Virgin Groupi looja ja omaniku Richard Bransoniga, siis mida sa küsiksid. Tõenäoliselt üks osa küsimusi puudutaks seda, kuidas ta on jõudnud nii kaugele, ning teine osa uuriks tema isikliku saare kohta. Mida aga küsida omaealise noormehe käest, kes on õpingutega paralleelselt töötanud täiskohaga kahes ametis, andnud õppejõuna loenguid, olnud kahe ettevõtte sünni juures ja jõudnud mitu korda nädalas jalgpallitrenni? Vähemalt minu esimene küsimus Pärdile oleks see, et

Persoonibränd ehk kuidas Bruce Wayne’ist Batman sai

Kristel-Maria Kadajane Kui Tom Peters võttis aastal 1997 esimest korda kasutusele persoonibrändi termini, voltisid praegused Ole Rohkem tudengid tõenäoliselt lasteaias paberlilli. Enesebrändimisest on saanud populaarne tegevus ning algtasemel origami asendunud kooli- ja tööasjadega. Kuna professionaalses elus on olulisel kohal endast mulje jätmine, tulebki järgnevalt juttu sellest, kuidas seda muljet teadlikult juhtida ehk kuidas teha persoonibrändimist. Mis on persoonibrändimine Persoonibränd on kokkuvõtlikult öeldes kuvand sellest, kes me oleme ja mida me teeme. See põhineb meie oskustel, kogemustel, hoiakutel, iseloomul ja mis kõige olulisem – eneseväljendusel ehk eelneva loetelu väljapoole kommunikeerimisel. Mõtle ühe tuntud inimese peale, näiteks Toomas Hendrik Ilvesele, kelle armastus

TEDx Tartu

Rael-Saskia Salakka ja Angela Ader Tartu on oma tiitlite poolest väga mitmekülgne, näiteks tudengipealinn, heade mõtete linn ja 2012. aasta füüsika pealinn. 21. novembril saab sellest ka teaduslinn. TEDx on üle maailma tuntud TEDi formaadi järgi tehtud üritus, kus igal esinejal on kõnelemiseks aega 18 minutit. Täpne teema ja ülesehitus on iga esineja enda kätes. Võib näiteks rääkida oma professionaalsest kogemusest, tulevikunägemusest või jagada mõnd põnevat isiklikku mõtet. Kriteerium on vaid see, et teema inspireeriks kõnelejat ennast ja annaks seeläbi mõttelaengu ka kuulajale. TEDi konverentside põhimõte on anda inspireerivatele inimestele kõlapinda, et nad saaksid oma ideid laiemalt väljendada. Niisamuti ka