Keskkonnasäästlikkuse ja teadliku tarbimise eest vastutavad kõik, kuna need on aspektid, mis mõjutavad meid nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Alustades kasvõi kõige otsesemast mõjust: näiteks väiksema õhusaastega keskkonnas elades on eluiga pikem kui saastatud ümbrusega kohas. Üldisemalt pole energia- ja ressursisäästmise vajadus planeedi jätkusuutlikkust arvestades ilmselt kellelegi uudis. Ja ehkki kahtlemata keeravad kõik rohkem olevad tudengid hambapesu ajal kraani kinni, leidub teisigi võimalusi, kuidas anda oma panus keskkonna hoidmisesse. Neid võimalusi saab realiseerida Negavati konkursil.
Negavatt (mis tähistab teoreetilist energiahulka, mis väljendab säästetud energiavõimsust) on konkurss, kuhu on oodatud kõikide kõrgkoolide tudengimeeskonnad, kellel on hea idee oma õppeasutuse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Kõik ideed, nii laia mastaabiga kui ka väikest efekti omavad, on oodatud, sest nagu teada – kõik suured asjad saavad alguse väikestest.
Konkurss on mitmeetapiline: kõigepealt avatakse ideede esitamise periood, sellele järgneb ideede testimine, võiduprojektide väljakuulutamine ja kõige viimasena võiduprojektide elluviimine. Ideede testimise ja edasiarendamise perioodil on mentorite näol abiks valdkonna tippspetsialistid, kes aitavad oma nõu ja jõuga häid mõtteid veelgi paremaks lihvida. Lisaks võimalusele oma idee realiseerida ning sellega keskkonnasäästlikkusele kaasa aidata, toetatakse võiduprojekte kuni 10 000 euroga.
Üks Tartu Ülikooli meeskond on võtnud sihiks läbi viia kraanivee populariseerimise kampaania, mis julgustaks tudengeid ja õppejõude tarbima pudelivee asemel kraanivett.
Mahepõllundusest infotehnoloogiani
Konkurss on seniajani toimunud kaks korda. Eelmisel aastal oli esitatud ideede hulgas näiteks TTÜ projekt soojuse ja energia säästmiseks. Idee seisnes muidu kanalisatsioonivõrgu kaudu ära voolava sooja vee jääksoojuse taaskasutamises uue sooja vee ettevalmistamisel. Üks EMÜ meeskondadest esitas aga projekti mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nii Maaülikooli kohvikutes kui teistes ülikoolides, millest oleks kasu nii otsesele tarbijale kui ka mahepõllunduse toetamisele ja arengule Eestis. TÜ tiimi ideeks oli luua Windowsi tarkvara Green Wave, mis aitaks säästa kasutaja aega ning arvuti ja aku energiakulu. Idee seisnes selles, et tarkvara vähendaks arvutis inaktiivselt taustal töötavatele programmidele kuluvat protsessori energiat − väike aspekt, mis võimaldab pikemas ja laiemas perspektiivis muuta igapäevane arvutikasutus keskkonnasäästlikumaks.
Maailmapäästmiseks pole tarvis ei punast keepi ega batmobiili, vaid piisab sellest, kui vaadata oma tavalised tegevused natuke kriitilisema pilguga üle ning olla loov energia- ja ressursisäästlikumate lahenduste leidmisel.
Pudelivee asemel kraan
Ka 2015. aastal on ideed sama lennukad ja kasulikud. Näiteks üks Tartu Ülikooli meeskond on võtnud sihiks läbi viia kraanivee populariseerimise kampaania, mis julgustaks tudengeid ja õppejõude tarbima pudelivee asemel kraanivett. Teise meeskonna ideeks on luua TÜ spordihoonesse jõusaal, mis oleks tudengitele tasuta kasutamiseks ja toodaks masinate külge ühendatud generaatorite abil energiat. Häid mõtteid on veelgi, näiteks TTÜ Tartu Kolledži tudengite kavandatav kasvuhoone, kus kompostitakse koolis tekkivad biolagunevad jäätmed, mis aitavad luua soodsa pinnase söökla jaoks vajalike taimede kasvatamiseks.
Nagu eelnevast näha, pole maailmapäästmiseks tarvis ei punast keepi ega batmobiili, vaid piisab sellest, kui vaadata oma tavalised tegevused natuke kriitilisema pilguga üle ning olla loov energia- ja ressursisäästlikumate lahenduste leidmisel. Senikaua kui järgmiseks konkursiperioodiks häid mõtteid kogud ja parasjagu TÜ raamatukogus juhtud olema, saad oma veepudeli täita spetsiaalsetest kraanidest ning aidata pudelitäie kaupa kaasa maailma paremaks muutmisele.
Autor: Kristel-Maria Kadajane