SEB roheline suund: „Jätkusuutlikkus on tulnud, et jääda.”

SEB roheline suund: „Jätkusuutlikkus on tulnud, et jääda.”

SEB Pank on viimastel aastatel paistnud silma rohelisema panganduse ja ettevõtluse ühe eestvedajana. Tudengitele kõlab ehk tuttavalt nende maisist ISIC kaart, ent keskkonnasõbralikkus ei avaldu ainult SEB toodetes, vaid on ilmne ka panga sisekultuuris ja igapäevatoimingutes. Ometi võib tekkida õigustatud kahtlus, et tegu on vaid nii-öelda trendiliikumisega. SEB turunduse segmendijuhi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlase Delis Kruustikuga vestles Johanna Rannik.    Alustame lühikese tutvustusega: SEB on juba mitmed aastad oma tegevuses keskkonnasõbralikud ja jätkusuutliku suunaga. Rääkige palun, mida see endast kujutab. Pangal on väga suur mõju tekitada muutust näiteks selle kaudu, millistesse fondidesse…
Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Oled Sa kunagi mõelnud, mis võiks olla ühist päikeseautol ja sotsiaalliikumisel? Nüüd ei peagi Sa vastust ise välja mõtlema, sest tudengite loodud Solaride’i projekti liikmed võtsid vastamise enda peale. Eesti esimest päikeseautot võib tänavatel näha juba käesoleva aasta suvel. Auto kõrval võib kindlasti märgata ka “Mul ei ole suva” loosungiga pusasid, mida kandvad Solariderid on valmis maailma vallutama nii hoolivuse kui tehnoloogiaga.    Alustame tiimist ja tiimitööst. Teie projekti on tegelikult kaasa haaratud uskumatult palju inimesi. Kui palju teid täpsemalt on? Kas kõigile jagub alati tööd või peab keegi kunagi käed rüpes ka…
Uue aja säästlik tudeng ehk kiirnuudlite genotsiid

Uue aja säästlik tudeng ehk kiirnuudlite genotsiid

Tudeng on alati olnud üsna hinnatundlik inimloom. Tänapäeva tudengeil on sellele lisandunud ka (õigustatud ja tänuväärne) mure keskkonna pärast. Tahaks ometi elada nii, et endal on hea ja samas ei tee elades ka maailmale liiga. Paraku pole eetilisemate ja/või keskkonnasõbralikemate valikute tegemine tudengile tihtipeale jõukohane, sest tegu on küllaltki kalli lõbuga. Või siiski? Sõnal säästlik on kaks külge – püüdes olla säästlik tudeng, soovime säästa nii raha kui ka keskkonda. Loe lähemalt, kas ja kuidas see saavutatav on. Puu- ja juurviljad on odavad! Üks parimaid asju, mida tudengina endale teha saad, on puu-…
Rohkem keskpärasust!

Rohkem keskpärasust!

Üks. Riidest kotti kandev nooruk, väljaveninud mustriline kampsun, laiad kõrge vöökohaga teksad, suured mustad kingad ja ülespoole keeratud äärega müts. Kaks. Silmapaistvasse kasukasse mähitud neiu. Nahast miniseelik, klubikontsad, siidine pluus. Veatu meik ja täiuslikult säravad juuksed. Kolm. Noor naisterahvas. Pliiatsseelik, kõrge kraega sviiter, suure nahast koti külge seotud väike siidirätik. Juuksed silutud madalasse hobusesabasse. Neli. Hoolikalt sätitud tukaga noormees, Hawaii-lilledega särk, õige pisut lõhkised teksad ja kolme-triibu-ketsid.  Mis saab neil kõigil ühist olla? On nad kõik tudengid? Võib-olla. On nad kõik sama vanad? Kah võimalik. Mis siis veel? Nad kõik saavad oma riided kaltsukatest. Siit võib teha…
Kuidas päästa maailma?

Kuidas päästa maailma?

Keskkonnasäästlikkuse ja teadliku tarbimise eest vastutavad kõik, kuna need on aspektid, mis mõjutavad meid nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Alustades kasvõi kõige otsesemast mõjust: näiteks väiksema õhusaastega keskkonnas elades on eluiga pikem kui saastatud ümbrusega kohas. Üldisemalt pole energia- ja ressursisäästmise vajadus planeedi jätkusuutlikkust arvestades ilmselt kellelegi uudis. Ja ehkki kahtlemata keeravad kõik rohkem olevad tudengid hambapesu ajal kraani kinni, leidub teisigi võimalusi, kuidas anda oma panus keskkonna hoidmisesse. Neid võimalusi saab realiseerida Negavati konkursil. Negavatt (mis tähistab teoreetilist energiahulka, mis väljendab säästetud energiavõimsust) on konkurss, kuhu on oodatud kõikide kõrgkoolide tudengimeeskonnad,…