Riin Riiberg: „Iga muutus algab väikestest asjadest”

Kui mõtiskleda, kes on Eesti naine, defineerib Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ridades aktiivselt tegutsev Riin Riiberg, et tegemist on usina naisega, kes peab lugu rahvuspühadest ja väärtustab eesti keelt ja eesti meelt.

Ilmselt on Riin nägupidi tuttav paljudele LOTE tudengitele tänu oma aktiivsusele ülikooliaastatel olles muuhulgas olnud ka tuutor kolmele kursusele ning ka seetõttu, et oli esimene, keda tudengid sellel aastal Vanemuise õppehoonesse ja samas ka loodusmuuseumi fuajeesse sisenedes nägid. Riin tunnistab, et enese kirjeldamine on tegelikult keeruline, kuid ta peab ennast üsna rõõmsameelseks, entusiastlikuks ja aktiivseks.

Neiu mainib, et tegelikult hindab ta nii endas kui teistes huumorimeelt ning tema on tavaliselt seda tüüpi, kes üritustel ja sõprade seltskonnas nalja teeb ja anekdoote räägib. Ühte nalja lambakarjusest ja uudishimulikest lammastest rääkides mainib Riin: „Teadmisjanu on ju ka oluline omadus. Viis aastat ülikoolis on olnud igati põnevad ja kuigi ma hetkel oma erialal ei tööta, arvan, et teadmised ei jookse kunagi mööda külgi maha ja on tore mõnda teemat vabalt vallata. Ja alati juurde õppida.“

Rutiinivaba elu

Riinu viis aastat ülikoolis möödusid keskkonnatehnoloogiat õppides ning lõppesid magistridiplomiga eelmise aasta kevadel. Ta spetsaliseerus jäätmeliikide, taaskasutuse, sorteerimise ja muu taolise vallas, milles leidis tõelise kire, kuid nendib, et sel alal on Tartus üsna keeruline tööd leida. Selle varjus on neiu aga olnud agar ja rakendanud oma potentsiaali muul rindel, olles seotud Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ning selle taasavamisega sellel aastal ning astudes peagi vastu Eesti Rahvusarhiivi pakutavatele väljakutsetele.

Jutuks tulid ka doktoriõpingud, mille peale Riin vastas, et mõtles sellele pikalt, kuid soovis igapäevaellu pisut vaheldust, mistõttu on ta nüüd peaaegu terve aasta elanud sisuliselt rutiinivaba elu. Hommikud algavad küll sarnaselt – kassi toitmisega, et ka lemmikule kohe hommikuga hea emotsioon tuua. Neiu lisas, et mitterutiinile on viimasel ajal kaasa aidanud ka hulk elus toimuvaid muudatusi alustades kolimisest ja lõpetades uute tööalaste väljakutsetega. Seda suisa sellises mahus, et vahel unistab tüdruk etteaimatavast rutiinist.

foto-5Tegus neiu ja Eesti Naisüliõpilaste Selts

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi (ENÜS) puhul on tegemist Eesti kõige vanema akadeemilise naisüliõpilasorganisatsiooniga, mis novembris tähistas oma 105. sünnipäeva. Sellest lähtuvalt on seltsil pikk ajalugu, traditsioonid ning erinevatesse põlvedesse kuuluvad liikmed-vilistlased. See oli ka üks põhjus, miks Riin juba oma ülikooliaja esmakursusel just selle seltsiga ühines. Neiu lisab ka, et lisaks tekkis tal esimesel külalisõhtul kohe soe ning meeldiv tunne ning klapp kogu sealse seltskonnaga, kuigi ta läks sinna ilma kedagi varasemalt teadmata.

Kogu kuue aasta jooksul, mil ta on olnud aktiivselt seotud ENÜSi tegemistega, on ta pidanud seltsisiseselt mitmeid vahvaid ameteid, olnud juhataja ja abijuhataja, korraldanud mitmeid üritusi ning löönud väga aktiivselt kaasa seltsi igapäevatöös. Riin räägib, et selts on talle andnud tohutu julguse, pealehakkamise ning esinemisoskuse. Samuti mainib, kuidas tal on olnud võimalus korraldada üritusi rattamatkadest suurte pidulike juubelipidustusteni, mis ka just hiljuti peetud said. „Akadeemilised organisatsioonid tähistavad üldjuhul alati oma sünnipäeva, eriti kui tegemist on juubelipidustustega. Meie suur pidu toimus sel aastal ERM-is ning alustasime korraldustega juba umbes aasta aega tagasi,“ nendib neiu. Suurest lahedast ballist, esinejatest ja sünnipäevakülalistest, kes pärinevad teistest akadeemilistest organisatsioonidest, rääkides kirjeldab Riin üritust nagu päris sünnipäevapidu, kuhu kõik sõbrad kutsuda. Riin ise kutsub kõiki ENSÜ sünnipäevapidustusteks loodud kunstinäitusele Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu), mis käsitleb nii Seltsi kunstivaramut kui ka liikmete omaloomingut, olles väga mitmekülgne näitus ka stiililiselt.

„Seltsiga liitumine ja seltsi kuulumine on otsus, mida ma pole kordagi kahetsenud,“ räägib neiu õhinal. „Tunnen ennast nüüd julgena esinedes, kõnesid pidades, mistahes teemal koosolekuid ettevalmistades või korraldatava ürituse mastaapsusest. Kuna seltsis valitseb demokraatia ja iga indiviidi arvamust peetakse oluliseks, olen õppinud julgemalt ka ennast väljendama, oma arvamust avaldama ja kaasa rääkima; samuti omaalgatuslikult projekte läbi viima. Kõige väärtuslikumaks pean aga seltsist saadud inimsuhteid ja inimesi, kelle kohta julgen küll öelda, et nad on sõbrad kogu eluks,“ lisab ta viidates kogemusele, mis ENÜS talle andnud on. Neiu soovitab kõigil kindlasti silmad lahti hoida ja tutvuda erinevate organisatsioonidega. Kuuluvus mõnda organisatsiooni või seltsi annab igapäevaelule nii palju juurde ja kindlasti on igaühele just see õige.

