Kuidas olla rohkem ehk kui teooria kohtub praktikaga

Kes ei tahaks olla aktiivsem, tervislikum, edukam ja üleüldse parem versioon iseendast? Vastavasisulisi kirjutisi-soovitusi leiab trükimustana kõikjalt, kuid iseasi, kas ja kuidas kõrgelennulised mõtted praktikas realiseeruvad. Neli tudengit, kel siht rohkem olemisest silme ees, jagavad oma kogemust, kuidas päriselus rohkemolemine käib.

Anna-Stina tudeerib magistriõppes usuteadust, lisaks koolile jõuab ta ka poole kohaga tööl käia, olla Karjääripäeva meeskonna vabatahtlik, teha kolm-neli korda nädalas trenni ning kohtuda sõpradega. Simo Andre on ajakirjandustudeng, kes teeb paralleelselt õpingutega erialast tööd ning jõuab kooli ja töö kõrvalt ka trenni. Stella õpib õigusteaduskonnas ning leiab koolitööle lisaks aega ka spordi, kultuuri nautimise ning sõprade jaoks. Kai Karin tudeerib arstiteaduskonnas hambaarsti erialal ning ehkki suur osa tema ajast kulub hariduse omandamisele, jagub jaksu ka tantsutrennidele. Missugune on nende versioon „OLE ROHKEM“ visioonist, selgub järgnevalt.

OLE ROHKEM mentaliteet tähendab ideaalis teadlikku ja mõtestatud elustiili. Mis on teie jaoks OLE ROHKEM elustiil?

Anna-Stina: Mulle on jäänud mulje, et tihti tullakse ülikooli ilma selge eesmärgi ja arusaamata, mida oma erialaga teha. Seega leian, et bakalaureuseõppe jooksul võiks tudeng proovida vabatahtliku tegevuse või praktika kaudu erinevaid õpitava erialaga seotud töid ning kui jaksu on, siis miks mitte ka kooli kõrvalt töötada.

Olla rohkem tähendab minu jaoks võimalust ärgata mõttega, et tänasel päeval on mu elus eesmärk ja täita roll

Koolitöös pean väga oluliseks kohusetunnet, kuna õppimine on suurepärane viis tahtejõu, stressitaluvuse, vastupidavuse ja ajaplaneerimisoskuse – omaduste, mis aitavad hilisemas elus toime tulla – arendamiseks. Lühidalt tähendab OLE ROHKEM elustiil minu jaoks uudishimulikku, tulevikule mõtlevat ja kohusetundlikku tudengit, kes on aktiivne oma võimete piires.

Simo Andre: Arvan, et mõtestatus on OLE ROHKEM mentaliteedi juures väga asjakohane aspekt: teadmine, miks ja kelle või mille jaoks midagi teen. Eesmärkide püstitamine on juba iseenesest kantud mõttest olla rohkem.

Stella: Olla rohkem tähendab minu jaoks võimalust ärgata mõttega, et tänasel päeval on mu elus eesmärk ja täita roll. Just nimelt võimalust, kuna see tunne tuleb luua mõtteviisi ettevalmistusega, et täna on hea, mõnus ja meelepärane päev, mille jooksul on võimalik palju ära teha, näha, nautida ning kõigest rõõmu tunda.

Kai Karin: Põhiliselt see, et olen ise rohkem mõttega oma tegevuste juures ning juurdlen ja analüüsin, miks ma nii või teisiti tegutsen. Selle kaudu saan ka ise tagasisidet, kuidas paremini oma toimetustega hakkama saada.

Kuivõrd realiseerub teie ettekujutus sellest reaalses elus ehk kuidas jõuate OLLA ROHKEM oma tegemiste-toimetuste juures?

Anna-Stina: Leian, et saan oma tegemistega üsna hästi hakkama: käin tööl ja saan selle kõrvalt kooliasjad valmis, jõuan teha trenni ning tegutseda vabatahtlikuna Karjääripäeva meeskonnas. Proovin end võimalikult palju motiveerida ja distsiplineerida ning vajadusel võtan aega ka puhkamiseks. Perfektsionism on üks paha omadus, millest püüan lahti saada – katsun kõiki tulemusi mitte liiga tõsiselt võtta.

Vahel ongi vaja olla vähem, et hiljem jõuaks rohkem

Simo Andre: Minu tegemised ja toimetused ongi üldiselt selle eesmärgiga, et olla rohkem. Loomulikult tuleb ette ka seda, et lasen end lõdvaks ja luban endal olla laisk või ebatervislik, aga vahel ongi vaja olla vähem, et hiljem jõuaks rohkem.

