Alates 21. jaanuarist käivad koos OLE ROHKEM Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku liikmed. Milleks selline moodustis ja mis kasu on sellest ühele tavalisele tudengile?
Koostöövõrgustik on üsna umbmäärane väljend, mis paneb enamasti inimesi ühmama “ahah, tore”. Ärge laske end eksitada. See võrgustik ei ole kokku kutsutud niisama jutu vestmiseks, vaid väga kindla eesmärgiga: muuta Tartu tudengielu selliseks, et see võistleks iga kell suuremate linnade ja rahvusvaheliste ülikoolilinnakutega. Elame maailmas, kus välismaistes ülikoolides õppimine on igapäevane nähtus. Ka Eesti-siseselt on konkurentsi, kuna Tallinnas on aina rohkem atraktiivseid õppimisvõimalusi, kusjuures töö- ja praktikavõimalusi on seal jalaga segada. Samal ajal kahaneb igal aastal ülikooliealiste noorte arv. Seega ei võistle mitte noored enam kohtade eest ülikoolides, vaid ülikoolid konkureerivad uute üliõpilaste meelitamise pärast.
Tartul on siinjuures omad tugevused. Esiteks on Tartus väga head kõrgkoolid. Teiseks on tegemist üsna väikese linnaga, kus mitu ülikooli paiknevad lähestikku ja paarkümmend tuhat tudengit võivad hõlpsa vaevaga kesklinnas kokku saada. Kolmandaks on siin palju huvialaringe, ajaveetmisvõimalusi ja mis kõige olulisem – tudengiorganisatsioone.
Miks just tudengiorganisatsioonid
Tartus on neid kokku rohkem, kui esmapilgul arvata võiks, lausa üle 70. Kokku koondavad nad juba praegu tuhandeid omavahel lävivaid tudengeid, kes moodustavad seetõttu muljetavaldava suurusega tutvusvõrgustiku. Samal ajal katavad need organisatsioonid väga erinevaid valdkondi. Eksisteerib erialaseltse neile, kes huvituvad just õpitava eriala kohta oskuste ja kogemuste omandamisest. Leidub esindusorganisatsioone neile, kes tahavad kaasa rääkida poliitika kujundamises. On üleülikoolilised organisatsioonid neile, kes tahavad võimalikult mitmekesist kogemust näiteks juhtimisoskuste või ürituste korraldamise vallas. Samuti on akadeemilisi organisatsioone neile, kes peavad au sees pikkade traditsioonide jätkamist.
Kõiki neid organisatsioone juhivad tudengid ise, aga nad teevad seda oma eelkäijate õpetuste kohaselt ja tihti ärimaailmas kaasa lüües, sest üritused ja ettevõtmised vajavad sponsoreerimist ja reklaamimist ning palju muud. Kes ikka veel arvab, et ühe tudengiorganisatsiooni juhtimine on kerge ülejala töö, eksib rängalt. See on ehtne juhtimiskogemus koos organisatsiooniteooria, strateegilise juhtimise ja meeskondade haldamise ülesannetega. Need omakorda on väga väärtuslikud kogemused töömaastikul. Paljud tudengid aga ei ei tea veel selle kasulikkusest piisavalt. Seepärast on koostöövõrgustiku esimene ülesanne kaasata märgatavalt rohkem üliõpilasi tudengiorganisatsioonidesse.
Kuidas nad seda teevad
Esmalt oli vaja tudengiorganisatsioonid üldse omavahel tuttavaks teha ja avada uks ühtse suhtlemise maailma, sest ka nemad ise ei teadnud, kui palju tudengiorganisatsioone tegelikult on. Selle jaoks korraldati kõigepealt 2015. aasta novembris Tartu Tudengiorganisatsioonide Aastakohtumine (TTA 2015), kuhu olid oodatud kõikide tudengiorganisatsioonide juhtkonnad arutlema tulevikuvõimaluste ja koostöö üle. Ühe kohtumisega aastas ei saa aga just palju tehtud, mistõttu moodustati ametlik koostöövõrgustik. Liikmed kohtuvad iga paari kuu tagant suurel koosolekul, mida nimetatakse Ümarlauaks, kus kõigil organisatsioonidel on võimalik avaldada mõtteid Tartut puudutavatel teemadel. Näiteks kuidas peaks tunnustama eriti tublisid Tartu tudengikeskkonda panustajaid. Mida teha välistudengite heaks, kes samuti soovivad organisatsioonide tegevustes osaleda. Milliseid üritusi võiks üheskoos korraldada, mis tõmbaks Tartule üleriigilise meedia tähelepanu, ehk ka rohkemate potentsiaalsete tudengite tähelepanu. Koostöövõrgustiku teine suur ülesanne ongi paista üleriigilises meedias silma ühiste suurte ettevõtmistega. Ikka selleks, et näidata Tartu erilisust ka väljapoole. Lisaks saavad selle käigus osalevad organisatsioonid võimaluse teha omavahel rohkem koostööd ja vahetada kogemusi. Koos võib õnnestuda nii mitmeidki üritusi ja ettevõtmisi saavutada suuremalt ja paremini kui üksi.
Et Tartu oleks kõige arendavam keskkond noortele. Selle mõtte eest on OLE ROHKEM liikumine seisnud algusest peale ja nüüd on ka teised tudengiorganisatsioonid nõustunud, et see on tõepoolest mõistlik eesmärk, mille nimel ühiselt pingutada. Selle jaoks ongi loodud OLE ROHKEM Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustik. Tartu on lahe ja väärtuslik keskkond, mida tasub hoida ja arendada.
Reelika Alunurm