Quo vadis, Tartu?

Tartu Ülikool alustas 29. augustil oma 384. sügist. Just nii pikalt on Tartusse kogunenud tudengid nii Eestist kui ka paljudest välisriikidest. Tänu sellele on Tartu olnud juba aastasadu rahvusvaheline linn, kus umbes viiendik linna elanikkonnast on tudengid ja mis meelitab igal aastal erinevatesse kõrg- ja kutseharidust pakkuvatesse asutustesse juurde tuhandeid nutikaid keskkoolilõpetajaid.

Ei ole kahtlustki, et ilma tudengiteta oleks Tartu hoopis teistsugune. Kes teab, kas saaksime Tartu üle olla sama uhked kui praegu. Linna arengu- ja turundusstrateegiate võtmes on põhjalikult analüüsitud linna tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi ning selgitatud välja tulevikutrende. Kõigist nendest analüüsidest on selgelt välja tulnud see, et Tartu edu võtmeks olid, on ja jäävad tudengid. Noorte suur osakaal Tartu linna elanikkonnas avaldab  mõju kõigele – hariduse ja teaduse arengule ja kvaliteedile, innovatsioonile, kultuurile, elukeskkonnale ja paljudele teistele valdkondadele.

Tartu turundusstrateegia väljatöötamine on viimases faasis. Strateegia koostamisel oleme jõudnud selge teadmiseni, et kui soovime linna arendada, peame omalt poolt andma maksimaalse, et noored, kes saabuvad Tartusse teadmisi omandama, ei veedaks siin hästi mitte ainult oma ülikooliaastaid, vaid leiaks piisavalt võimalusi ka edasiseks arenguks ja karjääriks. Juba praegu on Tartus suur hulk tegusaid ettevõtjaid, aktiivne start-up-kogukond, inkubaatorid ja ideaalsed võimalused teadustööks, mis üheskoos pakuvad ettevõtlikele noortele võimaluse ennast mitmekülgselt arendada, liituda mõne geniaalse algfaasis ideega või miks mitte luua sootuks oma ettevõte. Soovime panustada ka praktikakohtade loomisesse, et pakkuda erinevates valdkondades laiemaid võimalusi reaalse töökogemuse saamiseks.

“Tartu edu võtmeks olid, on ja jäävad tudengid.”

Kohtusin hiljuti firma Teleport (teleport.org) loojatega, et arutada Tartu arengupotentsiaali ja võimalusi, kuidas muuta linn atraktiivsemaks founder’itele ja kuidas kaasata investeeringuid tõhusamalt. Teleporti andmebaasis on umbes 250 linna, mille hulgas positsioneerub Tartu enamiku kategooriate võrdlustes muljetavaldavalt kõrgetel kohtadel. Meil on olemas see, mida paljudel ei ole – linn on kompaktne, turvaline, puhas ja roheline. Lisaks on siin soodne elada. Eesti mõistes ei olegi see ehk midagi erilist, aga maailma mastaabis väärtustatakse just neid kriteeriume üha kõrgemalt. Lisame võrrandisse enam kui kümme kõrg- ja kutseharidust pakkuvat asutust ja tuhanded tudengid, kes igal aastal üliõpilasperega liituvad ning Tartust saab koht, kus head mõtted saavad headeks tegudeks.

img_3266Kas Te olete näiteks kuulnud SmartEnCity projektist (tarktartu.ee), mille raames ehitatakse juba järgmise aasta jooksul enam kui 20 vana hruštšovkat ümber energiasäästlikeks nutimajadeks? Kas teadsite, et Tartu Linnavalitsus tegutseb paberivabalt juba 13 aastat? Või hoopis seda, et mobiilset parkimist rakendati esimesena maailmas just Tartus? Kas olete teadlikud Teaduspargist, Buildit riistvarakiirendist, Biotehnoloogia Pargist, Loomemajanduskeskusest või Spark demokeskusest? See kõik on vaid murdosa võimalustest, mis juba ülikooliajal Tartu tudengite ees lahti rullub. Oleme avatud aktiivseks mõttevahetuseks võimaluste üle, mida linn saaks veel üliõpilastele pakkuda.

“Targa linna suunal on üliõpilased just see taimelava, millele püstitame Tartu tuleviku nutikad lahendused ja innovatsiooni, kultuur tuleb kaasa iseenesest.”

Teadus ja ettevõtlus on siiski vaid osa Tartust. Linna turundusstrateegial on kaks põhialust. „Targa Tartu“ kõrval seisab teise tugeva sambana „Kultuurne Tartu“. See sõnapaar viib mõtted ilmselt esimesena Vanemuisele, Prima Vistale või Hansapäevadele. Tegelikult on Tartu kultuurielu aga hoopis kirevam ja mitmetahulisem. Tartu kultuurikalendri tugevus seisneb just mitmekülgsuses – oma maitsele sobivaid sündmusi leiab sealt igaüks. Traditsioonilise teatri, koorikontsertide ja näituste kõrval võtab üha enam kuju Teistmoodi Tartu. Nii leiab septembri esimeses pooles aset tänavakunstifestival Stencibility, tõmbekeskusteks on kujunenud Aparaaditehas ja Genklubi, mõnevõrra teistsugust teatrielamust pakub Tartu Uus Teater ja Vaksali tänava kogukonnaaias pressitakse sügisel ühiselt õunamahla. Tublilt panustavad ka linnaosaseltsid, kes hoolitsevad selle eest, et Tartu ei piirduks Raekoja platsi, Tartu Ülikooli peahoone või AHHAA keskusega ning sündmusi ja tegevust jätkuks ka kesklinnast kaugemale.

Järgmistel aastatel on meie eesmärk keskenduda oma (turundus)tegevuses just neile kahele suunale ja tudengitel on oma roll kanda mõlemas. Fookused on paika pandud põhjaliku arutelu ja analüüside tulemusena. Meie eesmärk ei ole hakata jalgratast leiutama, vaid võtta Tartu kõige tugevamad valdkonnad ja teha need veelgi tugevamaks. Ideaalvariandis kombineeritult. Targa linna suunal on üliõpilased just see taimelava, millele püstitame Tartu tuleviku nutikad lahendused ja innovatsiooni, kultuur tuleb kaasa iseenesest. Tegelikult piisab sellest, kui iga noor, kaasas tükike oma eelistustest ja soovidest, tuleb Tartusse ning lööb aktiivselt kaasa linna ja erinevate organisatsioonide tegevuses.

Eri poolte (tudengid, linn, ettevõtjad) koostööl on Tartu tulevikus kandev roll, aga ei saa unustada ka lennukaid ideid ja aktiivset tegutsemist. Usun, et tudengiorganisatsioonid on suurepärane hüppelaud, mis pakub tudengitele esimesi võimalusi ja kogemusi ettevõtluses ja eneseteostuses. Loodan samuti, et tudengiorganisatsioonid võtavad oma südameasjaks linna arengus kaasarääkimise.  Teeme üheskoos Tartust linna, mis pakub suurlinna võimalusi ja väikelinna hüvesid!

Tere tulemast!

Urmas Klaas, Tartu linnapea