Ülikooli lõpetanud tudengil on tööturul jätkamiseks kaks võimalust: olla tööline või tööandja. Neil kolmel tudengil – Liisal, Alekseil ja Madisel – mõlgub mõtteis viimane variant.
Liisa Nurmela (21) asutas aasta eest sõpradega mittetulundusühingu Rabarebased. Praegu korraldab tudengimeeskond Tõrva Dokfesti. „Eelmisel aastal suutsime selle festivali ellu äratada ning luua Lõuna-Eesti kultuurimaastikule midagi uut. Kuna siiani oleme saanud vaid positiivset tagasisidet, siis juba leiamegi endid korraldamas järgmist Dokfesti.“ Liisa jaoks tähendab ettevõtlus julgust oma idee realiseerida. Kultuurikorralduse tudeng sai oma esimese organiseerimiskogemuse põhikoolis. „Võtsin julguse kokku, astusin huvijuhi ruumi, esitasin talle oma idee ning korraldasin koolis esimese AIDS-i vastu võitlemise päeva. Mul on siiani selgelt meeles, kuidas hommikuni 300 punast lipsukest meisterdasin.“
Erinevate ettevõtmiste taga on peidetud maailm, mille on loonud aktivistid ning tänu sellele võrratud üritused toimuvadki
Ettevõtlike projektidega tegelemise juures peab Liisa suurimaks väärtuseks inimesi. „Inimesed on kõige aluseks. Erinevate ettevõtmiste taga on peidetud maailm, mille on loonud aktivistid ning tänu sellele võrratud üritused toimuvadki. Viljandis õppides olen aru saanud, et väga olulist rolli mängib ka keskkond, kus töötan. Kui mind ümbritsevad loomingulised ja rõõmsameelsed inimesed, siis tulevad ka julge pealehakkamine ja loovad lahendused.”
Madis Vasser (26) on Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant, kelle ideeks on viia teaduslik psühholoogia meelelahutuslike teadusteatrite ja töötubade kaudu inimeste igapäevaelule lähemale. Viimase teostamiseks on noormees loonud populaarteadusliku organisatsiooni Psühhobuss.
Ettevõtluse tähendust määratleb noormees väga lihtsalt: see tähendab tema jaoks millegi ettevõtmist. „Täpsemalt on see midagi sellist, mis mõjutab mingil moel ka kedagi teist peale minu. Hommikune võileivategu sinna alla ei kvalifitseeru.“ Madise sõnul sai ta ettevõtluspisiku endalegi ootamatult. „Esimeseks pisiprojektiks oli kodulinna Kunda rulapargi elushoidmine, kuna atraktsioonide halva seisukorra tõttu otsustati need prügimäele toimetada. Aktiivsete sõprade ja vastutulelike linnaametnike koostööl said vana pargi varemed ümber asustatud, korda tehtud ning ajapikku taas üles ehitatud. Ettevõtmise tulemusena oli Kunda trikiratturite kasutada pindalalt vahest Eesti suurim ja seejuures isemajandav sisepark.“
Kui Psühhobuss eelmise aasta alguses vaikselt veerema hakkas, oli kogu meeskonna algseks hirmuks publiku (loe: klientide) reaktsioon. Peagi aga selgus, et konstruktiivne tagasiside on ettevõtjale üleüldse parim kingitus, mida klientidelt saada.
Konstruktiivne tagasiside on ettevõtjale üleüldse parim kingitus, mida klientidelt saada
Aleksei Nesterovitš (21) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudeng, kes arendab oma meeskonnaga ideelaboris idufirmat. Lõppeesmärgiks on luua uus tarkvaralahendus, mis lubab tudengitel anda õppejõududele ja õppeainete administraatoritele vahetut tagasisidet. Hetkel on idee teostamisega jõutud prototüübi arendamise faasi. Noormehe jaoks on tudengite tagasiside süsteemi arendamine esimeseks kokkupuuteks ettevõtlusega. Sügissemestril võitis Aleksei meeskond Kaleidoskoobi äriideede konkursil preemia ja sai rahastuse ka Vega fondilt.
“Ideega alustades hirmutas mind rahvusvaheliste meeskonnakaaslaste kõrgem haridustase ja hea inglise keele oskus.” Aleksei ei visanud aga püssi põõsasse, vaid hakkas usinalt oma võõrkeele oskust parandama, et saaks aktiivsemalt suhelda. Noormees arvab, et ettevõtlus on raske töö, mille suurimaks väärtuseks on kõrgelennuline mõtlemisviis meeliülendavas atmosfääris.
Nõuanded ja näpunäited:
Juhina peab olema kõige suurem usk endasse ja oma tegemistesse. Ainult siis tuleb meeskond ideedega kaasa ja seda kasvõi maailmaääreni.
-Liisa
Seltsis on segasem! Otsi endale meeskond, eriti hea, kui valdkonnaülene, mis loob soodsa pinnase eriilmeliste ideede genereerimiseks. Isegi kui teised valdkonnad tunduvad kaugete ja mõistmatutena, on alati võimalus protsessi käigus erinevate vahendite ja selgituste kaudu neid mõista. Põhiline on, et idee sütitaks.
–Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor
Ettevõtluspisikuga tudengitel soovitan tegutsema hakata helikiirusel. Parim aeg ettevõtluseks ei tule pärast ülikooli lõpetamist, vaid on juba kohal.
-Aleksei
Kõige lihtsam viis oma plaanide realiseerimiseks on päriselt millegagi pihta hakata. Alusta kasvõi väikesest ideest, muidu võid jäädagi unistajaks.
-Madis
Kahtluse korral proovi. Õppida saab nii edust kui ka ebaõnnestumisest.
–Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor
Mõtle suurelt! Ei tasu end alahinnata ning oma ideed liialt lihtsustada. Tudeng on võimeline ka enamaks kui söögikoha avamine.
-Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor
Autor: Heili Ollin