Mari-Liis Korkus
Mõista, mõista, kes see on: valsitav tantsutald, peaaegu jurist ja piilupart Donaldi inimkehastus. Õige vastus: Rahvusvaheliste Suhete Ringi president.
Kui tegemist oleks armastusromaaniga ja peategelane läheneks sõnadega “kui sinu armastamine on kuritegu, siis mind ootab ees eluaegne vangistus”, oleks selle loo peategelane ei keegi muu kui Mirko Vavrenjuk. Aeglast valssi nautiva romantiku taga peitub aga aktiivne tudengiühendust juhtiv juuratudeng. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kolmandal kursusel õppival tudengil oli erialavalik kerkinud silmapiirile juba põhikoolis, võttes eeskujuks oma õigustaustaga pere eelnevad generatsioonid. Samuti ajendas erialavalikut lapsena kujunenud arvamus, et juristid aitavad kaasa maailma paremaks muutmisel, lahendades erinevaid konflikte ja kaitstes abivajavaid inimesi. “Kuna ma põhikooli ajal ei olnud just parim enda eest seisja, siis ma teadsin, et kui ma ei taha, et minust terve elu lihtsalt üle sõidetakse, siis parim viis selle vältimiseks on õppida oma õigusi lähemalt tundma,” selgitab ta.
Kõrvalt vaadates on noormehe päevaplaan tihe – õpingute kõrvalt jõuab ta käia praktikal, tegeleda organisatsioonidega, harida end kultuuriliselt ning lõõgastuda sõprade ja teiste lähedaste seltsis. Kuigi varem käidud võistlus- ja rahvatantsutrennidest on Mirko loobunud, hoiab ta end füüsiliselt heas vormis mitmete individuaaltegemiste, näiteks jooksmise ja rattasõiduga. Et ilusti end tegevuste vahel ära jaotada, püüab Mirko kogu tegevusplaanis sisalduva sättida tähtuse järjekorda. “Ma üritan alati kõige pakilisemad asjad enne ära teha ja siis keskendun nendele asjadele, mis veel ei põle.” Enam-ei-jaksa-tunne pole talle sugugi võõras ning selleks, et uuesti end rööbastele seada, võtab ta hetkeks aja maha ja püüab uuesti tasakaalu leida.
Algas kõik Facebooki postitusest
Laiemale ringile on juuratudeng tuntud ELSA (The European Law Students’ Association) asepresidendi ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) presidendina. Viimasest kuulis noormees esimest korda Facebooki kaudu, kui oli alles rebane. Tol ajal korraldas organisatsioon järjekordset loengut, kus Mirkot intrigeeris külalisesineja Marko Mihkelson. Üritus vastas tema ootustele. “Loeng oligi huvitav ja peale seda jäin veel Illegaardi uurima, mis organisatsiooniga on tegemist, palju see aega võtab ja kas oleks võimalik liituda.” Rahvusvahelistest suhetest huvitatuna ei jäänud ta pikalt mõtisklema liitumise üle, sest nägi organisatsiooni kui potentsiaalset kohta eneseteostusvõimaluseks.
“Üks hea juht peab kindlasti olema eelkõige hea kuulaja. Oluline on märgata, mida ütlevad organisatsiooni liikmed ja millised probleemid neil on.”
Kui Mirko juurde tuleks RSRist mitte midagi teadev tudeng, keskenduks ta ringi tutvustades kahele aspektile: mida nad teevad ja kes nad on. “Rahvusvaheliste Suhete Ring ühendab rahvusvahelistest suhetest huvitatud noori. Meie väljundid on iganädalased loengud, mälumängud, artiklid Müürilehes, iganädalased raadiosaated Generaadios ja väljasõidud. RSRi näol on tegemist sõpruskonnaga, kes kõiki neid väljundeid ellu viivad. Meie organisatsiooni eesmärk on panustada rahvusvaheliste suhete teadlikkuse suurendamisse tudengkonna seas ja selleks me korraldamegi erinevaid üritusi.”
Kolm on kohtuseadus, kolm on õnnenumber?
RSRi presidendiks pürgimine kulges praegusele organisatsiooni eesistujale mõneti kiviselt, sest positsiooni võttis juristipere kolmanda generatsiooni kolmandal kursusel õppiv Mirko omaks alles kolmandal katsel. “Esimene kord kandideerisin kaks kuud peale liitumist, sest see tundus huvitava väljakutsena ja mul soovitati proovida. Presidendiks valiti aga ikkagi vanem ja kogenum liige, kuid kandideerimine oli väga äge kogemus juba iseenesest,” kirjeldab ta esimest katset. Järgmisel korral korraldati erakorralised valimised, kus tolleaegsel presidendil tuli langetada valik kahe kandidaadi vahel, kellest üks oli Mirko. Kuigi siis polnud noormehe sõnul tema visioon päris paigas, sai see mullu detsembriks viimistletud ja eelmise kahe presidendi valitsuses olnud Mirko jaoks lõppes kolmas katsetus edukalt. “Loo moraal oleks tõesti see, et kunagi ei tohi alla anda.” Ei-tohi-alla-anda-iseloomu kasvatas RSRi presidendis ema, keda ta peab oma suureks iidoliks. Eeskujude nimekirjas on tal välja toodud ka selliste suurkujude nimed nagu Steve Jobs, Martin Luther King Jr ja Abraham Lincoln, kelle portreesid muuseas võib leida noormehe toaseinalt.
