Tudengielu

Koroonakevad: aasta hiljem

Koroonakevad: aasta hiljem

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, kuidas eelmise aasta kevad tuli teisiti. Ma olen mõelnud, kuidas märkamatult on sellest möödunud aasta ja nüüdseks oleme oma elu teises koroonakevades. Üks mõte viis teiseni ning sündiski lugu sellest, mida me tudengitena ühest kevadest teise kaasa võtnud oleme.  Praeguseks on vist selge, et täielikku “normaalsusesse” tagasijõudmine võtab aega. Näiteks normaalsus ehk ühistranspordis maskita sõitmine või laulupeo toimumine. Samas näib, et praegu juba elame uues reaalsuses, see ongi uus norm: maskid, 4x rohkem kätepesu, videoloengud ja tudengiürituste igatsus. Sellise elukorraldusega kohanemine on olnud protsess, mis on kestnud…
Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Solaride x Mul ei ole suva: Päikeseautost sotsiaalliikumiseni

Oled Sa kunagi mõelnud, mis võiks olla ühist päikeseautol ja sotsiaalliikumisel? Nüüd ei peagi Sa vastust ise välja mõtlema, sest tudengite loodud Solaride’i projekti liikmed võtsid vastamise enda peale. Eesti esimest päikeseautot võib tänavatel näha juba käesoleva aasta suvel. Auto kõrval võib kindlasti märgata ka “Mul ei ole suva” loosungiga pusasid, mida kandvad Solariderid on valmis maailma vallutama nii hoolivuse kui tehnoloogiaga.    Alustame tiimist ja tiimitööst. Teie projekti on tegelikult kaasa haaratud uskumatult palju inimesi. Kui palju teid täpsemalt on? Kas kõigile jagub alati tööd või peab keegi kunagi käed rüpes ka…
Nädal aega muremõtteid ehk ma kardan, et ma jäängi ennast niimoodi tundma

Nädal aega muremõtteid ehk ma kardan, et ma jäängi ennast niimoodi tundma

Ma kardan, et ma jäängi ennast niimoodi tundma. Näen iseendaga nii palju vaeva ja ikka tunnen aeg-ajalt, nagu oleksin jälle tagasi alguses. Kõik tahavad minust midagi, aga mina ei taha mitte midagi. Tahaksin lihtsalt olla. Vahel ei taha seda ka. Mis minust üldse saab? Tahaks nagu elu kasutusjuhendit. Sest mina ei saa aru, kuidas see elamine käib.    Esmaspäev Ma vist ei sobi ellu. Kõik inimesed mu ümber on nii sotsiaalsed, aga mina tahan lihtsalt üksi olla. Mitte kellegagi rääkida, mitte ühtegi külalist külla kutsuda, mitte ühtegi inimest näha. Ma lihtsalt ei suuda…
Tudengiorganisatsioonid – müüdid ja tegelikkus II

Tudengiorganisatsioonid – müüdid ja tegelikkus II

Selle looga jätkub Tartu tudengiorganisatsioone tutvustav lugude seeria. Et pisut lihtsustada  selles kirjus maailmas orienteerumist, on organisatsioonid vaatluse all tüüpide kaupa. Esimeses osas sai lugeda akadeemiliste ja esindusorganisatsioonide kohta. Käesoleva loo fookuses on ülelinnalised ja erialaorganisatsioonid - nende igpäevaelu ja levinumad müüdid, mis seda saadavad.    Ülelinnaliste organisatsioonide olemust aitab selgitada AEGEE-Tartu.    Väärtused, mis ühendavad Nii nagu nimigi ütleb, moodustub ülelinnaliste organisatsioonide liikmeskond tudengitest “üle linna”. See tähendab, et kirev, kuid sarnaseid väärtusi ja huvisid jagav tutvusringkond on garanteeritud. “Ülelinnalised organisatsioonid pakuvad põnevat vaheldust ülikoolielule ja õpitavale erialale. Kuna meil on liikmete…
Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Novembris Tartu Ülikooli aumärgiga tunnustatud Hendrik Ehrpais on juba üle kaheksa aasta, õigemi nagu ta ise ütleb “nii kaua, et enam aastaid ei loe”, tegelenud ESTCube’i ja selle arendamisega. Tänaseks on Hendrik ka füüsika doktorant ja Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse tehniline juht. Kuigi suur osa Hendriku tegemistest on seotud kosmosetehnoloogia projektidega, on ta ise kindlalt kahe jalaga maa peal. 2020. aasta sügisest tunnustab Tartu Ülikool oma liikmeid uute teenetemärkidega. Aumärgi teenis välja ka Hendrik Ehrpais, kelle jaoks oli sellise tunnustuse saamine kindlasti meeldiv ning positiivseid emotsioone tekitav sündmus. Tema sõnul näitab aumärk ka seda,…
Tudengiorganisatsioonid – müüdid ja tegelikkus I

Tudengiorganisatsioonid – müüdid ja tegelikkus I

Tartu tudengiorganisatsioonide rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Et pilt pisut selgem ja hoomatavam oleks, on kõik organisatsioonid jagatud neljaks tüübiks. Nendeks on akadeemilised, esindus-, eriala- ja ülelinnalised organisatsioonid. Järgnevast lugude-seeriast saadki lähemalt teada, mida üks või teine organisatsioonitüüp endast kujutab. Vaatluse all on nii organisatsioonide igapäevaelu kui ka murdmist või hoopis kinnitust vajavad müüdid. Käesolev lugu teeb otsa lahti akadeemiliste ja esindusorganisatsioonidega.   Kuigi kõikide organisatsioonide eesmärk on pakkuda tudengile arendavat kogemust, teevad nad seda eri viisidel. Ühtede fookus on töötada konkreetsete eesmärke elluviimise nimel, teiste oma jällegi luua tugev ja ühtehoidev…