Tudengiaeg on suurepärane võimalus end mitmekülgselt arendada. Seda võimalust pakub üle 63 eriilmelise Tartu tudengiorganisatsiooni, kus areneda ja samas koguda väärt teadmisi ning oskusi edaspidiseks eluks. Aga mis juhtub siis, kui tudengipõli läbi saab? Üks võimalus jätkuvalt ühiskonna arengusse panustada on kasutada oma aktiivse tudengina kogutud teadmisi ja kogemusi nooremate innustamiseks. Kuidas seda teha, räägivad Noored Kooli programmi osalejad, kes ise alles tegusad tudengid olid.
Noored Kooli on kaheaastane arenguprogramm, mis toob haridusse motiveeritud inimesed teistest eluvaldkondadest. Kahe aasta vältel töötavad osalejad täiskohaga õpetajana, läbivad põhjaliku koolituse ning saavad mitmekülgset tuge, et anda oma panus sellesse, et tõepoolest iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Küsisime neljalt praeguselt osalejalt, kes lõpetasid sel kevadel Tartu Ülikooli ja alustasid sügisel õpetajatööd, nende kogemuse kohta.
Maria Olmann: matemaatikaõpetaja Tartu Forseliuse koolis, lõpetas psühholoogia, OLE ROHKEM. aasta tudeng 2020, AEGEE endine president
Annika Kumar: bioloogiaõpetaja Mäetaguse põhikoolis, lõpetas bioloogia, töötanud ESTCube-2 kallal
Christo Alliksoo: ajalooõpetaja Mäetaguse põhikoolis, lõpetas psühholoogia, endine DD Akadeemia programmijuht ja läbiviija
Merili Konik: matemaatikaõpetaja Tallinna Kunstigümnaasiumis, lõpetas matemaatilise statistika, endine MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde sponsorsuhete koordinaator, osales saates “Rakett 69”
Kuidas tekkis mõte programmi kandideerida?
Maria: Tuttav käis idee välja, teades, et olen tudengiorganisatsioonides aktiivne olnud, hoolin noorte arengust ja olen ka lastega tegelenud. Mõtlesin, et uurin järele, kui keegi tõesti usub, et see sobiks mulle.
Annika: Ausalt vastates tekkis idee kandideerida üsna spontaanselt. Ma ei ole üks nendest osalejatest, kes on veeretanud kandideerimise mõtteid pikalt peas. Kõik juhused olid aga sel kevadel märtsikuus täpselt kokku langenud ning tundsin, et tahan proovida midagi tähendusrikast, teha midagi väärtuslikku ja olulist. Võtsin sellest spontaansest mõttest kinni, kandideerisin, sain programmi, analüüsisin oma valikud ja võimalused põhjalikult läbi ning nüüd olengi õpetaja.
Miks Sa kandideerisid? Kas tahtsid osalejana midagi kindlat saavutada?
Maria: Uurisin pikalt kodulehte ja tundsin, et esiteks jätab programm väga läbimõeldud ja hästi organiseeritud mulje ning teiseks kattuvad väärtused ja eesmärgid suuresti minu omadega – olen ammu tundnud, et tahaks kooliellu inimlikkust, enesejuhtimist ja sotsiaaloskusi süstida. Usun, et noored vajavad inimlikke, hakkajaid, juurdekasvuuskumustega õpetajaid, ükskõik mis koolis nad käivad. Igaühel on potentsiaali areneda.
Annika: Minu südames on olulisel kohal loodusained, loodusteaduslik mõtteviis, kriitiline mõtlemine. Teemad, mida koolis peaks ju käsitlema, aga millegipärast on ühiskonnas selles osas justkui auk. Kuidas see on tekkinud? Miks noored loodusteadusi õppima ei lähe? Miks levivad pseudoteadused? Nende teemade pärast mu väike maailmaparandaja hing kooli õpetajaks minna sooviski. Noored Kooli programm tundus ideaalselt sobivat oma pikkuse, mahu ja võimaluste poolest.
Merili: Kandideerisin programmi, sest teadsin, et ei taha kohe magistrisse edasi minna. Samas tahtsin vahepeal midagi hoopis teistsugust teha. Seega Noored Kooli programm tundus ideaalne. Lisaks on mul ammu olnud tahtmine õpetajatööd proovida, olen varem andnud eratunde ja ülikoolis praktikume. Tahtsin teada saada, kuidas on olla päris õpetaja. Mulle on koolis käia alati meeldinud ja mul on soov ka õpilastele seda rõõmu pakkuda. Teine eesmärk oli õpilasi julgustada küsima. Tunnen, et paljud õpetajad võtavad õpilastelt ära julguse küsida, sest pahandavad vale vastuse korral. Minu soov oli neis see julgus uuesti sütitada.
Mis hirmud olid enne programmi algust?
