Eesti Naisüliõpilaste Selts on Eesti vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon, asutatud aastal 1911 ning taasasutatud 1988. Meie eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaimselt ja seltskondlikult, et seeläbi tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus. Tänapäeval teadvustatakse ENÜS-is tugevalt seltside ja korporatsioonide põhimõttelist vahet. Eelkõige väljendub see erinevus hierarhia ja range kasvatuse puudumises, ka igapäevases seltsielus rõhutatakse demokraatiat kui inimestevaheliste suhete avatust ja arvamuse kujundamise vaba voli, sallivust ja liberaalsust. Kui võtta arvesse naiste jaoks avatud organisatsioone, siis võib ENÜS-i vaadelda kui keskteed korporatsioonide ja seltside vahel. ENÜS-i liikmetel on vabad käed organisatsiooni kasvamises ning kujundamises erinevate ürituste näol. Akadeemiliselt korrektsete ürituste vahele mahub küllaldaselt lustakaid üritusi Seltsi sees ja teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Oleme tuntud oma meeleolukate lauamänguõhtute poolest, kuid traditsioonilise tudengiorganisatsiooni semestriplaani mahub veel lai valik üritusi alates tantsukursustest ning lõpetades sõprusorganisatsioonide külastamisega Soomes ja Rootsis. Eesti Naisüliõpilaste Seltsis saab kanda ameteid alates raamatukoguhoidjast ja arvutiasjatundjast lõpetades laekuri, kirjatoimetaja ja juhatajaga, mis annab lisaks heale juhtimiskogemusele ka arusaama, kuidas toimib üks pea 500-liikmeline organisatsioon, mille liikmed paiknevad igal pool üle maailma. ENÜS-i liikmed on väga eripalgelised nii teadmiste kui ka isiksuseomaduste osas, igaüks näeb ilmselt ka seltsi erineval moel, kuid kõiki liikmeid seovad ühised väärtused ja põhimõtted – ideaal haritud ja edasipüüdlikust eneseteadlikust eesti naisest.ORGANISATSIOONIST
Oma eesmärke ellu viies on Seltsis alati oluliseks peetud oma liikmetes solidaarsuse ja tolerantsuse arendamist, avameelsust ja üksteise mõistmist ning iga liikme omapärade väärtustamist.
Nii kuulubki ENÜS ühest küljest naisorganisatsioonide perre, kuid teisest küljest üliõpilasseltside hulka.
2023. aasta kevadel Mida tähendab olla osa ühest vanimast naisüliõpilasorganisatsioonist? Eesti Naisüliõpilaste Selts on organisatsioon, mida iseloomustab demokraatia, individuaalsus, rahvuslikkus, kuid mitte ainult: ENÜS-is valitseb sõbralik, võrdõiguslik õhkkond. Meie inimesed tulevad kokku erinevatel üritustel olgu selleks siis rattamatk, talvepäevad, jõulupärgade meisterdamine või aastapäeva tähistamine, kus isegi vilistlased tantsivad näiteks flamenkot ja lavastavad näidendeid. ENÜSi üritused koondavadki kokku nii tegevliikmeid kui vilistlasi ja seega on mu tutvusringkond lühikese ajaga plahvatuslikult kasvanud! Meie seltsikorteris hõljub sageli kaneeliküpsiste ja kakaolõhn ja elavad vestlused feminismist, teadustest, kirjandusest, kui ka tervisest ja paljust muust. Äge on see, et isegi noorliikmena saan vahetult osaleda Seltsi elu-olu kujundamisel: võrdselt kaasvõitlejate ja vilistlastega. See on see meie liikmete võrdsuse printsiip ja see sümpatiseerib mulle väga. Mida on ENÜSil ja akadeemilisel maastikul pakkuda?
NOORLIIGE RIKA KOGEMUSTEST ENÜS-iga
, kui jalutasin sõbrannaga mööda Emajõe äärt ja planeerisin doktorantuuri astumist, kutsus ta mind Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Kuigi olin Tartu Ülikooli selleks hetkeks juba lõpetanud, otsustasin, et soovin näha tudengielu teise nurga alt, leida õppimisele kulunud öödele, kümnetele sooritatud kirjanduse ja filoloogia eksamite kõrvale ka teine arusaam/vaade ja mõista, mis elu elatakse tudengiorganisatsioonides. Nüüd olen olnud ENÜSiga seotud 2023. aasta maist ja senimaani tunnen, et see oli sama hea otsus kui Tartu Ülikooli astumine.
Pole liialduslik öelda, et iga organisatsioon on sama tugev kui on tema juhataja ja eeskuju. Olen ääretult uhke selle semestri ENÜS-i juhataja (ja tänaseks enda akadeemilise ema) üle, kelle ühiskondlik aktiivsus ja tahe maailma paremaks muuta, ei tee mitte ainult meie seltsi paremaks, vaid ka kogu ühiskonda. Näiteks pidas ksv! Gerda-Liis Kuusk meeldejääva kõne Eesti taasisesvuspäeval Emajõe pargis, kus ta tuletas kuulajatele meelde, et eesti rahvas on täpselt nii tugev kui on tema ühtsus, kokkuhoidmistunne kui ka oskus väärtustada meie minevikku ja rahvust. Samuti kõneles Gerda-Liis ka Tartu Ülikooli aastapäevaballil, kus ta pidas kõne härradele ja tuletas meelde, et meie ühiskond vajab nii õrnust kui ka tugevust, kus kõik peaksid mõistma, et emotsioonide väljendamine on osa inimesest olemisest.
Minu Seltsis korraldatakse raamatuklubi õhtuid, lauamängumaratone ja mitmeid teisi meie liikmeid kõnetavaid üritusi. Tasuks aga silmas pidada, et nii nagu ükski akadeemiline organisatsioon ei ela ainult sissepoole, nii hoiab ka ENÜS teiste akadeemiliste organisatsioonidega tugevaid suhteid. 2024. aasta jaanuaris said teoks ENÜSi ühised talvepäevad Meenikunno soos koos ühe meeskorporatsiooniga. 10 kilomeetrit läbi rabalaugaste mööda laudteed kõndides avastasin, et olen paremalt ja vasakult poolt ümbritsetud väikeste mändidega ja kanarbikurootsudega ja õrn talvine päike paitas mu ninaotsa ning ees liikusid loodusest sama hämmeldunud seltsiõed – see kõik tekitas minus suure rahulolutunde. Suvel võtsime ENÜS-i ja ühe teise akadeemilise meesorganisatsiooniga ette kahasse korraldatud rattamatka. Tegemist on päris vana traditsiooniga kahe organisatsiooni vahel, mida on ühtekokku peetud rohkem kui 20 aastat! Möödunud suvel suutsime üheskoos ratastega kõigest kolme päevaga läbida üle 120 kilomeetri! Lisaks käidi päikeseloojangul rabajärves ujumas ja õhtul aeti lõkke ääres juttu. Oma lühikese Seltsis oldud aja jooksul olen saanud osa nii paljudest sündmustest ja nii palju on veel ees ootamas! Kõik need ühislaulmised, svingiõhtud, tõrvikurongkäigud, erinevad arutelud, VOLBER, naermised, hilishommikused jutuajamised võõrastega, kellest võivad saada hoopis paari päeva, nädala või kuu pärast lähedased sõbrad, elukaaslased või lihtsalt toredad mälestused – on andnud mu elule vägevat sisu! Poleks ma ENÜSiga liitunud, ei oleks ma vist iialgi nendest üritustest sellisel kujul osa saanud.