Pärt Erikson on noormees, kelle ööpäevas näib olevat 24 tunni asemel vähemalt 36. Lähemal vaatlusel selgub, et paljude asjadega tegelemine ei nõuagi ajamasinat, vaid üksnes oskuslikku ajaplaneerimist ja vankumatut tööeetikat.
Kui sa kohtuksid Virgin Groupi looja ja omaniku Richard Bransoniga, siis mida sa küsiksid. Tõenäoliselt üks osa küsimusi puudutaks seda, kuidas ta on jõudnud nii kaugele, ning teine osa uuriks tema isikliku saare kohta. Mida aga küsida omaealise noormehe käest, kes on õpingutega paralleelselt töötanud täiskohaga kahes ametis, andnud õppejõuna loenguid, olnud kahe ettevõtte sünni juures ja jõudnud mitu korda nädalas jalgpallitrenni? Vähemalt minu esimene küsimus Pärdile oleks see, et kuidas ta küll jõuab.
Ajaplaneerimise kunst
Nagu meie jutuajamisest selgub, seisneb kogu kunst tegelikult pikaajalises läbimõeldud ajaplaneerimises. Jah, koos kalendri ja muu taolisega. Pärdi sõnul on oma osa muidugi ka vedamisel ja õigete kokkulepeteni jõudmisel, näiteks saada oma ülemuselt paindlik graafik. Samas eeldab ajaplaneerimine ja paljude asjade tegemine maksimaalselt head töö kvaliteeti, mis võimaldaks ka edaspidi küsida soodsaid kokkuleppeid. Muidugi ei tasu noore algaja töötajana kohe endale parimaid töötingimusi loota, vaid nagu on näidanud ka Pärdi kogemus, peab selleks esmalt end tõestama just tehtud töö kaudu. See nõuab omajagu ohverdusi ja prioriteetide seadmisi oma vaba aja arvelt.
Olles ettevõtja, on noormehel rohkem kui küll tulnud ette olukordi, kus töö tuleb ära teha unetundide arvelt ja kasvõi jõulupühadel, kui kliendil kiiresti tarvis. Samas annab oma firma võimaluse olla vähemalt teatud määral oma aja peremees ning teha just neid asju, mis huvitavad ja väljakutset pakuvad. Siinkohal ongi oluline märksõna Pärdi jaoks paindlikkus, ilma milleta on raske tegelikult nii ettevõtjana kui ka palgatöölisena.
Kuidas õnnestuda
Selleks, et minu intervjuu Pärdiga liiga pilvedesse ära ei tõuseks, küsisin ka selle kohta, kuidas end pidevalt motiveerida mitmel rindel tegutsema ja kuidas ületada teele tulevaid takistusi. Esimene märksõna on tema sõnul pidev enesehäälestus õnnestumiseks. Tegu ei ole siiski igahommikuse mantraga, vaid lihtsalt asjade nägemine positiivsemast küljest ja enese motiveerimine sellega, et kui kohe asjaga pihta hakata, jõuab kiiremini soovitud tulemuseni. Selline mõtteviis on tõenäoliselt ka põhjus, miks Pärdi sõbraga kahasse asutatud ettevõte on algusest peale olnud edukas. Nad on lähtunud mõttest, et töö reklaamib tegijat. Teise olulise asjana nimetab Pärt hea meeskonna olemasolu, ükskõik missugune on töö. Toimiv meeskond on tema sõnul ülimalt oluline nii selleks, et raskustest ühise vaevaga üle saada, kui ka tööprotsesside efektiivseks toimimiseks. Kõike üksi korraga ja kvaliteetselt ei jõua, mistõttu tuleb jagada ülesanded vastavalt inimeste kompetentsile ära.
Pärt oli lahkesti nõus jagama meiega oma nelja soovitust, mida ta on ise proovinud ja mis tema sõnul toimivad.
1. Panusta heasse meeskonda, ükskõik kas töötad kellegi teise heaks või ajad oma asja. Hea meeskond viib su kaugemale ja kiiremini edasi.
2. Ole paindlik nii aja kui ka töö- ja kooliülesannetes. Ära lähtu vähima pingutuse printsiibist, vaid proovi alati teha paremini ja rohkem kui ehk kohe küsitakse. See tasub end ära.
3. Prioriteedid paika. See on tavaline, et alguses tuleb edu saavutamiseks rohkem pingutada, et pärast saaks tehtud töö tulemusi nautida. Lase tööl end reklaamida.
4. Usu endasse. Kui sa ei saa esimene kord hakkama, proovi uuesti ja julge küsida targematelt. Head tulemused nõuavad üldjuhul ka head koostööd.
Kristel-Maria Kadajane