21. veebruaril kogunesid Otepääle OLE ROHKEM idee liidrid ja aktivistid: toimus esimene OLE ROHKEM konverents. Sündmus kandis nime „Raskete muutuste eestvedajad“, millest lähtuvalt oli Tartu aktiivsete noortega mõtteid vahetama kutsutud tipud erinevatest valdkondadest − muusika-, teatri- ja filmitegijatest, riigi- ning ettevõtete juhtideni välja. (Foto: Meelis Kivinurm)
Ausus au sisse – tegu oli motivatsiooniüritusega, kus söök oli hea ning esinejad tunnustasid ülla idee eest seismist ja selle vedamist ühiskonnas. Plaksutamist esines sama palju kui erakonna suurkogul. Selleks, et siinkohal mitte Eesti rohelise meedia tasemele langeda, keerakem kriitikavolüüm maksimumi, sest igas sotsiaalses liikumises on ka puudujääke. Tunnen, et ühest neist peaks kirjutama veidi pikemalt.
Selleks, et siinkohal mitte Eesti rohelise meedia tasemele langeda, keerakem kriitikavolüüm maksimumi, sest igas sotsiaalses liikumises on ka puudujääke.
Alates konverentsi esimesest aruteluminutist tekkis minus üks kahtlus. Arutleti küsimuse üle, kuidas aidata teistel olla rohkem. Üllatuseks hakkasid paljud kaaslased rääkima sellest, kuidas tudengeid erinevatesse organisatsioonidesse saada. Minu rõõmuks oli ka teisi, kes rääkisid inimeste potentsiaali maksimeerimisest. Tõdemus oli igatahes ühene – konverentsil osalejad ei defineeri „ole rohkem“ ideed enda jaoks sarnaselt. Seega läheksin ajamasinaga korraks tagasi kooliaasta algusesse, kui TÜÜE esimees Martin Noorkõiv ütleb ülikoolipere ees järgnevat:
„Selleks lõime me üliõpilasesindusega eelmisel aastal „ole rohkem“ ideestiku. Ideoloogia, mille järgi õige tudeng ei ole mitte see, kes püüab vähimaga end kuidagi läbi vedada ja Rüütli tänaval õlut lürbib, vaid see, kes annab endast kõik, et saada parimaks versiooniks iseendast. /…/ See ongi minu üleskutse teile. See on see, mida igaüks meist saab teha nende ohtude suhtes – olla rohkem! Panna kogu oma aeg, iga viimanegi hingetõmme sellesse. Mitte puhata loorberitel, ei riigi, ühiskonna ega üksiku Tartu Ülikooli üliõpilasena. Leida viise, kuidas areneda, kuidas saada iga päev veidi paremaks ja seeläbi teha Eestit iga päev ka veidi paremaks, veidi ilusamaks, veidi targemaks, veidi väärtuslikumaks maailmale.“
Mina loen eelnevat tsitaati „ole rohkem“ ideoloogia definitsiooniks, sest see oli kõne, mis mind sellesse liikumisse tõi. Küsiksin retooriliselt, kuhu kohta on tsiteeritud lõigus sisse kirjutatud organisatsioonidega liitumine. Mõne organisatsiooni meeskonnaga ühinemine ei tähenda automaatselt, et oled rohkem. Veelgi enam, võib juhtuda ka vastupidi, sest õlle lürpimine on mõne korporatsiooni reeglitesse koguni sisse kirjutatud. Tõden, et on olemas erialaseltse, mis võivad aidata areneda ja olla rohkem, aga organisatsiooniga liitumine ja ühiskondlik hüperaktiivsus ei tohiks olla „ole rohkem“ ideoloogiat kandvad talad.
Mõne organisatsiooni meeskonnaga ühinemine ei tähenda automaatselt, et oled rohkem.
Tahan öelda, et OLE ROHKEM liikumine ei ole pelgalt TÜÜE või mõne tudengiorganisatsiooni arengukava peatükk ehk lihtsalt ilus mõte paberil. See ei ole ka konverents Otepääl ega ajaleht, mida käes hoiad. See on usk sellesse, et nii mina kui ka sina oleme võimelised enamaks. See on distsipliin olemaks tugevam ja jõudmaks rohkem. See on tahe pigistada endast välja maksimum. See on eesmärk olla homme rohkem väärt, kui oled täna. Teekond selleni on iga päev enda valida. Organisatsiooniga või organisatsioonita, ühiskondlikult aktiivsena või passiivsena, aga ole rohkem!
Mis on Sinu OLE ROHKEM lubadus?
Mõtteid konverentsil esinejatelt:
„Ole rohkem sina ise. Rõhuta enda tugevusi ja lepi oma nõrkustega.“ Rasmus Raski elufilosoofia.
„Hea tegevjuht alustab vabatahtlikuna.“ Rasmus Raski soovitus ettevõttele sobivaima tegevjuhi valimiseks.
Kõikide esinejate ühine veendumus: „Elu peab olema huvitav!“
„Võimul olles kaotavad inimesed oma inimlikkuse.“ Kaur Kenderi kriitika valitsuse suhtes.
„Elu peab olema huvitav!“ Kõikide esinejate ühine veendumus.
„Keskaeg on ju täpselt sama ka aasta möödudes.“ Alar Karis seab kahtluse alla vajaduse anda õppejõudude poolt täpselt sama teemaga loenguid iga aasta üha uuesti ja kutsub üles innovaatilisematele lahendustele.
„On aegu, kus tuleb keskmist sõrme näidata ja on aegu, kus anda terekäsi.“ Kaur Kenderi soov Eesti venelasi ühiskonda sõbralikumalt integreerida.
„Kui sa tunned, et sul ei ole enam midagi juurde anda, siis on õige aeg loobuda.“ Alar Karis ütleb välja põhjuse, miks ta rektori ametikohast loobus.
„Teaduskondade arv ei oma tegelikult väga suurt tähtsust.“ Alar Karise kommentaar ülikooli päevapoliitikasse.
„Kaitsepositsioonidele asumine tapab arutelu ja muutuse.“ Toomas Roolaid toob välja läbirääkimiste halvima stsenaariumi.
„Arutada tasuks nähtuse üle ja mitte keskenduda süüdlase leidmisele.“ Toomas Roolaiu soovitus edukaks aruteluks muudatuste vajaduse üle.
Nassim Nicholas Talebi „Antifragile“ – lugemissoovitus nii Kaur Kenderi kui ka Toomas Roolaiu poolt.
Kaur Kender ütles ühe tunni jooksul 61 räiget roppust, kusjuures vandesõnad sinna alla ei liigitunud.
Autor: Ingvar Viin