Psühhobuss on eksperimentaalpsühholoogia ringiliikuv „labor“, mille eesmärgiks on teaduse populariseerimine. Psühhobuss alustas oma teekonda aasta tagasi Tartu Ülikooli avatud uste päeval etendusega “Eksperimentaalpsühholoogi argipäev”. Sama etendusega tähistasid nad oma aastapäeva ka tänavu.
Aasta jooksul on buss läbinud tuhandeid kilomeetreid, peatudes erinevates Eesti paikades, korraldanud üle neljakümne psühholoogilisi eksperimente tutvustava etteaste koolides, organisatsioonides ja sünnipäevadel ning on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu ja tiitleid. Psühhobussi teekond pole aga kaugeltki lõppenud − organisatsioon valmistub avastama veelgi rohkem uusi põnevaid radu.
Psühhobuss või psühhopaat
Psühhobuss sai alguse küsimusest, kuidas viia inimesteni psühholoogia kui teadus. Tudengite peas liikus erinevaid mõtteid, kuni aktiivsed psühholoogiaõppurid Madis Vasser, Madli Uutma ja Kadri Raag võtsid selle enda südameasjaks ning kutsusid ellu nähtuse, millest sai Psühhobuss. Nüüdseks kuulub Psühhobussi meeskonda kümme Tartu Ülikooli tudengit, kellest noorim liige osales veel aasta tagasi Psühhobussi esimesel etteastel abituriendina publiku seas.
Buss kui niisugune on korraldajate jaoks siiski veel mõtteline ning teadusetendustele reisitakse erinevate sõiduvahenditega. Eelnev aga tähendab, et viimastel minutitel etendust harjutades on ka rongireisijad sellest osa saanud. Organisatsioon unistab aga päris enda bussist, millega saaks aina suurenevat katsetehnikat esinemistele kaasa vedada.
Mentaalne välk ja pauk
Psühhobussi eksperimendid näitavad, kuidas mõjutavad inimeste kogemused nende maailmataju ning kuidas on tehnoloogia abil võimalik aju petta. Piisab vaid nägemismeele mõjutamisest, et inimene saaks tavamaailmast erinevaid kogemusi ning usuks nende reaalsusesse. Nii on näiteks etendusel juhtunud, et Oculus prillidega õndsas virtuaalreaalsuses olnud inimesel polnud aimugi sellest, et tugev tuul viis pea kohalt telgi minema ning ümbritsevad inimesed otsisid oma asju paaniliselt taga. Ka lihtsad visuaalsed katsed näitavad, kui kergesti on võimalik inimese taju ja seeläbi tõlgendust maailmast muuta.
Psühhobussi telgitagused
Psühhobussi tegevus hõlmab tegelikult palju enamat kui psühholoogiat. Liikmete igapäevaelu koosneb lisaks suurel hulgal artiklite lugemisest ning katsete väljamõtlemisest ka programmeerimisest ja arvutite ehitamisest. Vajalikud on ka majandusalased teadmised, et organisatsiooni tegevuses hoida. Esinemiste eest saadud tasu kulub enamasti transpordi ning erineva tehnika soetamise, parandamise ja arendamise peale. Psühhobuss esines oma kõige aktiivsemal kuul kokku 17 korral, mis tähendab, et peagi on vaja tehnikat juba kahekordses koguses, et kõikidele üritustele jõuda. Samuti võib lisaks inimkatsete ebaõnnestumisele juhtuda, et mõni katseaparaat lõpetab töötamise või soovib vahetult enne etenduse algust end uuendama hakata.
Etenduste kokkupanemise eel katsetatakse teaduslikest artiklitest pärinevaid teadmisi üksteise peal. Nii saab meeskond teada, kas katset tasub etendusse lisada ning milliste aspektidega arvestada, kui katses osalejaks on mõni inimene publiku seast. Eksperimendi ajal lubavad korraldajad olla oma katseisikute turvalisuse ja heaolu säilitamisel väga põhjalikud.
Publiku reaktsioon
Psühhobuss võtab vastu kõiksuguseid ürituste kutseid ning kohandab oma etteasteid vastavalt sihtgrupile. Etendusi on tehtud õpetajatele, autojuhtidele, politseinikele, kohtunikele ja teadlastele, kuid on jõutud ka väiksematele sünnipäevapidudele.
Tagasiside on olnud nii hea, et korraldajad hindavad iga harva esinevat konstruktiivset kriitikat väga kõrgelt. Korraldajad on ka ise üllatunud, et inimestel on teaduse vastu nii suur huvi ning tihti juhtub, et publik läheb katsete järel „põlema“ ja soovib aina rohkem teada. Kuigi korraldajatel on kogemusi ka täiesti tumma publikuga, siis üldjuhul tulevad inimesed ruttu kaasa ning osalevad interaktiivses kavas meelsasti. Seega on Psühhobussi etendused sobilikud kõigile: nii lastele, kes suudavad korraldajate küsimustele välja mõelda jaburaid ning fantaasiarohkeid vastuseid kui ka täiskasvanutele, kellega on võimalik erinevatest fenomenidest pikemalt arutlema jääda.
Teadmiste kogumine
Etenduste loomine ja publikule esitamine on Psühhobussi liikmetele andnud juurde väga palju uusi kogemusi. Noore teadlase jaoks on tore avastus, kui teaduskirjandusest loetud hüpoteesid saavad ka reaalses elus kinnitust. Mõnikord teevad Psühhobussi korraldajad ka ise uusi avastusi, viies eksperimente läbi erinevates Eesti paikades ja keeleruumides.
Esimene Psühhobussi aasta on andnud palju teadmisi ning tulemusi, mida järgnevatel etendustel näidetena kasutada. Psühhobussi etendust jälgides on näha, et korraldajate teadmised on laialdased: meeskond ei jää hätta vastamisel küsimustele, mis tavapärastest psühholoogia uurimisvaldkondadest välja jäävad. Psühhobussi tegemised on aidanud liikmetel ka eksameid hõlpsamalt sooritada, kuna paljud õppekavas olevad teadmised on iseseisvalt juba selgeks saadud ning samuti on neile esinemiskavas ka rakendus leitud.
Tunnustus
Psühhobuss on oma esimesel tegevusaastal võitnud tudengite äriideede ja projektide konkursi Kaleidoskoop, mis viis neid Ajujahi 40 parima hulka. Tartu Tudengipäevadel sai Psühhobuss Stand-up Teaduses parima koha. Psühhobussi tegijad peavad aga kõige olulisemaks riiklikku teaduse populariseerijate tiitlit ning oma publiku tagasisidet. Liikmetele on meeldejäävaks seigad, kus tänaval hüütakse: „Näe, teadlased!“. Psühhobussi järgmise tegevusaasta eesmärgiks on oma tehnika hulka ja esinemiste arvu eksamite kõrvalt veelgi suurendada. Lisaks soovivad nad alustada ka rahvusvahelistel konkurssidel osalemist, olles esimene psühhobuss kogu Euroopas.
Vaata ka Psühhobussi kodulehte www.psyhhobuss.ee.
Autor: Mirjam Ool