Tudengielu

Hendrik Ehrpais: jalgadega maa peal, teadmistega kosmoses

Novembris Tartu Ülikooli aumärgiga tunnustatud Hendrik Ehrpais on juba üle kaheksa aasta, õigemi nagu ta ise ütleb “nii kaua, et enam aastaid ei loe”, tegelenud ESTCube’i ja selle arendamisega. Tänaseks on Hendrik ka füüsika doktorant ja Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse tehniline juht. Kuigi suur osa Hendriku tegemistest on seotud kosmosetehnoloogia projektidega, on ta ise kindlalt kahe jalaga maa peal. 2020. aasta sügisest tunnustab Tartu Ülikool oma liikmeid uute teenetemärkidega. Aumärgi teenis välja ka Hendrik Ehrpais, kelle jaoks oli sellise tunnustuse saamine kindlasti meeldiv ning positiivseid emotsioone tekitav sündmus. Tema sõnul näitab aumärk ka seda, et ta tegemised ei ole märkamata jäänud.

Tudengiorganisatsioonid – müüdid ja tegelikkus I

Tartu tudengiorganisatsioonide rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Et pilt pisut selgem ja hoomatavam oleks, on kõik organisatsioonid jagatud neljaks tüübiks. Nendeks on akadeemilised, esindus-, eriala- ja ülelinnalised organisatsioonid. Järgnevast lugude-seeriast saadki lähemalt teada, mida üks või teine organisatsioonitüüp endast kujutab. Vaatluse all on nii organisatsioonide igapäevaelu kui ka murdmist või hoopis kinnitust vajavad müüdid. Käesolev lugu teeb otsa lahti akadeemiliste ja esindusorganisatsioonidega.   Kuigi kõikide organisatsioonide eesmärk on pakkuda tudengile arendavat kogemust, teevad nad seda eri viisidel. Ühtede fookus on töötada konkreetsete eesmärke elluviimise nimel, teiste oma jällegi luua tugev ja ühtehoidev kogukond. Saamaks paremat ülevaadet ja leidmaks ka

Sessiks valmis: tähtajad 101

Mida teab keskmine üliõpilane tähtaegadest? Ilmselt seda, et need eksisteerivad, punane hüüumärk järel. Vist ka seda, et tähtajani on veel aega, küll hiljem jõuab, kuigi see koputab juba ammu uksele… Tundsid ennast ära? Jah, mina ka ning seepärast võtsingi kätte tähtaegade olulisuse manifisteerimise. Arvan, et ühel üliõpilasel on palju õppida selle kohta, miks tähtaeg päriselt tähtis on, millist rolli mängib tähtaeg kui inimese usaldusväärsuse kajastaja ning selle kohta, et tähtajast kinnipidamine ei ole relevantne ainult hinde või punktide pärast. Ka mina ei olnud kunagi mõelnud, et tähtajale saab suurema tähenduse külge riputada. Kui selle peale aga tõsiselt mõtlema hakata, leiab

Moon Lokk: julgus olla rohkem

Moon Lokk on pealinnast tulnud noor tudeng, kes õpib esimesel kursusel õigusteadust. Lisaks õppimisele tegeleb ta aktiivselt ka Tartu Ülikooli blogi kirjutamisega ja on õigusteadlaste tudengiorganisatsioonis. Moon võtab oma ajast maksimumi, leides igas asjas midagi positiivset ja väärtuslikku ka siis, kui aega kipub nappima. End kirjeldades olen vast viimasel ajal kõige sagedamini kasutanud sõna “esmakursuslane”. Liiga palju see just ei ütle, kuid tundub kuidagi sobiv, arvestades, et enamasti tunnen end parajalt kogenematu noorena, kel pole halli aimugi, kuidas ülikoolis oma lugematute kohustuste keskel navigeerida. On vist paratamatu, et taas hõivab kool poole minu identiteedist. Täpsemalt olen esimese aasta juuratudeng, nii

Noored Kooli: ülikoolist otse klassi juhtima

Tudengiaeg on suurepärane võimalus end mitmekülgselt arendada. Seda võimalust pakub üle 63 eriilmelise Tartu tudengiorganisatsiooni, kus areneda ja samas koguda väärt teadmisi ning oskusi edaspidiseks eluks. Aga mis juhtub siis, kui tudengipõli läbi saab? Üks võimalus jätkuvalt ühiskonna arengusse panustada on kasutada oma aktiivse tudengina kogutud teadmisi ja kogemusi nooremate innustamiseks. Kuidas seda teha, räägivad Noored Kooli programmi osalejad, kes ise alles tegusad tudengid olid. Noored Kooli on kaheaastane arenguprogramm, mis toob haridusse motiveeritud inimesed teistest eluvaldkondadest. Kahe aasta vältel töötavad osalejad täiskohaga õpetajana, läbivad põhjaliku koolituse ning saavad mitmekülgset tuge, et anda oma panus sellesse, et tõepoolest iga laps

Uue aja säästlik tudeng ehk kiirnuudlite genotsiid

Tudeng on alati olnud üsna hinnatundlik inimloom. Tänapäeva tudengeil on sellele lisandunud ka (õigustatud ja tänuväärne) mure keskkonna pärast. Tahaks ometi elada nii, et endal on hea ja samas ei tee elades ka maailmale liiga. Paraku pole eetilisemate ja/või keskkonnasõbralikemate valikute tegemine tudengile tihtipeale jõukohane, sest tegu on küllaltki kalli lõbuga. Või siiski? Sõnal säästlik on kaks külge – püüdes olla säästlik tudeng, soovime säästa nii raha kui ka keskkonda. Loe lähemalt, kas ja kuidas see saavutatav on. Puu- ja juurviljad on odavad! Üks parimaid asju, mida tudengina endale teha saad, on puu- ja juurviljadega kõigiti sõbraks saamine ning nendes