Stella: Loomulikult on aegu, mis nõuavad täit tähelepanu, näiteks sess, mil pole aega mõelda muule kui ainult ühele kindlale toimetusele, heale unele ja toidule. Sellised perioodid mööduvad üldjuhul õnneks välkkiirelt ning siis on taaskord rohkem aega endale ja ümbritsevale keskenduda.

Üldiselt proovin võimalikult palju kontsentreeruda n-ö minieesmärkide saavutamisele ning kaasata sellesse ka sõpru, sest nõnda on tihemini asju, mida üheskoos tähistada ja meenutada. Üks ülikasulik ja tore asjandus on „Five-minute journal“, mille looja on Alex Ikonn. See on pisike märkmik, mis aitab hommikul korraks eesootav päev enda peas läbi mängida ning kirja panna eesmärgid ja mantra. Lisaks sisaldab see ka päevale tagasivaadet, kus saab jäädvustada, mida vägevat toimus. Selline viieminutiline aeg iseenda sihtide jaoks igas päevaKui kõike ei jõua, pean seadma endale prioriteedids kasvatab meeletult päeva väärtust ja õpetab tänulikkust, mida võiks alati rohkem olla.

Kai Karin: Olen ajaplaneerimises paremaks saanud: üritan hakata varem õppima ja ei jäta enam kõike viimasele minutile. Eriti just nüüd, mil õppimise maht ja koormus on kõvasti suurem kui gümnaasiumis. Samuti jälgin, kuidas saaksin olla tervislikum (teen rohkem sporti ja toitun tervislikumalt), mis omakorda aitab paremini hakkama saada vaimsest tööst tulenevate pingetega.

Aktiivne elustiil võib olla tihti väga kurnav. Mis valmistab teile aktiivse elustiili juures kõige rohkem raskusi (kas vahel peab millegi arvelt ka kompromisse tegema)?

Anna-Stina: Paratamatult kui koormus on suur, ei jõua meist keegi lõpmatuseni endast 120% anda. Seega uue aasta esimesel kuul, semester seljataga, tunnen, kuidas hakkan ära väsima. Ennekõike on kannatama hakanud koolitöö kui suurt keskendumist ja mõtlemist nõudev tegevus, samuti jõuan harvemini trenni. Kui kõike ei jõua, pean seadma endale prioriteedid.

Simo Andre: Raskusi tuleb alati ette ning nendest üle saamiseks tuleb olenevalt rõhuasetusest erinevate tegevuste arvelt kompromisse teha. Kui käsil mõni huvitav projekt, siis ka kooli arvelt, kuigi üritan seda vältida. Kurb tõsiasi on see, et kõige rohkem kipub kannatama tervislik eluviis. Tunnen vahel, et teen piinlikult vähe trenni, kuid õnneks läheb mul pikaajalise füüsilise koormata enesetunne kehvaks, mistõttu keha ei lase mul kaua laiselda.

Stella: Suurimad kompromissid tulevad üldjuhul une arvelt, kuid see kaalub üles kõik saadud kogemused. Viimaste aastate vältel olen õppinud, et uni ja normaalne toit on siiski hea soorituse jaoks üliolulised. Seega püüan oma keha kuulata ja puhata, enne kui saabub läbipõlemine.

Kai Karin: Mõnikord tuleb kompromisse teha küll, eelkõige une arvelt, et jõuaksin vajalikud toimetused tehtud. Õnneks ei ole selleks väga sageli vajadust.

Et kõike jõuaks, tuleb aega mõistlikult kasutada. Kuidas planeerite oma aega?

Anna-Stina: Minu jaoks on asendamatu paberkandjal kalendermärkmik, kuhu panen kõik koosolekud-kohtumised-kooliasjad kirja. Igal päeval teen oma peas plaani, millal ja mida teen. Samuti arvestan, kui kaua millekski aega võiks minna ja alustan suuremate projektidega varem.

 Märkmik peab olema selline, et sinna oleks soov kirjutada ja seda vaadata – märkmik peab sobima isiksusega

Simo Andre: Pean tunnistama, et ma ei ole ajaplaneerimises üldse hea. Suuresti tänu tüdruksõbrale, kes on suurepärane märkija ja kirjutaja, on ka mul nüüd märkmik. Vahel peab ta isegi mõned minu asjad meeles. Ülesmärkimise ja süsteemsuse kontseptsioon meeldib mulle väga, aga kui kiire on, siis läheb märkmikusse üles tähendamine tihti ikka meelest.

