Hendrik Terras: “Lähen välismaale alles siis, kui olen Eestis juured maasse löönud”

Hendrik Terras: “Lähen välismaale alles siis, kui olen Eestis juured maasse löönud”

Kui Terrasel oleks ajamasin, elaks ta Vana-Roomas. Kui ta oskaks veel üht võõrkeelt, siis räägiks ta prantsuse keelt. Kui ta oleks korporatsioonis, oleks ta seal vanamees. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal teist aastat tudeeriv Hendrik Johannes Terras alustas esmakordseid ülikooliõpinguid juba neli aastat tagasi, mil värske keskkooli lõputunnistus pihus, tundus atraktiivseima valikuna Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia eriala. Paraku jõudis ta ühe aastaga selgusele, et valdkond pole päris see õige, ning läks Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenistusse. Kaitseväest naasnuna võttis ta vastu otsuse kandideerida erialale, mis seostuks sotsiaalvaldkonnaga. Esialgu peljatud akadeemilise testi ja intervjuu väga hea sooritus andsid…
OLE ROHKEM päriselus

OLE ROHKEM päriselus

Pärt Erikson on noormees, kelle ööpäevas näib olevat 24 tunni asemel vähemalt 36. Lähemal vaatlusel selgub, et paljude asjadega tegelemine ei nõuagi ajamasinat, vaid üksnes oskuslikku ajaplaneerimist ja vankumatut tööeetikat. Kui sa kohtuksid Virgin Groupi looja ja omaniku Richard Bransoniga, siis mida sa küsiksid. Tõenäoliselt üks osa küsimusi puudutaks seda, kuidas ta on jõudnud nii kaugele, ning teine osa uuriks tema isikliku saare kohta. Mida aga küsida omaealise noormehe käest, kes on õpingutega paralleelselt töötanud täiskohaga kahes ametis, andnud õppejõuna loenguid, olnud kahe ettevõtte sünni juures ja jõudnud mitu korda nädalas jalgpallitrenni? Vähemalt…
Loomade eest seisjad

Loomade eest seisjad

EVÜS ehk Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts on Eestis õppivaid loomaarsti eriala tudengeid liitev ühendus. Lisaks liikmete eest seismisele seisab selts hea veterinaariahariduse edendamise eest. Seltsi tegevus on jaotatud kolmeks. Esimene osa hõlmab õppetööd ja enesetäiendust. Seltsi liikmed osalevad üliõpilasesinduses, erinevates instituudi ja ülikooli komisjonides ning nõukogudes. Samuti korraldatakse juba teist aastat väga populaarset loengute ja seminaride sarja Praktiline Veterinaarmeditsiin, kus spetsialistid käivad rääkimas erinevatest teemadest, mida õppekava muidu ette ei näe. Teine osa hõlmab erinevaid seltsi sise- ja välisüritusi. Liikmetele korraldatakse igakuiseid kokkusaamisi, käiakse väljas ja proovitakse uusi huvitavaid asju. Samuti aitab selts…
Kas vastandid ikka tõmbuvad

Kas vastandid ikka tõmbuvad

Psühholoogiatudengina olen kuulnud kõikvõimalikke arvamusi ja valearusaamu oma erialast. Siinkohal lükkan ümber mõned levinuimad müüdid. 1. Me kasutame ainult kümmet protsenti oma ajust. Ilmselt on see kõige levinum müüt, mida kuuleb iga psühholoogiaga seotud inimene vähemalt korra kuus. Kui 90 protsenti meie ajust seisaks tõesti kasutuna, ei elaks me väga kaua. Ajuuuringutes pole leitud suuri alasid, mis millegagi ei tegeleks või elektrilisele stimulatsioonile ei vastaks. Pole kindel, kust see müüt pärineb, kuid umbes sajand tagasi kirjutas William James, et ta kahtleb, kas enamus inimesi kasutavad üle kümne protsendi oma intellektuaalsest potentsiaalist. Ka see…
Kui tahaks teatrisse minna

Kui tahaks teatrisse minna

Märtsikuu on teatrikuu. Just seetõttu võttis OLE ROHKEM vaatluse alla tudengite teatriskäimise võimalused ja valikud Tartus ning annab nüüd neist lühikese ülevaate. Ilmselt ei ole ükski tudeng nii rikas, et igal õhtul muretult mõnd etendusasutust külastada. Seda nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse silmas pidades. Seega tuleb hea elamuse saamiseks etenduse väljavalimisele piisavalt aega panustada, et mitte hiljem pettunult teatrimaja ustest välja jalutada. Konkreetsete etenduste soovitamine on keeruline, kuna maitsed on erinevad, ja etendus, mis tõi ühele naerupisarad silma, ei pruugi teist muigamagi panna. Kriitikute kirjatükke ajalehtedes ja sõprade arvamusi tasub kindlasti kuulata,…
Kui Sinu tee pole veel loomade varjupaigaga ristunud

Kui Sinu tee pole veel loomade varjupaigaga ristunud

„Alusta sellest, mille tegemine on hädavajalik. Siis tee, mis võimalik... ja ühtäkki sa teedki võimatut.” Nii kõlab Tartu koduta loomade varjupaiga motivatsiooni- ja juhtlause. Kodu leiavad kassid, koerad ja muud loomad, alustades stepivaraanist ja lõpetades küülikutega. Kõlab suhteliselt utoopiliselt anda uus kodu aasta jooksul pea üheksasajale loomale? Võimatu see siiski ei ole, sellega saab hakkama just eelmainitud varjupaik juba viis aastat. Number oli nii intrigeeriv, et otsustasin minna asutust lähemalt uurima. Kõike seda raske südamega, sest ma ei ole varjupaigas enne käinud ja ausalt öeldes on mul kohutav hirm koerte ees. Kuigi mulle…