Annika: Enne kooli minemist olid mul üsna tüüpilised mõtted. Kas ma saan hakkama? Millised on lapsed? Kas ma sobin ikka õpetajaks? Ega ma laste teadmisi ära ei riku? Ma teadsin, et õpetajatöö on raske, aega on vähe ning tööd palju. Aga ikkagi polnud ma päris valmis selleks, mis mind ees ootas. Eelnevalt on keeruline ette kujutada, mis tunne on ette valmistada 18 erinevat tundi nädalaks, parandada hunnikute viisi kontrolltöid, hoida 45 minutit õpilaste tähelepanu, vastata päevas kümme korda küsimusele ,,Mis ma pealkirjaks panen?” ning hoida kõike koolis ning kodus tasakaalus. Kuigi on väga raske ning tunnen end pidevalt kui tühjaks pigistatud sidrun, siis koolis hoiab mind laste positiivsus, nende siiras rõõm, huvi maailma vastu ning igapäevased naljakad olukorrad. See vahetu suhtlus õpilastega, kes on nii imeliselt põnevad, kaalub lõpuks kõik selle raskuse üle.
Christo: Mis saab, kui ei leia õpetajakohta Tartus? Kas pean oma senisele elule punkti panema ja erakuna kuskil metsas elama? See hirm sai reaalsuseks, kuid midagi hullu tegelikult ei juhtunud. Nüüd on mitu kodu, mitu kogukonda ja vaheldusrikas elu. Eesti on piisavalt väike, et see töötaks.
Mis mulje Sul praegu programmist on ja kas see on aja jooksul muutunud?
Annika: Noored Kooli kogukonna, lennukaaslaste, mentorite ja kõigi õppejõudude toetus ja abi on sel teel olnud hindamatud. Ma ei ole kordagi tundnud, et ma oleksin üksi ning tean, et saan kõiges oma kaaslastele ja kõigile teistele Noored Kooli liikmetele loota. Minu jaoks Noored Kooli programmi eelisteks on kaasaegne lähenemine õppimisele kui protsessile, igakülgne tugi, suur kogukond ja lennukaaslaste näol mitukümmend toetavat ja mõistvat õlga, kes on samas olukorras nagu ma ise.
Christo: Mul on õpetajana kaks olulist tugisammast: programm ja kool. Mõlemad vormivad seda, milline õpetaja minust kujuneb. Suur osa sellest toimub mitte-formaalselt, nt kolleegidega suheldes ja nende kogemuste kohta uurides. Kolleegidega on tohutult vedanud: sõbralikud, abivalmid ja konkreetsed. Noored Kooli meeskond ja teised osalejad on niikuinii üle kõige, aga kolleegide mõju, eriti kui kolid uude kohta, on raske üle hinnata. Mul on selles osas väga vedanud.
Mida soovitaksid tudengile, kes pole kindel, kas programm on talle?
Maria: Tule proovima ja vaatama! See on võimalust väärt. Mulle ei olnud programm kandideerimise hetkel kõige südamelähedasem valik, samuti polnud ma endast enne kooliõpetajana mõelnud. Aga kõik loksus paika ja lõpuks oli õige tunne. Lennukaaslased on nii inspireerivad, et mul on au nende kõrval ühte sammu astuda ja koos muutust luua. Kool on nii uuendusmeelne ja energiline, et hea meel on näha kõrvalt nii toimivat juhtimist. Õpilased on nii mitmekülgsed, põnevad ja pidevas muutumises, et see tõukab ka ennast pidevalt arendama.
Merili: Kui sa pole kindel, kas programmi kandideerida või mitte, siis võta ühendust mõne praeguse osalejaga ja räägi temaga. Me kõik oleme valmis rääkima oma kogemustest ja vastama sinu küsimustele. Lisaks pole sul ju midagi kaotada, kui sa kandideerid, on ainult võita. Võita palju ennast arendavaid kogemusi, uusi teadmisi nii õpetamise, õppimise kui ka psühholoogia ja käitumise vallas ning palju uusi sõpru.
On Sul veel midagi hinge peal?
Maria: See on ausalt öeldes kõige väljakutsuvam ja samas kõige arendavam ja sisukam asi, mida ma seni teinud olen. Iga päev ja iga nädal olen silmitsi uue olukorraga, millele tuleb leida uusi lahendusi. Ja see on põnev. Hakata katsetama, kas mu hüpoteesid töötavad – milline meetod toimib selle klassi ja selle õpilasega kõige paremini. Kuidas ma oma aega ja elu töö kõrvalt planeerin, et olla maksimaalselt välja puhanud ja terviklik inimene, kellel on ka lastele midagi edasi anda. Kuidas ennast, oma aega, tundeid ja uskumusi piisavalt hästi reguleerida ja juhtida, et olla eluterve eeskuju. See on natuke maagiline. Ma vaatan sügava imetlusega kogenud kolleege, kes on selle kunsti käppa saanud, ja püüan ka ise pideva analüüsi ja tugisüsteemide toel sinna suunas liikuda. Noored Kooli on loonud selleks imelised võimalused.
Järgmine kandideerimistähtaeg Noored Kooli programmi on juba 22. novembril.
Autor Noored Kooli
Toimetaja Hannabel Aria, OLE ROHKEM. Lood