Laupäeval, 8. novembril, toimus AHHAA Teaduskeskuses järjekordne TEDx konverents, kus oli kohal ka ajakiri OLE ROHKEM. Ingvar annab teemagruppide kaupa lühikese ülevaate kõige enam kõlama jäänud ideedest.
Kuidas saaksime paremini suhelda?
IDEE NR 1: Kuigi Eesti Väitlusseltsi juht Margo Loor nimetas enda kõne tuumaks ratsionaalsuse, siis majandusteadust austava isikuna parandaksin selle ümber pigem konstruktiivseks suhtlemiseks. Margo rääkis, kuidas väitlemisõpetus muudab inimestevahelise kommunikatsiooni sisutihedamaks – esita argument, too näited ja tee põhjendatud järeldused. Olles viimased kaks aastat Tartu Väitlusklubi liige, võin omalt poolt kinnitada, et see tehnika töötab ja soovitan meie lugejatelgi väitluskunstiga tutvust teha. Hoiatan siiski ette, et väitlemine teemal „Naisartistid mõjuvad feminismile halvasti“ ei pruugi enamiku jaoks liigituda just ratsionaalse ajakasutuse alla.
IDEE NR 2: Kõige huvitavama elulooga esineja oli minu jaoks Mait Müntel, kes leidis prantsuskeelses Genfis CERN-i kiirendis umbkeelsena teadustööd tehes uue kutsumuse – keeleõppe. Nimelt hakkas Maitu vaevama küsimus, kas peale 12 kooliaastat kestnud vene keele õpet on normaalne osata öelda vaid „Tere“ ja „Head aega“? Lähenedes keeleõppele teaduslikult ja tuginedes statistikale (kõige tähtsamad sisendid on inimese unustamiskiirus ja enim kasutatavad sõnad), on ta loonud arvutiprogrammi abil uue ja parema keeleõpetaja. Programm Lingvisti aitab õppida optimaalsemalt ja tänu sellele on võimalik uus keel suhu saada kõigest 200 tunniga. Kui ei usu, proovi järgi – lingvist.io.
IDEE NR 3: Aga milleks on üldse keelt vaja? Live-esituste vahepeal näidati ka parimaid palu välismaalt ja Mary Lou Jepsen, Google X Display divisioni juht, tuli välja revolutsioonilise ideega, mis tekitas minus TEDx konverentsil kõige võimsama wow-efekti. Nimelt muutub peagi reaalseks võimalus näha otseülekannet inimese mõtetesse ehk saada ligipääs sellele, mida oma kujutelmades parasjagu näeme. Vaata videot ja imesta.
Loovus meie ajudes, majanduses ja kosmoses
TOP 3 TSITAADID:1) „Kõik olümpiavõitjad on mutandid.“ Andres Metspalu näide sellest, et geenimutatsioon võib olla ka positiivne.
2) „Could you imagine if we could leapfrog language and communicate directly with human thought?“ Mary Lou Jepseni wow-efektiga lause.
3) „Kodanikuaktiivsuse probleem ei ole mitte kodanikupassiivsus, vaid kodanikudebiilsus.“ Kõnede vahelisel arutelul avaldati nördimust kodanikualgatuste halva juhtimise osas.
IDEE NR 1: Juhul kui osa kuulajatest uskus enne TEDx-le tulekut, et pole midagi parata kui saatus neile loovust ei võimaldanud, siis aju-uurija Julius Juurmaa lükkas selle dogma ümber: loovus on peidus meie kõigi ajudes ning selle võimekus oleneb aju vaikeolekuvõrgustiku suurusest. Kahjuks ei avardanud noor teadlane kuulajate teadmisi selles osas, kas vaikeolekuvõrgustikku on võimalik ka suurendada ehk kas loovus on treenitav.
IDEE NR 2: Eesti loomemajanduse nutusest seisust kurtis Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna. Heleni kõne põhiteesiks oli „Loovus on majanduse mootoriks“, millega saan mina nõustuda vaid pooleldi. Tõsi, disainil on toote ekspordivõimekuse juures oluline roll, aga Eesti muusikatööstuse arengu ja SKP kasvu vahelise seose korrelatsioonis jään siiski skeptiliseks. Olen arvamusel, et muusikatööstus areneb siiski pigem ühiskonna heaolu arvelt – mida rikkam on ühiskond, seda ajamahukamalt saavad andekad noored ennast muusikale pühendada ja seda rohkem on ka meelelahutuse ausaid tarbijaid. Kui loovuse alla liigitada ka innovaatilised insenerilahendused, siis võib kõne põhiteesiga rahule jääda. Helen Sildna keskendus aga siiski pigem nö kulturnikutele.
IDEE NR 3: Kuidas õnnestus väikesel Eestil saada kosmoseriigiks? ESTCube’i projektijuht Silver Lätt möönis, et selle eesmärgini jõudmine nõudis tiimilt kõvasti loovust. Silveri hinnangul on väga kahetsusväärne näha, kuidas täiskasvanud inimesed käivad loovuse koolitustel, et seda taasleida, ja pani noortele TEDx-i kuulajatele südamele, et nad loovust iseenda sees ära ei tapaks. Kõne lõppes väga õigete sõnadega: „Ainult loovusega saab muuta maailma paremaks!“
Kes ütles, et asjad peavad just nii olema?
IDEE NR 1: Lible, miks sa jood? Terve Eesti SA asutaja Riina Raudne arvas, et möödunud on rohkem kui sajand, kuid seda küsimust peaks ikka ja jälle kordama. Läbiviidud süvaintervjuude analüüsist selgus, et eestlased ei oska siiani sellele küsimusele objektiivselt vastata. Pikk jutt lühemalt – kasvatus ja traditsioonid on sisendiks elupõletavale sotsiaalsele survele, millele alkoholitöösturid ahnelt kuive kasehalge kütteks juurde viskavad. Karskus ei tohiks olla häbiasi.
IDEE NR 2: Muutu enne, kui on liiga hilja. Eesti Geenivaramu direktori Andres Metspalu hinges elab suur unistus tervemast Eestist. Nimelt on geenide abil võimalik ennustada inimese tulevasi pärilikke terviseprobleeme, olgu selleks infarkt, diabeet või sapikivid. Levib näiteid ahelsuitsetajatest, kes elavad ilma suuremate terviseprobleemideta 75-aastaseks ja veidi vähem on räägitud ka inimestest, kes juba 45 aastasena kopsuvähi diagnoosiga taevaväravate juurde jutule saadetakse. Geenid määravad, milline näide ollakse ja vastavalt sellele peaks ka oma elustiili ja harjumustega seotud valikuid tegema.
IDEE NR 3: Eesti rahvaarv võiks olla 10 miljonit. Absurd? Taavi Kotka väidab, et tema e-residentsuse idee abil, pole see üldse nii võimatu. Olles seda ideed (õigemini selle idee edasiarendust Global Governance’i suunal) rahvusvahelisel teadusvõistlusel tutvustanud, julgen öelda, et tegu on sedavõrd innovaatilise ideega, et suurema osa maailma jaoks tundub see sama absurdne kui Murdoci tagasitulekud kultusseriaalis MacGyver. Põhjuseid on mitu – usaldus riigivõimu ja rahva vahel, kodanike harjumus kasutada igapäevaelus infotehnoloogiat ja nii edasi. Kui on aga soov välismaalasest sõbrale muljet avaldada, siis see idee on tõsine trump-äss varrukas!
Autor: Ingvar Viin.