Kandideerimisprotsessist aktuaalsete probleemideni
Mida kujutab endast täpsemalt Rahvusvaheliste Suhete Ringi presidendiks kandideerimise protsess? Esmalt tuleb Väikese Ringi liikmel kirjutada valmis oma platvorm ja esitada juhatusele. Seejärel leiab Väikese Ringi liikmete vahel aset koosolek, kus toimub kandidaatide vaheline debatt ja küsimustevoor. Järgneb salajane hääletus, kus häälteenamuse saanud kandidaat osutub valituks. Uue presidendi esimeste kohustuste seas on juhatuse liikmete nimetamine, mida Mirko peab mõneti ebademokraatlikuks ja loodab seda enne oma mandaadi lõppu muuta.
Eduka kandideerimise võtmeks on kindlasti indiviidi valimisplatvorm. Mirko tõstis seal fookusesse organisatsiooni struktuuri. “Minu põhieesmärgid olid tagada organisatsiooni järjepidevus ja luua põhikiri. Kuna meil hetkel põhikirja ei ole, siis ma leidsin, et parim viis järjepidevuse tagamiseks ja organisatsiooni sturktuuri juurutamiseks on luua ja kinnitada põhikiri.” Täiendavalt otsib Mirko RSRile koostööpartnereid ja loodab uuel aastal korraldada suuremat tüüpi konverentsi, mille temaatika kese moodustuks mõnest Eesti jaoks olulisest välispoliitilisest teemast. „Näiteks pagulastest, sest seda teemat on siiani väga halvasti käsitletud ja meie võiksime olla just need, kes toovad ühe laua taha kokku tudengid, tavakodanikud, ajakirjanikud, poliitikud, juristid ja eksperdid, kes võiksid avalikult seda teemat arutada.”
“Mina ise leian, et pagulasi tuleb aidata…”
Pagulaste teema on noormehe arvates aktuaalne lahendust vajav probleem, kuna erimeelsusi esineb nii rahva ja politiikute vahel kui ka rahva sees. Mirko pooldab avatud eelarvamusteta debatti, sest näeb seda ainsa võimalusena, kus probleemi lahendus oleks rahuldav kompromiss. Teemas seisukohta võttes on Mirko pagulaste poolt: “Mina ise leian, et pagulasi tuleb aidata, sest tegemist on siiski inimestega, kellel ei ole oma kodumaal võimalik sõja tõttu elu jätkata. Kuid kahjuks see ei ole nii lihtne, sest väga suur hulk siia põgenevatest inimestest ei ole tegelikult sõjapagulased, vaid lihtsalt parema elu otsijad.” Tulevase juristina peab ta aktuaalseks teemaks ka üldist Euroopas ja Lähis-Idas aset leidvat radikaliseerumist. Tema arvates tuuakse sageli oma kultuuri ja eluviisi kaitsmise eesmärki ettekäändeks, et võtta kasutusele diskrimineerivaid ja repressiivseid meetmeid, mis omakorda võivad viia negatiivsete ja ettearvamatute tagajärgedeni. Mirko sõnul ei tohiks ka raskust valmistavatel perioodidel loobuda printsiipidest, mis tagavad iga indiviidi turvalisuse ning õiguse elule, oma kultuurile ja sõnavabadusele.
“Nendele printsiipidele oleme ehitanud oma riigi ja on ehitatud ka Euroopa Liit ning me ei tohi lasta demagoogial ja sallimatusel neid alustalasid kõigutada.
Hea juht on hea kuulaja
Presidendi positsiooni võib kategoriseerida juhtide sekka. Millisena näeb praegune RSRi president hea juhi kehastust? “Üks hea juht peab kindlasti olema eelkõige hea kuulaja. Oluline on märgata, mida ütlevad organisatsiooni liikmed ja millised probleemid neil on. Otsused tuleb langetada lähtudes ühingu missioonist ja visioonist. Üks juht peab olema ka valmis ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks, sest need võivad olla hädavajalikud organisatsiooni paremaks toimimiseks. Kahtlemata on juht ka motiveeriv isik, kes peab liikmetes inspireerima tahtmist endast rohkem panustada.”
“Viimasel ajal on lisandunud beibefaktor, mis on ilmselt teatud määral seotud sellega, et õigust lähevad õppima järjest rohkem just naised.”
Inimeste jaotamine rühmadesse teatud tunnuste alusel tähendab sama mis stereotüüpimine. Mirko arvates on juristidest alati stereotüüpe loodud, inimesed peavad juriste sageli näiteks ülbeteks. Kuigi selline eelarvamuslik kujundamine on levinud, pole tulevane legum baccalaureus tegevuse poolt: “Viimasel ajal on lisandunud beibefaktor, mis on ilmselt teatud määral seotud sellega, et õigust lähevad õppima järjest rohkem just naised. Kindlasti ma ei toeta sellist stereotüüpimist, sest ilmselgelt on inimesi väga erinevaid ja kõiki tembeldada ühe malli järgi on väga suur üldistamine.”
Tulevikule mõeldes on Mirko ebakindel. “Ma tahaks jubedalt öelda, et mul on kindel plaan järgmiseks 32 aastaks, kuid kahjuks või õnneks seda ei ole.” Kindla plaanina tõi ta välja kooli lõpetamise ja ka võimaliku Eesti-välise elu kogemise. Välismaa näib paraja kohana, kus omandada magistrikraad või vähemalt teha läbi vahetusaasta. Ainult eesmärkideni pürgimisega noormees end siduda ei soovi, sest peab oluliseks ka protsessi läbitegemise nautimist. Tulevane töö peaks olema omamoodi kompromiss – ühelt poolt soovitab ta teha kellegi elu paremaks, teiselt poolt teise abistamine peaks omakorda enesele rõõmu tegema. “Kindlasti peab jaguma ka piisavalt pinget, sest ma olen juba harjunud sellega, et alati peab midagi olema teha või mingi probleem, mis vajab lahendamist,” sõnab ta töökale inimesele kohaselt.