Ajalooring

Tartu Ülikooli Ajalooring

Infoõhtud:

08.09.2021 kell 19:15
Õlleministeerium

ORGANISATSIOONIST

Tartu Ülikooli Ajalooring on 1946. aastal asutatud erialaselts, mis koondab peaasjalikult ajaloo ja arheoloogia instituudi üliõpilasi. Üheks meie eesmärgiks on suurendada instituudi siseseid suhteid ehk omavahel tutvustada erinevate tegevuste kaudu nii üliõpilasi kui ka õppejõude, vähem oluline ei ole aga ka kõigi teiste ajaloohuviliste kaasamine ning näitamine, et ajalugu ei ole mitte ainult tolmunud raamatus või arhiivis, vaid kõikjal meie ümber!

Ühiste üritustena korraldab Ajalooring traditsiooniks kujunenud sügis- ja kevadreise, meeleolukaid filmiõhtuid ning vestlusringe õppejõududega. Koos on käidud ka Tartu linnas ekskursioonidel, samuti on TÜ Ajalooring oodatud mitmetesse muuseumitesse. Arenguruumi on aga palju ning selleks, et ajaloohuvilisi inimesi koondada ja nende ideid ellu viia, ootame kõiki soovijaid meie korraldusmeeskonnaga aasta ringi liituma või meie üritustel osalema. Info jõuab huvilisteni nii Facebooki lehe kui ka kodulehekülje (ajalooring.ut.ee) kaudu. Liituda on aga lihtsaim, kui tulete mõnele meie üritusele ja täidate pärast seda soovi korral taotlusvormi, mille leiate paremal pool asuvast kastikesest „Liitu meiega”.

JÜRI KOGEMUSLUGU

Minu esimene kokkupuude Ajalooringiga toimus 2010. aasta sügisel umbes ülikooliõpingute teisel või kolmandal nädalal. Keegi õppejõududest (vist Kukeke) reklaamis oma loengu alguses, et täna õhtul on ARi-i tutvustav üritus ning kes vähegi tahab ajaloolaste seas kaasa lüüa, siis minge kindlasti ja vaadake, mis seal põnevat räägitakse. Lisaks tuli muidugi ka törts reklaami ja häid mälestusi.

Meie kursuselt käis tollel esimesel üritusel vast kümmekond inimest, kes laias laastus said ja jäidki kirglikeks AR-i fännideks. Üritusel endal aga tuli välja, et vana juhatuse aeg sai täis ning valima asuti kohe uut ning muidugi tuli sinna järjepidevuse huvides kaasata vähemalt üks rebane. Üks mu kursavend läks vabatahtlikult, mind soovitas keegi tagareast ja nii see läkski. Umbes nädala pärast käisime juba sügisreisiks Peipsi-äärseid piirkondi avastamas ning sügisreisil endal tegin veel ka ettekande. Toona tundus juba selline asi ikka väga suur ja uhke, kui pead õppejõudude, doktorantide ja magistrantide ees tegema ettekannet kohast, mida näed elus esimest korda.

Esimene aasta läks kiirelt, korraldasime erinevaid üritusi ning märkamatult olin jäänud ainsaks esmakursuslaseks AR-i juhatuses, mis tähendas, et tollane esimees Marie Vellevoog hakkas mind suuremateks asjadeks vaikselt ette valmistama. 2011. aasta sügisel asusingi Ajalooringi juhtima.

Järgnenud aastast meenuvaid mitmesugused reisid ja nende ettevalmistamised, loengud, filmi- ja lauluõhtud. Õdus jõuluistumine Linnakodaniku muuseumis on aga siiamaani üks ilusamaid mälestusi. Panime käima ka AR-i lauliku projekti, kuid tuleb tunnistada viga: see ei olnud toona prioriteetne ja tundub, et see algatus on ka hilisematel aastatel tolmukorra alla vajunud.

Pärast oma esimehe ametiaja lõpu jäin samuti AR-i teataval määral kaasa tegema, sest hea sõber Jaan-Kristjan Unt sai esimeheks ning pärast tema ametiaega Margus Punga. Mõlemit aitasin nõu ja jõuga ning Undiga sai korraldatud üks ulmeliselt äge kevadreis Narva koos üdini meeleoluka istumisega Narva linnuse Põhjaõues. Selle ürituse eest ütlen veel aitäh Tanelile, Kaarlile ja Katrile.

Ajalooring on minu jaoks üks ülikooliaastate eredamaid mälestusteallikaid. Erinevatel reisidel koos teiste tudengite ja õppejõududega kogetud hetked on niivõrd ägedad, et olen tänaseni kurb, kui ei saa mõnel väljasõidul osaleda. Vähemalt sama eredad on olnud ka nende reiside ettevalmistused, sest nende raames on müratud nii heinapllidega, käidud suvalistes lompides ujumas kui ka ekseldud kottpimedas Soontagana muinaslinnuse ümber.

Ajalooring on see miskit, mis hoiab ajaloolasi koos. Igasuguseid tegevusvõimalusi tekib üha rohkem ja rohkem, kuid tõelised ajalootudengid (ja huvilised teistelt erialadelt) on alati leidnud oma tee AR-i ning sulanud ühtseks ja ajalooliseks pereks.