Üks eesti naine on…

Kuigi Riin veedab suure osa ajast ENÜSi naiste seltsis, nendib ta, et tegelikkuses on ta kasvanud nelja tütrega peres ning tal on kolm õde. See põnev fakt on juba lapsepõlvest harjutanud neidu enda eest seisma ning tegema kõike, mis vaja ja tarvis. „Soorollide erinevused polegi minu mõistes vist nii väga traditsiooniliselt välja kujunenud,“ mõtleb Riin valjult, kui teemaks tuleb naine ja naiselikkus ning Eesti naine. Küll leiab Riin, et viimane on kahtlemata tubli ja töökas, tähistab rahvuspühasid ning tunneb uhkust eesti keele ja rahvuse üle. Riin lisab siinkohal, et ta vähemalt ise seda usub ja loodab, et ei eksi. Eesti meestest lähemalt ta ei räägigi, kuna Riin ei soovi kellelegi mingisugust kindlate omadustega silti külge kleepida.

“SELTSIGA LIITUMINE JA SELTSI KUULUMINE ON OTSUS, MIDA MA POLE KORDAGI KAHETSENUD”

Parim viis lõõgastumiseks – aeg iseendale

Lisaks tööle ja seltsielule meeldib Riinule veel sportida – eriti armastab ta võrkpalli ja jooksmist. Viimast küll pigem suvisemal perioodil. Aktiivne tegevus annab elule väga palju juurde. Pärast trenni tunneb ta, et mõtted, teotahe ja ambitsioon on hoopis selgemad ja tugevamad. Suvi versus talv faktivalikus saab samuti plusspunkte suvi – seda puhtalt tänu rohkemate võimaluste olemasolule, mida talv justkui külma ja pimedusega piirab. Rääkides veel hobidest, on Riin suur fotograafiahuviline ja räägib vaimustunult, kui vahva on pildistada inimesi, üritusi ja emotsioone, kuid samas ka seda, kui raske on kaunist loodusest fotokaamerat eemal hoida ning kuidas ta kaamera alati ka reisikohvrisse kaasa pakib. Reisida neiule meeldib ning Pariisile eelistab iga kell Londonit. Selle linna vastu on pisike kihk tekkinud juba põhikooli inglise keele tundidest.

Parima lõõgastumisviisina toob neiu välja kvaliteetse lugemise ja filmide vaatamise ning mainib kohe sinna juurde, et tema maitse on ikka seinast seina, soovitades julgelt tutvuda „Dorian Grey portreega,“ Orwelli „1984”  ja Edgar Allan Poe hirmujuttudega. „Sel suvel lugesin üle ka Tammsaare „Tõe ja õiguse“,“ räägib Riin uhkusega ning soovitab soojalt kodumaist kirjandust ja filmikunsti. Tema enda öökapiraamatud ning vaatamist ootavate filmide valik põhineb samuti sõprade soovitustel. Küll aga on neiu kaugeks jäänud superkangelase madinast, mäletades vaid üksikuid Batmani seiku lapepõlvest, pigem soovitab külastada PÖFFi ja vaadata alternatiivfilme. Lõõgastumiseks on suurepärane ka tass head kohvi või teed.valma

Igaüks peaks enda jaoks leidma aega, mil mõelda omi mõtteid, vaadata enda sisse ja leida  rahu ning tasakaal, et alati liikuda edasi. „Leia see aeg, et tegeleda endale meelepäraste tegevustega. Leia aeg, et mõelda, mõtiskleda, jalutada, mediteerida või mis iganes sümpaatne on. Iga muutus algab väikestest asjadest,“ räägib Riin siinkohal rõhutavalt. Kohe seejärel toob ta välja ka inimeste väärtustamise ja kogu energia, mida inimesed meie ümber meile annavad. „Just nii saab raske aja üle elada!“ Tüdruk on aus ja mainib, et raskeid aegu on kõigil, kuid temale annavad sel ajal tuge Mahatma Gandhi sõnad Be the change you wish to see in the world”.

Nõuanne väljakutsete näol

Lõpetuseks julgustab Riin kõiki esitama endale väljakutseid: „Ma sean endale tavaliselt pikemaajalisi ülesandeid-eesmärke, näiteks nädala-, kuu- või suveülesandeid  ehk tegevused, mida olen tahtnud teha, aga milleks ei jätku kunagi piisavalt aega.” Sooviülesannete nimekirja koostamine motiveerib teda olema aktiivne ja produktiivne, mistõttu oma igapäevaste ülesannete ülesmärkeks kasutab ta ColorNote Notepad’i mobiiliäppi.

“AKTIIVNE TEGEVUS ANNAB ELULE VÄGA PALJU JUURDE”

Milline näeb Riinu silmis välja üks tudengi to do list? „Kuku mõni aine läbi, külasta ühe õhtu jooksul võimalikult palju Tartu lokaale riietatuna naljakasse kostüümi, karasta end Raekoja platsi purskkaevus ning pikemaajaliseks igavuse peletamiseks registreeri end mõnele põneva või veidra nimetusega vabaainele (rühikursus, keskkonnaökonoomika, üldine usundilugu),” loetleb ta. Endale esitatud väljakutse võib olla ka näiteks Tähesõdade” filmimaraton, iga nädal ühe uue raamatu läbilugemine või oma fotodest portfoolio loomine.

Ave Annuk