Stella: Minu lahutamatuks kaaslaseks on korralik märkmik, mille valimisega igal aastal vaeva näen. Märkmik peab olema selline, et sinna oleks soov kirjutada ja seda vaadata – märkmik peab sobima isiksusega. Ma ei planeeri aega väga täpselt ja kellaajaliselt, kuid kirjutan õhtuti üles mõningad asjad, mille järgmisel päeval ära teha võiksin. Alati ei pruugi küll kõik üleskirjutatu tehtud saada, kuid arvan, et olulisem on keskenduda pigem sellele, mis ja millise kvaliteediga tehtud sai.

Tegemiste pastakaga paberile kirjapanek töötab minu puhul ülihästi – see valmistab mõistuse ette ning annab tunde, et see, mis üles kirjutatud, tuleb kindlasti ka ära teha. Lisaks, kui olen midagi kaks nädalat järjest üles kirjutanud ja pole selle toimetuseni jõudnud, tajun, et see pole ilmselt minu jaoks, kuna selleks peab olema põhjus, miks ma ülesande täitmiseks endas motivatsiooni pole leidnud.

Kai Karin: Kõige paremini aitab mind see, kui kirjutan märkmikusse üles kõik aeganõudvamad tegevused, mille abil näen, kui palju mul tegelikult päevas vaba aega on. Teeme 24 tunni jooksul väga palju mõttetuid asju, mida saab ka tegemata jätta, näiteks pole vaja viis korda päevas Facebookis käia, täiesti vabalt saab hakkama, kui korra päevas sisse logida ning tähtsamad uudised üle vaadata. Mind aitab ka see, kui mul on võimalik aega rohkem ette planeerida, siis ei saa kõik tähtsad toimetused kokku langeda.

Mida tahaksite oma ajaplaneerimise/elustiili osas teistmoodi teha?

Anna-Stina: Mul on alati olnud halb keskendumisvõime − mõte läheb kergesti rändama ja tihti istun õppimise asemel niisama. Seda võiksin enda juures parandada.

Simo Andre: Tahaksin palju teistmoodi teha, aga ega mul suurt valikut ei ole. Minu elustiil on praegu selline seetõttu, et tulevikus saaksin rohkem valida ja teha seda, mida tahan.

Stella: Tahaksin osata efektiivsemalt õppida, et ei peaks kulutama sellele nii palju aega sessiperioodil. Seevastu eeldab väiksem koormus eksamiteks valmistumisel kogu semestri vältel korralikku õppetööd, mis piirab semstriaegset aktiivsust. Seega võta näpust, kuidas leida nende kahe vahel kuldne kesktee.

Kai Karin: Alati saab rohkem, seega soovin ka mina olla veelgi tervislikum, tublim ja parem ajaplaneerija, kuid eks see tuleb tasapisi.

sporti teha ja tervislikult toituda on ikka oskus!

Kui järgite teadlikult tervislikku eluviisi, siis mis on tudengina selle osas kõige keerulisem?

Anna-Stina: Kahju on sellest, et ma ei jõua regulaarselt ja intensiivselt trenni teha, kuna see on minu jaoks väga oluline. See ei seondu tudengiks olemisega, aga üldjoontes on keeruline jälgida ka toitumist: olen allergiline nii kofeiini, suhkru kui ka nisujahu suhtes. On naiivne arvata, et kaht viimast leidub vaid kookides ja kommides – tegelikult on neid ka enamikes valmistoitudes, leibades, kastmes jne. Seetõttu pean ise süüa tegema, mille jaoks on tihti keeruline aega leida.

Simo Andre: Kirjutasin ja toimetasin Delfis Liikumisaastale pühendatud rubriiki ja olin mõnda aega sügavalt selle temaatika sees. Tutvusin selle raames uskumatult tublide ja rõõmsameelsete inimestega, kes tunnevad tervislikust eluviisist suurt rõõmu ning see inspireeris mind väga. Õnneks olen koduse kasvatuse kaudu saanud hea sportliku tagatausta. Arvan, et sporti teha ja tervislikult toituda, on oskus.

Stella: Minu jaoks on kõige keerulisemad toitumine ja piisavalt magamine. Alati pole aega ise süüa teha ning Tartus on pea iga nurga peal mingi mõnus kohake, kust midagi kiiresti haarata. Magamine on samuti minu jaoks natuke raskendatud, sest öötundidel on mu keskendumisvõime suurim ning seetõttu on hilisõhtu minu jaoks kõige produktiivsem aeg.

