Search
Close this search box.

Vastutus kui kunst omaette

Kristel-Maria Kadajane

Kas oled mõelnud, mida tähendab vastutus? Tundub lihtne küsimus, aga kas ka vastus on sama lihtne. Kuna uue aasta lubadused pole enam kaugel, siis kordame üle, mida vastutamise kunst endast kujutab.

Mida tähendab vastutus? Vastutuse seletusi on lihtne leida. Kõikvõimas Google annab need 0,42 sekundiga. Hoopis raskem on terminit defineerida enda igapäevaelu kohaselt. Kui sageli me päriselt mõtleme argielus miks, mille eest ja mil määral me vastutame?

Juhul kui mõtlemegi, tuleb tõenäoliselt kõige esimesena pähe vastutuse kolmainsus, kuhu kuuluvad töö, kooli ja koduga seotud kitsamad teemad. Palju aga meenub kolmnurgast kaugemale ulatuvaid asju, mis on seotud vastutusega oma kogukonna või maailma ees?

Ehkki sõnapaar „globaalne vastutus” on viimaste aastate jooksul üha rohkem kõlapinda saanud ja ökomõtlemine on muutunud moeasjaks, on siiski üldiselt tegemist nišiga, millega tegelemine on justkui pühapäevane hobiharrastus.

Ometi hõlmab igapäevane vastutamine ka ülemaailmseid teemasid, mitte ainult omaenda mugavustsoonis toimuvat. Samas on oluline, et enda vaimu ja tervist ei koormataks liigselt asjadega, mis pikemas perspektiivis võivad üle jõu hakata käima. Kuidas siis targalt vastutada?

Mille eest me vastutame?

Vastutamisest rääkimine on mõnes mõttes nagu kana ja muna probleemi üle vaagimine. Kumb tuleb enne, kas küsimus miks või hoopiski mille eest me vastutame?

Et leida miks me oleme endale võtnud teatud vastutuse, tuleb lühidalt öeldes analüüsida enda tegevust ja leida need motiivid, mis meid tegutsema ja seega ka vastutama panevad. See aga eeldab esmalt oma vastutusalade leidmist ehk sisuliselt mõtlemist sellele, mille üle me tänase seisuga vastutame.

Siinkohal aga tuleks eristada vastutust kohustusest, sest iga vastuvõetud kohustus ei taga veel vastutustunde olemasolu. Kohustusi saab endale võtta ka selliselt, et ei tunta endal lasuvat vastutust ehk puudub sisemine ajend ja tõuge tegutsemiseks.

Seega esimese sammuna targa vastutamise teel on tarvis endalt küsida, missuguste asjade üle on vastutus võetud. Mõtlemisel tasuks lähtuda oma igapäevastest tegevustest koolis, kodus, tööl või teistes valdkondades ja mõelda pisiasjadeni ulatuvale tasandile välja.

See on oluline leidmaks nii teemad, mille puhul pole tegemist nii-öelda reaalselt mõtteka vastutamisega, kui ka need, mis tegelikult vajaksid rohkem tähelepanu. On üsna tarbetu võtta endale vastutus asjade eest, mille üle on vähe reaalset võimu, näiteks teiste inimeste tuju, arvamuse või motivatsiooni üle. Samas on isiklikku ja karjääri arengusoovi silmas pidades oluline teadvustada endal lasuvat vastutust teha reaalselt midagi, mis arengule viiks, näiteks aina kvaliteetsemat tööd või süvendatud õppimist.

Miks me vastutame?

Tõenäoliselt on eelmises lõigus defineeritud vastutusalad seotud enamjaolt kooli või tööga ja vähemal määral koduste asjadega. Teen nüüd julge oletuse ja eeldan, et nimekirja sattus üsna vähe teemasid, mis on seotud ühiskonna või globaalse tasandiga. Näiteks kui palju me mõtleme vastutust või kohustust võttes sellele, kuidas ja mil määral need puudutavad maailma meie ümber? Kas ja kuidas need aitavad meil areneda selliseks inimeseks, kes me tahame olla?

Ometi on teemasid, mille puhul me saame võtta (et mitte öelda peame võtma) endale vastutuse tegutseda selliselt, et areneda inimesena nii oma isiklikus kui ka avalikus sfääris, et meie ise ja maailm muutuksime koos paremaks. Siin on oluline küsida endalt miks.

Igapäevaste ja meid otseselt puudutavate asjade puhul on motiivide leidmine kerge, samas kui ühiskonda laiemalt puudutavate teemade puhul on tarvis oma mugavustsoonist kaugemale mõelda. Silmas peab pidama ka seda, et vastutus ei hõlma üksnes asju, mis on seotud tegemisega, vaid sisaldab ka tegemata jätmisi. Seega rääkides vastutamisest nii meid otseselt puudutavates teemades kui ka globaalsetes asjades, on oluline vaadelda asja kahe külje pealt – mis määrab selle, mil määral ja kas me üldse tegutseme.

Selliselt mõeldes leiame vastutuse tegeliku põhjuse ning seeläbi saame analüüsida ka oma käitumist ja hinnata mõju ülejäänud maailmale. Ja siit saab alguse rohkem olemine.