Kai Karin: Mõnikord tuleb ikka laiskus peale ja siis ei viitsi kohe üldse ennast liigutada või vaeva näha. Kõige raskem ongi pealehakkamine ja enda sundimine.

Missugust reaalset kasu olete OLE ROHKEM elustiili kaudu saanud?

Anna-Stina: Usun, et mul on tööturul paremad võimalused (ehkki seda ei saa ma enne teada, kui kooli lõpetan ja tööpakkumistele kandideerin) ning tunnen, et mul on üsna lai tutvusringkond. Varasem töökogemus on andnud mulle hoopis teisi teadmisi ja oskusi kui ülikool, mistõttu usun, et mu kogemused on mind tulevikuks hästi ette valmistanud.

Kõige raskem ongi pealehakkamine ja enda sundimine

Simo Andre: Eesmärkide püstitamine on üks asi, nendeni jõudmine teine. Kõik ei pruugi alati õnnestuda. Mina võin öelda, et mul on vedanud, kuna näen, et mu elus toimuvad positiivsed muutused, mis aitavad mul õiges suunas edasi liikuda: kui teen rohkem sporti, läheb tervis paremaks; kui õpin rohkem, saan paremaid hindeid; kui olen aktiivne, saan huvitavaid pakkumisi. Vahel on muidugi vastupidi ka läinud, aga kõik ei saagi olla nii must-valge.

Stella: Reaalne kasu on hindamatu. Tänu OLE ROHKEM elustiili poole püüdlemisele on mul avanenud väga palju rikastavaid võimalusi osaleda erinevates koostööprojektides ja rahvusvahelistes programmides. Nende kõrval võib veelgi olulisemaks pidada aga avardunud silmaringi ja inimesi, kellega olen protsessi käigus tutvunud.

Kai Karin: Kõige rohkem olen kasu saanud ajaplaneerimisoskuse parandamisest, tänu sellele on mu õpitulemused stabiilselt head ning aega nii koolitöö, trenni kui ka sõpradega suhtlemise jaoks.

Ja lõpuks, mida soovitate teistele tudengitele, kes otsivad motivatsiooni, et olla aktiivsem?

Anna-Stina: Tänapäeval räägitakse hästi palju motivatsioonist aga mitte sellest, kuidas seda hoida. Praktika on näidanud, et motivatsioon kipub olema impulss, mis hajub kiiresti. Edasiviivateks jõududeks on distsipliin ja kohusetunne. Soovitan tudengitel arendada just neid kahte omadust isegi tüütute ja vähemotiveerivate ülesannete juures.

Leian, et ülikooliaja jooksul võiks tudeng luua omale tööturust hea ülevaate: mille järgi on nõudlus, kui suured on palgad ja millises linnas on sobivad pakkumised. Eelnevatele küsimustele mõtlemine ennetab kooli lõpus tekkida võivat šokki.

Kolmandaks soovitaksin olla aktiivne oma võimaluste ja energiavarude piires. Noorena oleme võimelised end kokku võtma ja pingutama, aga peale 35. eluaastat, mil terviseprobleemid võivad kergemini tekkida, hakkab see võime langema. Oma elukvaliteedi nimel peaks pingutama just nii palju kui meie eripärad lubavad.

ülikooliaja jooksul võiks tudeng luua omale tööturust hea ülevaate, et ennetada kooli lõpus tekkida võivat šokki

Simo Andre: Motivatsioon peaks tulema inimesest endast. Üks asi, mis minu puhul töötab, on elulugude ja memuaaride lugemine. Lugeda, kuidas inimene on talle antud võimaluste ja tingimuste piires toime tulnud, on minu jaoks väga inspireeriv. See sunnib ka enda puhul mitmeid asju ümber hindama ja annab teatava kindlustunde, et kui keegi sarnases olukorras hakkama sai, saan ka mina.

Stella: Mind aitavad TEDi kõned ja erinevad YouTube’i kanalid. Kogu aeg samu informatsiooniallikaid tarbides võib teatud kookonisse kinni jääda, mistõttu uue info pealevool ning kvaliteet on väga oluline. Kunagi ei tee halba ka uued tutvused.

Kai Karin: Kui tahad midagi ära teha, siis alusta kohe, sest tänast päeva ei saa enam kunagi tagasi. Tuleb arvestada ka sellega, et mitmed protsessid on väga aeganõudvad, seega mida varem alustad, seda parem, ning mida rohkem tööd teed praegu, seda tänulikum oled hiljem iseendale.

Autor: Kristel-Maria Kadajane